3-1-1-140-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-140-04

Otsuse kuupäev

9. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi R. R. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a

kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/638

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. R. kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

9. veebruar 2005. a

Istungil osalenud isikud

R. R. kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, Lääne

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne

Pruus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a kohtuotsus muutmata ja kassatsioon

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maakohtu 8. juuni 2004. a otsusega tunnistati R. R. süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja talle mõisteti

rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 6000 krooni. Eesti Vabariigi kasuks mõisteti kohtualuselt välja

keskkonnale tekitatud kahju 23 333 krooni.

R. R. tunnistati süüdi selles, et ta raius eeluurimisel kindlakstegemata isikut ära kasutades 2003. a juunis-

juulis Ra. R.-le kuuluval 0,4 hektari suurusel A. kinnistul 35,3 tihumeetrit puitu, samas kui välja antud

metsateatise alusel oli nimetatud kinnistul lubatud raiuda vaid 3 tihumeetrit. Seega oli lubatud ainult väga

nõrgaastmeline harvendusraie. R. R. viis aga puistu täiuse ja rinnaspindala olematuks - lubatud harvendusraie

viidi läbi 0,1 hektari suurusel alal, ülejäänud 0,3 hektaril viidi läbi lageraie. Teo toimepanemise ajal kehtinud

Metsaseaduse kohaselt tekitati sellega keskkonnale kahju 23 333 krooni.

Keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidis kohus olevat tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga,

fototabelitega, aktiga, metsalugemislehtedega ja takseerkirjeldustega. R. R. kinnitust, et tema visuaalsel

hinnangul ei ole ta tekitanud suuremat kahju kui 5000 krooni, pidas kohus paljasõnaliseks. Kohus viitas

seejuures mitmetele asjaoludele, miks ta loeb tekitatud kahju usaldusväärseks suuruseks just 23 333 krooni.

2. Maakohtu otsuse peale esitas R. R. apellatsiooni, milles palus end esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Seejuures taotles ta võtta täiendava tõendina kriminaalasja juurde mõõtmisakti, mille kohaselt raius ta,

võrreldes temale inkrimineerituga, oluliselt vähem tihumeetreid puid.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja R. R.

apellatsioon rahuldamata.

Kohus märkis esmalt, et apellatsioonis korratakse kõiki neid kaitseargumente, mida maakohtus juba käsitleti

ja vastavalt ka ümber lükati ning kohus ei pidanud vajalikuks neid täiendavalt korrata.

Samuti leidis kohus, et R. R. poolt esitatud täiendav puude mõõtmise kontrollakt ei muuda järeldust

keskkonnale tekitatud kahju suuruse osas. Kohtu hinnangul oli kahju suuruse esmasel hindamisel arvestatud

kõigi tingimuste ning asjaoludega, samas kui R. R. poolt esitatud kontrollaktis oli mõõtmisi tehtud aasta

pärast raiet ja sedagi puudulikult.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kassatsiooni korras R. R. kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kes palub

ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Samuti palub ta

võtta kriminaalasja juurde Metsandusliku Ekspertiisi akti R. R. poolt tehtud raie kohta.

Kassaator märgib, et kohtud on alusetult jätnud rahuldamata R. R. korduvad taotlused keskkonnakahju

täiendavaks kontrollimiseks, rikkudes sellega KrMS § 7 lg 2 nõudeid. Praegusel juhul on R. R. sunnitud ise

tõendama enda süütust, mille kinnituseks on ka OÜ M. poolt teostatud metsanduslik ekspertiis, mille

kassaator palub KrMS § 347 lg 2 p-le 6 tuginedes lisada kriminaaltoimiku juurde.

Kaebuses seatakse kahtluse alla tekitatud keskkonnakahju suurus. Selle kinnituseks vaidlustatakse

kassatsioonis mitmed Keskkonnainspektsiooni aktiga tuvastatud asjaolud, millele kohtud on tuginenud ja mis

erinevad kassatsioonile lisatud ekspertiisiaktist. Kassatsioonis taotletakse nende kahe erineva akti andmete

kontrollimist ja täpsustatud algandmete põhjal keskkonnakahju uue hindamise läbiviimist.

5. Kassatsioonile esitas vastuse ringkonnaprokurör Aarne Pruus, kes leiab, et kaebus on põhjendamatu ja

ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Seejuures leiab prokurör, et täiendavalt esitatud

ekspertiisiakt on oma olemuselt lubamatu ja tuleb tõendina jätta arvestamata.

6. Riigikohtu istungil palus kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistada kassatsioonis märgitud põhjustel.

Prokurör vaidles kassatsioonile vastu ja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kassaatori taotlus võtta kassatsioonimenetluses tõendina

kriminaalasja juurde pärast ringkonnakohtu istungit R. R. tellimisel koostatud metsandusliku ekspertiisi akt,

milles kassaatori väitel seatakse kahtluse alla mitmed kohtute poolt tuvastatud asjaolud, samuti taotlus

täpsustada neid asjaolusid ja korraldada täpsustatud algandmete põhjal keskkonnakahju uus hindamine,

viivad paratamatult faktiliste asjaolude tuvastamisele Riigikohtu poolt. Kuid tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 ei

või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Küll aga saab Riigikohus kontrollida, kas kohtud on asjaolude

tuvastamisel järginud kriminaalmenetluse norme.

8. Taotluses võtta kriminaalasja juurde ekspertiisiakt, tugineb kassaator KrMS § 347 lg 2 p-le 6. Selles on

sätestatud, et kassatsioonis märgitakse dokumentide loetelu, mida kassaator peab vajalikuks

kassatsioonimenetluses täiendavalt esitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks.

Kriminaalkolleegium märgib, et tulenevalt kassatsioonimenetluse olemusest ei võimalda osutatud säte

esitada kassatsioonimenetluses kohtule tõendeid kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolude olemasolu või

puudumise kohta, vaid, nagu KrMS § 347 lg 2 p-s 6 on ka sätestatud, üksnes täiendavalt

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks (näiteks kaitsja või prokuröri eemalolekut kinnitav

dokument tõendamaks täiendavalt kaitsja või prokuröri mitteosalemist kohtumenetluses). Seetõttu,

kontrollides, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetluse norme, ei saa

kriminaalkolleegium kassaatori esitatud ekspertiisiakti ega selles sisalduvaid andmeid arvestada.

9. Õige on kassaatori väide, et maakohus ja ringkonnakohus jätsid mõlemad rahuldamata R. R. taotlused

keskkonnakahju täiendavaks kontrollimiseks. Samas ei nõustu kriminaalkolleegium kassaatoriga selles, nagu

oleks kohtud toiminud seejuures alusetult ning rikkunud KrMS § 7 lg 2 nõudeid.

Keskkonnale tekitatud kahju arvestati käesolevas asjas keskkonnainspektsiooni spetsialistide poolt, võttes

aluseks sündmuskoha vaatluse protokollis fikseeritud ning kändude loendamisel ja mõõtmisel saadud

andmed, samuti takseerkirjelduses, sortimendi arvestuses ja metsateatises sisalduvad andmed. Kohtueelsel

uurimisel ei vaielnud R. R. vastu kahju arvestamisel aluseks võetud andmetele, nõustudes nii talle

süüksarvatava raie ebaseaduslikkuse kui selle mahuga, kuid samas leidis, et raiega tekitatud kahju võib ehk

olla umbes 5000 krooni.

Maakohtu istungil avaldas R. R., et vaatas raiekoha uuesti üle ning tema arvates on sellel vähem kände ning

nende läbimõõdudki on väiksemad kui märgitud keskkonnainspektsiooni aktis. Analüüsides ja hinnates kõiki

tõendeid kogumis, motiveeris maakohus kohtuotsuses, miks pole alust kahelda keskkonnainspektsiooni

arvestatud kahju suuruses.

Ringkonnakohus, kontrollides, kas esimese astme kohus on tõendeid hinnanud menetlusseaduse nõuete

kohaselt, leidis, et maakohtu otsus on selles osas piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus põhjendas oma

otsuses, miks ta jõudis sellisele järeldusele. Samuti põhjendas ringkonnakohus ka seda, miks ei lükka R. R.

poolt koos apellatsiooniga esitatud puude mõõtmise akt ümber keskkonnainspektsiooni aktiga tuvastatud

keskkonnale tekitatud kahju suurust.

Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja hinnanud nii R. R.

väiteid kui kõiki tõendeid kogumis ning veenvalt oma järeldusi põhjendanud. Kriminaalkolleegium nõustub

ringkonnakohtu järeldustega ja tõdeb, et kohtud ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel rikkunud

kriminaalmenetluse norme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2004. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Peeter Vaher