3-3-1-77-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-77-04

Otsuse kuupäev

10. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Toval (pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla kaebus

Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a

otsusega nr 5/639 tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. mai 2004. a

otsus haldusasjas nr 2-3/208/04

Menetluse alus Riigikohtus

AS Toval (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Toval (pankrotis) kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. mai 2004. a otsus haldusasjas nr 2-

3/208/04 ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-

840/2003 Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse motiividel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Toval tegevusaladeks olid tolliterminaalide ja avalike tolliladude pidamine. 20. novembril 1995

väljastas Tolliamet AS-le Toval maakleri tunnistuse nr 024M. 20. septembril 1995 väljastas

Rahandusministeerium tegevuslitsentsi SA-T5 (kaupade klassifitseerimiseks ja kaubanduskoguste

mõõtmiseks tollivormistuses). 19. juunil 1998 andis Tolliamet AS-le Toval tolliterminaali ja tollilao

tegevusload kehtivusajaga 20. juuni 2000.

15. oktoobril 1999 tegi Tallinna Tolliinspektuur AS-le Toval ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks

summas 1 387 435 kr. AS Toval ettekirjutust ei vaidlustanud, kuid jättis ettekirjutuse täitmata.

16. veebruaril 2000 tegi Tallinna Tolliinspektuur pankadele ettekirjutuse AS Toval pangakontode

arestimiseks. Ettekirjutus jõustus 17. veebruaril 2000. Pangad täitsid ettekirjutuse viivitamata.

Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a otsusega nr 5/639 peatati 18. veebruarist 2000

kuni 18. aprillini 2000 AS-le Toval välja antud tolliterminaali ja tollilao tegevusload ning keelati

alates 23. veebruarist 2000 kauba paigutamine tolliterminaali ja avalikku tollilattu (hk tl 10). Otsus

jõustus selle kättesaamisest 25. veebruaril 2000. AS Toval vaidlustas Tallinna Tolliinspektuuri otsuse

Tallinna Halduskohtus.

Tallinna Tolliinspektuuri 2. mai 2000. a otsusega nr 5-1/43-OT tühistati AS Toval tolliterminaali ja

avaliku tollilao luba (hk tl 53-54). Otsuse põhjenduse kohaselt teatas Balti Kindlustuse AS 17. märtsil

2000 Tallinna Tolliinspektuurile kirjalikult tema ja AS Toval vahelise kindlustuslepingu nr TM-A-

00055 ennetähtaegsest lõpetamisest alates 26. aprillist 2000. AS Toval ei olnud esitanud Tallinna

Tolliinspektuurile Tolliseaduse § 40 lõikest 5 tulenevat uut tagatist. Seda otsust AS Toval ei

vaidlustanud.

Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2000. a otsusega tühistati Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari

2000. a otsus nr 5/639 tegevuslubade peatamise kohta. Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendusest

nähtub, et Tallinna Tolliinspektuuri otsus oli tehtud tuginedes varasemate haldusõiguserikkumiste

protokollidele, millest osa alusel ei olnud haldusõiguserikkumise asjas otsust tehtud. Samuti olid kõik

haldusõiguserikkumise asjas tehtud karistusotsused vaidlustatud tegevuslubade peatamise otsuse

tegemise päevaks täidetud. Tallinna Tolliinspektuuri otsus oli faktiliselt põhjendamata. (hk tl 13)

Kohtulike vaidluste käigus esitatud faktiline asjaolu, et AS-l Toval on tasumata maksuvõlg, ei

sisaldunud vaidlustatud otsuse põhjenduses ja jäeti seetõttu kohtu poolt arvestamata. Halduskohus

leidis, et otsus on ebaproportsionaalne, faktiliste asjaolude osas põhjendamata ja osaliselt

tagasiulatuva jõuga ning tuleb seetõttu tühistada.

Tallinna Tolliinspektuur esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Seega ei

jõustunud esimese astme kohtu otsus ning tolliterminaali ja avaliku tollilao tegevus jäi peatatuks.

Tallinna Tolliinspektuur leidis apellatsioonkaebuses, et "tähtis pole, et nimetatud protokolli alusel

pole veel karistust määratud, sest selleks on aega kaks aastat rikkumise päevast arvates. Apellandi

arvates oli tollilao tegevuse peatamine õige, sest AS-le Toval määratud halduskaristused ei olnud

HÕS § 31 kohaselt otsuse tegemise ajaks veel kustunud."

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. novembri 2000. a otsusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 10. juuli 2000. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegium nõustus Tallinna Halduskohtu otsuse ja põhjendusega ega

korranud põhjendusi. Ringkonnakohus märkis: "Seega peab otsusest selguma rikkumine või mõni

muu tollilao tegevuse peatamise aluseks olev asjaolu, mille kõrvaldamist toll peatamise otsusega

taotleb. Antud juhul ei selgu otsusest, millised kõrvaldatavad puudused tingisid tollilao tegevuse

peatamise ning otsus on eeltoodust tulenevalt motiveerimata. [--] Tollilao tegevuse peatamise otsust

ei saa põhjendada täiendavate otsuses märkimata faktiliste asjaoludega, sest nii poleks tagatud otsuse

vaidlustamine ja kontrollimine." (Hk tl-d 15-18.) Kassatsioonkaebust ei esitatud.

Tallinna Linnakohtu 20. detsembri 2000. a otsusega tsiviilasjas nr 2/5/32-8372/00 kuulutati välja AS

Toval pankrot. Kohtuotsuse põhjendusest nähtub, et ajutise pankrotihalduri hinnangul on pankroti

põhjuseks Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a otsus nr 5/639 (hk tl 19).

2. 16. detsembril 2002 esitas AS Toval (pankrotis) Rahandusministeeriumile taotluse kahju

hüvitamiseks (hk tl 21-23). AS Toval (pankrotis) leidis, et Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri

22. veebruari 2000. a õigusvastase otsusega nr 5/639 tekitas riik AS-le Toval kahju, mida ei ole

võimalik kõrvaldada muul viisil, kui rahalise hüvitise maksmisega. Kahjusumma arvutamisel on

arvesse võetud AS Toval realisatsiooni käivet õigusvastasele otsusele eelnenud perioodil 1. mai 1999-

31. jaanuar 2000, millal realisatsiooni käive kokku moodustas 998 478 kr ja mis teeb ühe kuu

keskmiseks tuluks 110 942 kr. Selliselt tulult on maha arvatud tegevuseks vajalikud kulutused

(puhastulu). Kahju arvestamise periood on Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a otsuse

jõustumisest Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. novembri 2000. a otsuse jõustumiseni,

s.o 9 kuud. Arvestuse on teinud Rimess MRI OÜ vannutatud audiitor (hk tl 26-29).

Tolliameti 12. veebruari 2003. a otsusega jäeti AS Toval (pankrotis) taotlus rahuldamata (hk tl-

d 24-25). Tolliamet leiab, et AS Toval 16. detsembri 2002. a taotluses arvestatud kahju ei ole

põhjendatud. Tolliamet leiab, et kahju tekkis konto arestimisest, mitte AS Toval tegevuse peatamisest.

Tallinna Tolliinspektuur tegi 15. oktoobril 1999 AS-le Toval ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks

summas 1 387 435 kr, mille adressaat jättis täitmata. AS Toval pangakonto arestiti Tallinna

Tolliinspektuuri 16. veebruari 2000. a ettekirjutusega. Tolliamet leiab, et kahju tekkimise aega tuleks

arvestada 16. veebruarist 2000, kui arestiti ettevõtja kontod, mitte 22. veebruarist 2000, kui peatati

ettevõtja tegevus, see tähendab 7 päeva varasemast ajahetkest arvates.

3. 14. märtsil 2003 esitas AS Tavol (pankrotis) kaebuse, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista

õigusvastaselt tekitatud kahju. Kahju seisnes ettevõtja tegevuse õigusvastase peatamise tõttu perioodil

22. veebruar 2000 kuni 20. november 2000 saamata jäänud kasus summas 988 478 kr. Kaebaja leidis:

"Asjas omab tähtsust vaid see, et vastavalt tolliseaduse § 40 lõike 7 alusel antud rahandusministri

31. augusti 2004. a määruse nr 63 "Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimused ja

kord" punktile 33 ei ole peatatud tegevusega tollilattu lubatud kaupa vastu võtta - seega jäi AS-il

Toval perioodil, kui load olid peatatud, saamata tulu. Tulu saamata jäämine on otseselt seotud faktiga,

et kauba paigutamine tolliterminaali ja avalikku tollilattu oli peatatud, mitte arvete arestimisega."

Tolliameti vastuses kaebusele (hk tl-d 50-52) ei nõustutud kaebusega. Tolliamet vaidles vastu

hüvitise suurusele, kuna leidis, et hüvitise suuruse määramisel oleks pidanud arvestama asjaoluga, et

AS Toval (pankrotis) pangakontod olid arestitud. Tolliamet viitas Riigikohtu halduskolleegiumi

3. aprilli 2002. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-14-02 ning leidis, et puudub põhjuslik seos

õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel. Haldusakt tühistati põhjusel, et haldusaktis ei olnud

märgitud selle põhjendused. Haldusakt ei olnud mõõdukas üksnes haldusaktis nimetatud põhjenduste,

mitte tegelike põhjenduste osas.

4. Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2003. a otsusega rahuldati AS Toval (pankrotis) taotlus osaliselt

ning mõisteti välja hüvitis summas 443 768 kr. Halduskohus leidis, et AS Toval (pankrotis) on

vastavalt RVastS § 7 lõikele 1 kasutanud esmase õiguskaitse vahendina haldusakti tühistamist ning

haldusakti tühistamisega ei olnud tekitatud kahju kõrvaldatud. Asjaolu, et audiitorile ei ole esitatud

Tallinna Tolliinspektuuri otsust AS Toval (pankrotis) pangakonto arestimise kohta 17. veebruarist

2000. a alates, ei saanud mõjutada saamata jäänud tulu arvestust audiitori poolt tolliterminaali ja

tollilao tegevuslubade peatamisele eelnenud perioodi andmete põhjal.

Tallinna Halduskohus leidis, et varasemas halduskohtumenetluses ei tühistanud kohus Tallinna

Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a otsust nr 5/639 menetlus- või vormivea tõttu, vaid põhjusel, et

haldusakt ei olnud toodud põhjustel ilmselgelt mõõdukas rahandusministri 31. augusti 1999. a

määrusega nr 63 kinnitatud "Tollilao asutamise, tegutsemise ja lõpetamise tingimused ja kord"

punktis 33 sätestatud eesmärgi suhtes.

Tallinna Halduskohus leidis, et AS Toval (pankrotis) ei saa eeldada, et ta oleks peale tegevusloas

nimetatud tähtaja möödumist saanud uue tegevusloa ning sellest tulenevalt jätkata tolliterminaali ja

tollilao tegevust. AS Toval (pankrotis) õigusvastaselt peatatud tegevusluba kehtis kuni 20. juunini

2000. Seega on kaebajale kahju tekkinud alates tegevusloa õigusvastasest peatamisest 22. veebruaril

2000 kuni tegevusloa lõppemiseni 20. juunil 2000, kokku 4 kuu jooksul summas 443 768 kr.

5. Tolliameti apellatsioonkaebuses vaidlustati Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2003. a otsus täies

ulatuses, kuna halduskohus oli otsuse tegemisel valesti hinnanud tõendeid ja rikkunud

kohtumenetluse norme. Tolliamet taotles Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Tolliamet leidis, et alates 26. aprillist 2000 ei saanud AS Toval tegutseda tollilaona, kuna tal puudus

Tolliseaduse § 40 lõike 5 ja rahandusministri 31. augusti 1999. a määrusega nr 63 kinnitatud "Tollilao

asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimuste ja korra" punkti 2 kohane tagatis.

Tolliamet leidis, et ta on tõendanud, et AS Toval pangakontode arestimine mõjutab tema võimalust

saada tulu, et AS Toval poolt audiitorile esitatud materjalid olid ebatäpsed. Tolliamet on esitanud oma

põhjendused ning ei pea neid täiendavalt tõendama, kuna tõendus nähtub AS Toval (pankrotis) poolt

kohtule esitatud audiitori arvamuse dokumentide loetelust. Kas audiitorile esitamata jäetud Tallinna

Tolliinspektuuri 16. veebruari 2000. a otsus AS Toval pangakontode arestimise kohta on oluline ja

mõjutab hinnangut, saab otsustada ainult arvamuse koostanud audiitor ise.

AS Toval (pankrotis) vastuses apellatsioonkaebusele leiti, et halduskohtu otsus on õiguspärane ning

Tallinna Tolliinspektuuri 2. mai 2000. a otsus nr 5-1/43-OT on tühine.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. mai 2004. a otsusega (rkk tl-d 44-46) rahuldati

apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ning tehti uus otsus, millega jäeti kaebus täies

ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus oli vääralt kohaldanud

materiaalõigusnormi, otsustades asja RVastS § 7 lõigete 1 ja 3 ning § 8 lõike 1 alusel. RVastS

sätestatud materiaalõiguslikud alused ei olnud rakendatavad, kui kahju oli tekitatud enne 1. jaanuari

2002. Ringkonnakohus lahendas asja TsK §-de 448-450 alusel.

Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Tolliinspektuur pidi otsustama tegevusloa peatamise

kaalutlusõiguse alusel. Kahju hüvitamiseks peab õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel olema

põhjuslik seos. Kaalutlusõiguse korral ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost tegevuse ja

õiguste rikkumise vahel, välja arvatud juhul, kui halduse kaalutlusõigus on kahanenud selliselt, et

hilisemal otsustuse kontrollimisel on võimalik võtta kindel seisukoht halduse ainsa õiguspärase

tegutsemisvõimaluse kohta.

Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a otsusest nr 5/639 ei nähtu, milliste kaalutluste alusel

peatati AS Toval tolliterminaali ja avaliku tollilao tegevus. Haldusakti põhjendamata jätmise tõttu ei

ole tagantjärgi võimalik otsustada, kuidas Tallinna Tolliinspektuur käituma pidi. Seega leiab

ringkonnakohus, et AS Toval (pankrotis) kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole

võimalik kindlaks teha seost Tallinna Tolliinspektuuri õigusvastase haldusakti ja AS Toval (pankrotis)

õiguste rikkumise vahel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. AS Tavol (pankrotis) esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi otsuse tühistamist ning asja ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks saatmist. AS

Toval (pankrotis) leiab, et tollil oli kaalutlusõiguse raames õigus valida, kas peatada tollilao tegevus

või mitte. Halduskohtu otsusega oli tehtud kindlaks, et otsus tollilao tegevuse peatamiseks ei olnud

mõõdukas. Ringkonnakohus seda otsust ei muutnud. Sellega on tehtud ka kindlaks, et toll poleks

pidanud tollilao tegevust peatama.

Ringkonnakohus oli asunud seisukohale, et põhjusliku seose puudumise õigusvastase haldusakti ja

kahju tekkimise vahel tingis asjaolu, et tasumata oli 14. oktoobri 1999. a ettekirjutusega

kindlaksmääratud maksuvõlg 1 387 435 kr. AS Toval (pankrotis) arvates ei ole kõnealune maksuvõlg

vaidluses asjassepuutuv, kuna maksuvõlg ei olnud Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a

otsuse aluseks. Tolliamet oli väitnud oma teesides ringkonnakohtule, et kõnealune otsus ei olnud

tollilao tegevuse peatamise aluseks.

AS Toval (pankrotis) leiab, et Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a otsuse nr 5/639

puudumisel ei oleks esinenud takistust tollilao pidamise teenuse osutamisel ja järelikult ei oleks

jäänud saamata tulu. Seega on olemas põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja kahju tekkimise

vahel.

8. Tolli- ja Maksuamet leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on õiguspärane

ja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimustele, kas on võimalik tuvastada

põhjuslikku seost kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti ja kahjuliku tagajärje vahel (I) ning kas

haldusakti puudulik põhjendus võib olla kahju hüvitamisest keeldumise aluseks (II).

10. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud õigesti, et enne 1. jaanuari 2002 tekkinud kahju hüvitamise

otsustamisel tuleb lähtuda TsK §-dest 448-450. TsK § 222 lõike 2 kohaselt käsitletakse varalise

kahjuna ka saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamise eelduseks on halduse tegevuse õigusvastasus,

kahju tekkimine ning põhjuslik seos halduse tegevuse ja kahju tekkimise vahel.

Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari 2000. a otsuse nr 5/639 õigusvastasus on tehtud kindlaks

Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2000. a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

20. novembri 2000. a otsusega. AS Toval (pankrotis) kahju suurus on tõendatud Rimess MRI OÜ

vannutatud audiitori 21. novembri 2002. a arvamuse (hk tl-d 27-27) ning 15. juuli 2003. a selgitusega

(rkk tl 26). Nendes küsimustes kassatsioonimenetluses vaidlust ei ole.

I

11. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et AS Toval (pankrotis) saamata

jäänud tulu võib olla põhjuslikus seoses haldusaktist tuleneva tegevuskeeluga. Ebaõigeks peab

Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et "diskretsiooni korral ei ole

võimalik teha kindlaks põhjuslikku seost tegevuse ja õiguste rikkumise vahel, välja arvatud juhul, kui

halduse kaalutlusõigus on kahanenud selliselt, et hilisemal otsustuse kontrollimisel on võimalik võtta

kindel seisukoht halduse ainsa õiguspärase tegutsemisvõimaluse osas".

12. Riigikohtu halduskolleegiumi 13. aprilli 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02 leiti, et "kahju

hüvitamiseks on tarvis tuvastada põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel. See

aga ei välista kahju tekitanud haldusakti õigusvastasuse eelnevat tuvastamist. Sellisel juhul peab

kohus hilisemas vaidluses kahju hüvitamise üle hindama, kas õiguste rikkumine tõi kaasa kahju

tekkimise." Haldusasja andmete põhjal võib järeldada, et kui Tallinna Tolliinspektuuri 22. veebruari

2000. a otsust nr 5/639 ei oleks antud, siis oleks AS Toval (pankrotis) saanud tulu. Haldusakti

põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga.

13. Rahandusministri 31. augusti 1999. a määruse nr 63 "Tollilao asutamise, tegutsemise ning

lõpetamise tingimuste ja korra kinnitamine" punkti 33 kohaselt oli Tallinna Tolliinspektuuril

tegevuslubade peatamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja selleks, et tagada

mõõdukuse põhimõtte rakendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2003. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-10-03). Kaalutlusvolitus mitte üksnes ei õigusta, vaid ka kohustab haldusorganit

haldusakti andmist kaaluma (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2002. a otsused

haldusasjades nr 3-3-1-49-02 ja nr 3-3-1-52-02). Haldusorgan on kaalutlusõiguse raames kohustatud

otsustama eesmärgipäraselt ja mõõdukalt. Seetõttu on haldusorgan kohustatud veenma adressaate,

teisi menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse õigsuses.

14. Rahandusministri 31. augusti 1999. a määrusega nr 63 kinnitatud "Tollilao asutamise, tegutsemise

ja lõpetamise tingimused ja kord" punkti 33 eesmärk on kaitsta kliente ja üldsust mitteusaldusväärse

tollilao pidaja eest ning tagada tollilao pidamine vastavuses kehtivate õigusaktidega. Selle normi

rakendamisel tuleb silmas pidada, et avaliku tollilao pidaja täidab olemuslikult avaliku halduse

ülesandeid ning peab seetõttu evima avalikkuse ja tolli silmis kõrgendatud usaldust. Kõrgendatud

usalduse nõudest hoolimata peab toll otsustama tollilao tegevusloa peatamise kaalutlusõiguse raames

eesmärgipäraselt ja mõõdukalt.

15. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas üksnes

erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise.

Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud

ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid.

Haldusasja materjalidest nähtub, et Tallinna Tolliinspektuuri tegevuse eesmärgiks oli tollivõla

sissenõudmine. Äriühingu majandustegevuse peatamisel üldjuhul halvenevad tema võimalused

tasuda tollivõlg. Ka seetõttu ei olnud AS Toval tegevuse peatamine eesmärgipärane ega mõõdukas.

16. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud

kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Eeskätt

haldusorgan peab tõendama, et ka kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud sama

koormavad tagajärjed.

II

17. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et "TTI 200.02.2000 otsusest nr 5/639 ei nähtu, milliste

kaalutluste alusel peatati AS Toval tolliterminali ja avaliku tollilao tegevus. Viidatud haldusakt ei

vasta vorminõuetele, kuna on faktiliselt ja õiguslikult motiveerimata ning see võis mõjutada asja

otsustamist. Tagantjärgi ei ole aga võimalik otsustada, kuidas TTI käituma pidi. AS Toval kahju

hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost TTI

õigusvastase haldusakti ja AS Toval (pankrotis) õiguste rikkumise vahel."

Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02 ja 10. oktoobri

2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-02 leiti, et kohus peab kontrollima kaalutlusõiguse

kasutamise õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on kaalutlusõigusega

määratud otsustusruum ning keerukam õiguslik ja faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema

haldusakti põhjendus. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on arvestanud

kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud mõistlikult. Seejuures võib

haldusorgan halduskohtumenetluse käigus anda täiendavalt selgitusi ja esitada tõendeid haldusakti

põhjenduste kohta.

Riigikohtu halduskolleegium rõhutab oma varasemat seisukohta, et haldusakti põhjendus ei pea

ilmtingimata sisalduma ainult haldusaktis. Põhjendused võivad olla esitatud ka adressaadi ja

haldusorgani kirjavahetuses jt isikule kättesaadavates dokumentides (Riigikohtu halduskolleegiumi

14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03).

18. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et põhjendamiskohustust rikkunud tolliinspektuur

peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks eeskätt ise tõendama, et AS Toval (pankrotis) kahju

oleks tekkinud ka siis, kui põhjendamiskohustust ei oleks rikutud. Kui haldusorgan ei ole seda

tõendanud või seda ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, ei anna pelgalt oletus kahju tekkimise

võimalikkuse kohta alust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks.

III

19. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. mai 2004. a otsus tuleb tühistada ning jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2003. a otsus käesoleva otsuse motiividel. Riigikohtu

halduskolleegium ei nõustu Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et tegevusloa tähtaja möödumine

iseenesest välistaks põhjusliku seose tulu saamata jäämisega tegevusloa tähtaja möödumisele

järgneval perioodil. Aluse oletada, et AS Toval (pankrotis) suhtes ei olnud uue tegevusloa

väljastamine tõenäoline, andsid Tallinna Halduskohtu kogutud tõendid AS Toval (pankrotis)

varasema tegevuse kohta. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tallinna Halduskohtu otsuses on

arvutatud õigesti AS-le Toval (pankrotis) tekkinud kahju alates tegevusloa õigusvastasest peatamisest

22. veebruaril 2000 kuni tegevusloa lõppemiseni 20. juunil 2000, kokku 4 kuu osas summas

443 768 kr.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann