3-2-1-5-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-5-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1189/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mart Susi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. veebruar 2005. a

Istungil osalenud isikud

Kassaator M. Susi

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt

välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt

riigilõivu 84 000 krooni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga

arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a

käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli haldajaks oli OÜ Concordia

Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille suhtes oli hagi esitamise ajaks algatatud pankrotimenetlus.

Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29. aprillil 2003. a. 29. augustil 2003. a müüs OÜ

Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) pankrotihaldur osaühingu vara AS-le

Audentes. Harju Maakohtu 12. septembri 2003. a määrusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku

4. septembri 2003. a otsus osaühingu lõpetamise kohta.

3. 24. märtsil 2004. a loobus AS Hansapank 2 240 502 krooni 78 sendi ulatuses hagist kostja kui

käendaja vastu, kuna põhivõlgnevus kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank

muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46 senti kostja kui füüsilise isikuga

sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu

kohtukulude nõudele.

5. Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M. Susi vastu 2

240 502 krooni 78 sendi nõudes hagist loobumise tõttu ning mõisteti M. Susilt AS Hansapank kasuks

välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid.

6. Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel

hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. Seaduse mõtte kohaselt ei ole oluline see, kes kohustuse

täitis, vaid see, et kohustus on täidetud pärast hagi esitamist.

7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta

kohtukulud kostjalt välja mõistmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

9. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus kaevatavas otsuses ebaõigesti viidanud

TsMS § 60 lg-le 2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kohus on sisuliselt lähtunud TsMS § 62 lg-

st 2. Ilmset ebatäpsust on võimalik parandada.

Hagist loobumise korral reguleerivad riigilõivu väljamõistmist TsMS § 62 lg-d 1 ja 2. Üldreeglina

jäävad hageja kohtukulud hagist loobumise korral tema enda kanda, välja arvatud siis, kui hageja

loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist täitnud. TsMS § 62 lg-s 2

nimetatud nõude täitmisena kostja poolt tuleb tõlgendada ka seda, kui nõude täidab kostja eest

kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kolmas isik täita nõude ja see loetakse täidetuks võlgniku

poolt. Seega tuleb kolmanda isiku poolt kostja eest nõude täitmist lugeda nõude täitmiseks kostja

poolt ja kohtul on õigus hageja kohtukulud kostjalt välja mõista.

Kuna kostja vastutas käendajana OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis)

kohustuse täitmise eest ja kohustus oli muutunud sissenõutavaks, siis oli hageja õigustatud VÕS § 65

lg 1 ja § 145 lg 1 alusel pöörduma kohtusse. Riigilõivu maksmine oli vajalik ja põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse temalt riigilõivu

väljamõistmise osas ja teha uue otsuse, millega mõistetaks temalt AS Hansapank kasuks välja

riigilõiv 1050 krooni.

11. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus vastanud apellatsioonkaebuse väitele, et üks

TsMS § 62 lg 2 kohaldamise eeldus on see, et kostja on täitnud hageja nõude vabatahtlikult. Sellega

rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg-t 6. Samuti ei ole vastatud väitele, et juhul, kui võlgnik peab

täitma kohustuse isiklikult, ei saa seda kohustust täita teine isik. Käenduslepingust tulenevalt puudus

kassaatoril õigus anda täitmine edasi kolmandatele isikutele. Lisaks ei ole vastatud

apellatsioonkaebuse väitele, et hagiavalduse esitamine kostja vastu ei olnud mõistlik. Põhivõlgniku

kohustused olid tagatud mitmete instrumentidega, mille realiseerimises ei saanud olla mõistlikku

kahtlust.

Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud TsMS § 62 lg-t 2. See õigusnorm näeb selgelt ja

ammendavalt ette, et hageja nõudmised peab olema täitnud just kostja. Samuti peab täitmine olema

toimunud vabatahtlikult. Kui seadusandja pidanuks silmas õiguslikku regulatsiooni, millele viitab

oma tõlgenduses ringkonnakohus, ei oleks ta õigusnormi sõnastuses kasutanud vabatahtliku täitmise

mõistet. Kuna kassaator ei ole täitnud hageja nõudmisi, ei saa tekkida ka küsimust nõudmise täitmise

vabatahtlikkusest. OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) täitis enda

lepingulise kohustuse, mitte kassaatori oma.

12. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Hansapank, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

13. Riigikohtu istungil jäi kostja M. Susi kassatsioonkaebuse väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

15. Analüüsimaks kassatsioonkaebuse väiteid TsMS § 62 lg 2 ebaõige kohaldamise kohta, peab

kolleegium vajalikuks lühidalt käsitleda käenduslepingu alusel tekkivaid õigussuhteid

võlaõigusseadusest lähtuvalt.

16. Võlaõigusseaduse § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjas ei ole tuvastatud, et

käenduslepingu pooled oleksid kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Kui mitu

isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte

annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse

korral hagi.

17. AS Hansapank võlausaldajana esitas VÕS § 65 lg-st 1 lähtuvalt hagi käendaja vastu. Kuna

põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist.

18. Kolleegium leiab, et TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune

täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine

VÕS § 78 alusel.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise

kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on kostja

põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku

täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada.

Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida (vt

otsuse p 16).

20. Kolleegium märgib, et teistsuguse seisukoha järgi peaks võlausaldaja alati esitama hagi kõikide

solidaarvõlgnike vastu, kui ta sooviks end kaitsta riigilõivu hüvitamata jätmise vastu. Kui nõude

rahuldaks solidaarvõlgnik, kelle vastu ei ole hagi esitatud, jääksid kohtukulud alati hageja kanda. See

ei oleks kolleegiumi arvates käendussuhte õigusliku iseloomuga kooskõlas.

21. Kolleegium juhib tähelepanu VÕS § 69 lg-le 5 ja §-le 152. Vastavalt VÕS § 69 lg-le 5 võib

solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike

kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Võlaõigusseaduse § 152 sätestab käendaja

tagasinõude põhivõlgniku vastu. Nende sätete alusel ja sätestatud ulatuses on kostjal võimalik esitada

tasutud kohtukulude nõue OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) vastu.

22. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu poolt apellatsioonimenetluse käigus kostja esitatud väidetele

vastamata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit.

A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa