3-3-1-88-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-88-04

Otsuse kuupäev

9. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Guido Veidenbaumi, Margus Tigase, Madis Kaarna, Jüri Jäära ja

Alar Poolakese kaebused Nõo Vallavolikogu 9. juuli 2003. a

otsuse nr 71 peale ning Madis Kaarna, Guido Veidenbaumi,

Kristina Veidenbaumi, Andri Laantee, Jüri Jäära, Mart

Kreevaldi, Alar Poolakese, Margus Tigase ja Marge Valdmäe

kaebused Nõo Vallavolikogu 3. detsembri 2003. a otsuse nr 85

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsus haldusasjas

nr 2-3-124/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Madis Kaarna, Margus Tigase, Marge Valdmäe, Kristina

Veidenbaumi ja Guido Veidenbaumi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

3. veebruar 2005

Kohtuistungil osalenud isikud

Kassaatorid Madis Kaarna, Margus Tigane, Marge Valdmäe,

Kristina Veidenbaum ja Guido Veidenbaum ning kassaatorite

esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe

Keskkonnaministeeriumi esindajad Tiina Mitt, Peeter Eek ja

vandeadvokaat Toomas Vaher

Nõo Vallavolikogu esindajad vandeadvokaat Urmas Arumäe ja

vandeadvokaadi vanemabi Helen Hääl

Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS esindaja Tõnu Ruusamäe

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-124/2004 ja

jätta jõusse Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-6/2004, täiendades

seda käesoleva otsuse motiividega.

Mõista Nõo Vallavolikogult välja õigusabikulud Madis Kaarna kasuks 4489 krooni 55 senti,

Margus Tigase kasuks 4489 krooni 55 senti, Marge Valdmäe kasuks 4489 krooni 55 senti,

Kristina Veidenbaumi kasuks 2244 krooni 75 senti ja Guido Veidenbaumi kasuks 2244 krooni

80 senti.

Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nõo Vallavolikogu 9. juuli 2003. a otsusega nr 71 kehtestati Nõo valda Laguja külla planeeritava

Kagu-Eesti regionaalprügila (Tuulemäe jäätmekeskuse) territooriumi ja ümbritsevate maa-alade

detailplaneering. Nõo valla elanikud, sh Jüri Jäär, Madis Kaarna, Alar Poolakese, Margus Tigane ja

Guido Veidenbaum esitasid nimetatud otsusele vaide. Nõo Vallavolikogu 21. augusti 2003. a

otsusega nr 76 jäeti vaided rahuldamata.

2. Jüri Jäär, Madis Kaarna, Alar Poolakene, Margus Tigane ja Guido Veidenbaum esitasid kaebused

Tartu Halduskohtusse, milles taotlesid Nõo Vallavolikogu 9. juuli 2003. a otsuse nr 71 tühistamist.

Tartu Halduskohus liitis nimetatud kaebused 27. oktoobril 2003 ühte menetlusse (haldusasi nr 3-

391/2003).

3. Nõo Vallavolikogu muutis 3. detsembri 2003. a otsusega nr 85 9. juuli 2003. a otsust nr 71 ja

kehtestas selle täiendatud redaktsiooni. Nimetatud otsuse peale esitasid kaebuse Jüri Jäär, Madis

Kaarna, Mart Kreevald, Andri Laantee, Alar Poolakese, Margus Tigane, Marge Valdmäe, Kristina

Veidenbaum ja Guido Veidenbaum.

Tartu Halduskohus liitis 12. jaanuaril 2004 kaebused Nõo Vallavolikogu 3. detsembri 2003. a otsuse

nr 85 peale ühte menetlusse (haldusasi nr 3-6/2004). Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2004. a

määrusega liideti haldusasjad nr 3-391/2003 ning 3-6/2004 ühte menetlusse ning liidetud kaebusi

menetleti haldusasja nr 3-6/2004 all.

4. Kaebuste motiivide kohaselt on Nõo Vallavalitsuse otsused Kagu-Eesti regionaalprügila

territooriumi ja ümbritsevate alade detailplaneeringu kehtestamiseks ebaseaduslikud järgmistel

asjaoludel:

1) detailplaneeringu kehtestamist tuleb lugeda prügila asukoha kindlaksmääramiseks. Prügila

asukoha valikul ei ole järgitud prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks keskkonnaministri

26. juuni 2001. a määrusega nr 34 sätestatud nõudeid (Nõuded). Rikutud on asukohavaliku nõudeid,

pole teostatud prügila asukoha variantide alternatiivide hindamist;

2) ei ole hinnatud prügila mõju loodus- ja inimeste keskkonnale ega ka prügila sobivust

looduskaitsealade lähedusse. Ei ole hinnatud keskkonnaseisundit;

3) vallavolikogu on ebaõigesti teostanud kaalutlusõigust, sest ei nähtu, miks prügila tuleb just sellesse

kohta rajada.

5. Nõo Vallavolikogu leidis 7. novembri 2003. a ja 19. jaanuari 2004. a vastustes kaebustele, et

kaebused tuleb jätta rahuldamata. Nõo Vallavolikogu leidis järgmist:

1) prügila asukohavalikul on järgitud, et kõik hooned asuvad rajatavast objektist mitte lähemal kui

300 m, millega seaduse nõuded on täidetud; Kagu-Eesti regionaalprügila rajamine ühtib Üleriigilise

jäätmekavaga, mille alusel Kagu-Eestisse on planeeritud üks regionaalprügila; Kagu-Eesti

regionaalprügila rajamine Lagujale vastab Nõo valla jäätmekavale ja Nõo valla arengukavale ning ei

ole vastuolus Nõo valla üldplaneeringuga; detailplaneeringu elluviimisel rajatavad ehitised ja nende

kasutamine planeeringualal olulist negatiivset keskkonnamõju põhjaveele, looduskeskkonnale,

välisõhule ja inimese tervisele kaasa ei too; keskkonnaminister on 11. juuli 2003. a kirjaga nr 13-3-

3/2861 heaks kiitnud detailplaneeringu projekti keskkonnamõju hindamise aruande.

Keskkonnaministri seda kirja ei ole vaidlustatud;

2) detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ning keskkonnamõju

hindamise käigus saab käsitleda alternatiive vaid selle planeeringu alasse jäävates piirides. Kagu-

Eesti prügila asukoha valikute alternatiivide analüüsimine toimus PIC Eesti AS uurimustöödes (1999,

2001); millegagi ei ole põhjendatud väide, et detailplaneeringu kehtestamisega on prügila asukoht

lõplikult kindlaks määratud;

3) kuivõrd keskkonnaseisundi hindamine on kulukas, ei ole seda otstarbekas teha planeerimise faasis;

keskkonnaseisundi hindamine on kohustuslik prügila rajamise järgnevates tööetappides;

3) keskkonnamõju hindamine on toimunud nõuetele vastavalt. Strateegilise keskkonnamõju

hindamise sisu on määratud EL direktiivi 2001/42/EÜ artikliga 5. Nõo Vallavalitsus on otsustanud

viia keskkonnamõjude hindamise läbi põhjalikumalt, kui seda oleks vaja strateegilise keskkonnamõju

hindamise puhul;

4) vallavolikogu liikmetel on piisav informatsioon kõikidest uuringutest, seega väide piisava info

puudumisest õiglase ja õiguspärase otsuse tegemiseks ei ole õige.

6. Kaasatud isik Tartu Maavalitsus on andnud asjas arvamuse, mille kohaselt:

1) maavanemal puuduvad alused arvata, et keskkonnamõju hindamine oleks läbi viidud puudulikult

ja seega rikutud keskkonnaministri määruse sätestatud nõudeid; maavanema pädevusse ei kuulu

järelevalve keskkonnamõju hindamise üle;

2) planeeringujärelevalve läbiviimisel ei tuvastatud kehtivate menetlusnormide rikkumist.

7. Kaasatud isik Keskkonnaministeerium leidis oma kirjalikus arvamuses, et kaebused on alusetud

ja paljasõnalised järgmistel põhjustel:

1) jääb arusaamatuks, kuidas rikutakse regionaalprügila ehitamisega kaebajate isiklikke õigusi ja

vabadusi;

2) detailplaneering saab käsitleda vaid ühte asukohta ning keskkonnamõju hindamise käigus saab

käsitleda alternatiive vaid selle planeeringu alasse jäävetes piirides; Kagu-Eesti prügila asukoha

valikute analüüs toimus PIC Eesti AS uurimistöödes, nende seisukohad on avalikustatud ning seetõttu

ei ole kohane nõuda prügila alternatiivsete asukohtade analüüsi prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju hindamisel;

3) kehtiv keskkonnamõju hindamise programm ei näe ette prügila asukoha alternatiivide hindamist

ning seetõttu tuleb aruanne lugeda programmile vastavaks. Detailplaneeringu keskkonnamõju

hindamise käigus ei ole võimalik asukoha alternatiivide analüüs. Kagu-Eesti regionaalprügila

asukoha valik ja vaidlustatud volikogu otsusega kehtestatud detailplaneering on kaks erinevat ja ka

erineval ajal teostatud protsessi;

4) 31. jaanuaril 2002 toimunud koosolekul, kus osalesid Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna,

Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa keskkonnateenistuste ning Tartu linna, Nõo valla ja Ülenurme valla

esindajad, otsustati, et Kagu-Eesti regionaalprügila rajamise asukohana tuleb eelistada Nõo valda

jäävat Laguja maatükki ning teha Nõo vallale ettepanek algatada detailplaneering;

5) Keskkonnaministeerium ei pea planeeringu faasis vajalikuks keskkonnaseisundi

kindlaksmääramist. Selline hinnang tuleb koostada järgmistes prügila kavandamise etappides;

6) nõue, et lähim ehitis asub ladestusalast vähemalt 300 m kaugusel, on planeeringus täidetud;

7) kavandatav (mitteolemasolev) prügila ei saa rikkuda ühegi isiku tervist ega elukeskkonda;

8) planeeringu menetlemisel menetlusnorme rikutud ei ole, otsuse põhjendused ilmnevad ka muudes

avalikustatud dokumentides (seletuskirjas, volikogu protokollis, keskkonnamõju hindamise

aruandes);

9) Kagu-Eesti regionaalprügila rajamine ühtib üleriigilise jäätmekavaga, see ei ole vastuolus Nõo

valla jäätmekavaga ega Nõo valla arengukavaga ja valla üldplaneeringuga.

8. Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2004. a otsusega kaebused rahuldati. Kohus tühistas Nõo

Vallavolikogu 9. juuli 2003. a otsuse nr 71 ja Nõo Vallavolikogu 3. detsembri 2003. a otsuse nr 85.

Otsuse motiivide kohaselt:

1) kaebajatel ei ole enne detailplaneeringu kehtestamisotsust võimalik vaidlustada prügila asukoha

valikut. Regionaalprügila rajamist Nõo valda ei määranud PIC Eesti AS uurimistööde ajal ei

üleriigiline jäätmekava ega ka valla arengukava. Uurimustöö ei ole kohtus vaidlustatav;

2) nõuete § 11 lg 1 reguleerib prügila asukoha valikut regionaalprügila puhul kogu regiooni ulatuses;

3) volikogu 3. detsembri 2003. a otsuses nr 85 on märgitud, et uurimistööde tulemusel leiti regioonis

kuus võimalikku maatükki, neist neli Kambja vallas ja kaks Nõo vallas. Kambja vald välistas oma

territooriumile prügila rajamise. Sisuliselt otsustati asukohavalik Tartumaa omavalitsuste esindajate,

Keskkonnaministeeriumi ametnike ja regiooni keskkonnaspetsialistide koosolekul. Järelikult lähtuti

prügila asukoha valikul sellest, milline vald on nõus prügila rajamisega oma territooriumile, mitte aga

Nõuete sätetest;

4) nõuetes määratud 300-meetriline kaugus ehitistest ei tähenda, et kui prügila asub ehitisest

kaugemal kui 300 meetrit, siis keskkonnamõjusid väljaspool seda kaugust hindama või tõendama ei

pea;

5) aruandes ei ole prügila mõju naaberkinnistute põllumajandusmaadele analüüsitud. Keskkonnamõju

hindamise aruande esmane ülesanne on prügila mõju kindlakstegemine inimese tervisele ja

elukeskkonnale. Aruandest ei selgu, millal saab prügilast tulenevat keskkonnamõju lugeda inimese

tervisele ohtlikuks. Aruandest ei selgu samuti, miks regionaalprügila rajamine sellesse kohta annab

suurema positiivse mõju majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalsfääris kui mujal regiooni ulatuses;

6) SKMH aruandes on teatud osas uuritud planeeringuala keskkonnaseisundit ja välja toodud,

milliseid varasemaid uuringuid on hindamisel arvestatud;

7) kohus nõustub, et volikogu liikmetele oli kättesaadav küll kogu olemasolev materjal, kuid puudus

piisav ja vajalik info otsustamaks, kas kavandatav prügila rajamine planeeritavasse kohta on kõige

tühisema keskkonnamõjuga kogu regiooni ulatuses. Volikogu ise ei ole andnud seisukohta, miks ta

peab regionaalprügila rajamist selles asukohas kõige sobivamaks ning milliste kaalutluste põhjal

selline valik tehti.

9. Tartu Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Nõo Vallavolikogu, Kagu-Eesti

Jäätmekeskuse AS ning Tartumaa Omavalitsuste Liit. Tartu Ringkonnakohus kaasas haldusasjas nr 2-

2-124/2004 24. mai 2004. a määrusega protsessi kolmandate isikutena MTÜ Tartumaa Omavalitsuste

Liit ja Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS-i.

10. Nõo Vallavolikogu apellatsioonkaebuses taotleti Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2004. a otsuse

tühistamist ning kaebuste rahuldamata jätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) kaebuse esitajate subjektiivsete õiguste riive ei ole tõendatud. Kui kaebuse esitajad on valinud

kogu prügila rajamise protsessi vaidlustamiseks detailplaneeringu etapi, siis ei saa mööda vaadata

suuremahulisele juba tehtud tööle ja sellele tööle, mis tuleb teha pärast detailplaneeringu

kehtestamist. Kohtu käsitluses on need kolm etappi segi aetud ja ekslikult leitud, et kehtestatud

detailplaneering on kaebuse esitajate huve kahjustav;

2) apellant on seisukohal, et prügila alternatiivasukohtade valik toimus PIC Eesti AS töödega. Kohtu

seisukoht, et volikogu oleks pidanud otsuses andma seisukoha, miks ta peab regionaalprügila rajamist

Nõo valda Laguja külla kõige sobilikumaks ning millise informatsiooni ja kaalutluse alusel selline

otsus tehti, ei ole põhjendatud. Prügila asukoha valik on kooskõlas ka valla kavade ja

planeeringutega;

3) vaidlustatavad on nii keskkonnaministri 25. oktoobri 2002. a kiri, millega kinnitati SKMH

programm, kui ka 11. juuli 2003. a kiri, millega anti heakskiit SKMH aruandele. Ekslik on seisukoht,

et SKMH aruannet on võimalik vaidlustada detailplaneeringu vaidlustamisel. Kohus ületas oma

pädevust, andes hinnangu, et oleks otstarbekam üleriigiliselt või regionaalselt leida prügila rajamiseks

koht, kus on eelnevalt kindlaks tehtud lõik prügilast lähtuvad keskkonnariskid ja keskkonnamõjud,

mitte jättes viimaste hindamist ehituse projekteerimise või ehitusloa andmise etappi;

4) oluliseks negatiivseks mõjuks ei saa lugeda kontrollitavat ja normidele vastavat tegevust, seega

õigusnormide järgimisel ei teki ohtu inimese tervisele;

5) kohus ei uurinud kõiki tõendeid vahetult ega hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses.

11. Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohus on ekslikult jätnud

äriühingu menetlusse kolmanda isikuna kaasamata. Apellant taotles kohtuotsuse tühistamist

järgmistel põhjustel:

1) kohus ei ole peale oletuste võimalike kahjulike keskkonnamõjude kohta toonud välja ühtegi

konkreetset põhjust, milles seisnevad konkreetsed eksimused keskkonnamõjude hindamisel ja

keskkonnaseisundi uurimisel;

2) asukohavalikul on arvesse võetud kõiki taolise objekti rajamisel olulisi faktoreid;

3) prügila rajamisest on huvitatud ning selle rajamisele on andnud oma heakskiidu 47 Kagu-Eesti

omavalitsust, otsuse langetamisel asukohavalikuks on arvesse võetud kõikide piirkonna omavalitsuste

arvamust.

12. Kolmas isik MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse

tühistamist ning kaebuste rahuldamata jätmist. Apellant leidis, et kohus rikkus menetlusnorme,

materiaalõiguse normi on kohaldatud ekslikult ja kohtuotsus ei vasta kogutud tõenditele.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) kohus on rikkunud menetlusnorme, jättes menetlusse kolmanda isikuna kaasamata Tartumaa

Omavalitsuste Liidu;

2) prügila asukoha valik vastas keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 § 11 lg-le 1. Nõo

valla detailplaneeringu funktsiooniks ei olnud asukohavalik kogu regiooni ulatuses ja sellest

tulenevalt ei saanudki Nõo Vallavolikogu anda hinnangut, miks Nõo Vallavolikogu peab Laguja küla

kogu regiooni ulatuses kõige sobilikumaks. Asukohavaliku alternatiivide valik toimus PIC Eesti AS

töödega;

3) kehtestatud detailplaneering ei lähe vastuollu kehtiva maakonnaplaneeringuga. Tartumaa

jäätmekavas (avalikustatud 2. aprillil 2003) on määratud Tuulemäe jäätmekeskuse asukoht;

4) detailplaneeringu vaidlustamisel ei saa vaidlustada SKMH aruannet. Ekspertide seisukohad ja

järeldused on tõendid, mida on võimalik uurida ja kohtuotsuse tegemisel hinnata. SKMH aruanne

sisaldab kõiki programmiga ettenähtud uuringuid. Kohus on jätnud tähelepanuta, et keskkonnamõju

hindamine ehitusprojektile viiakse läbi projekteerimise faasis, kui on valminud projekt. Alles pärast

keskkonnamõjude hindamist seadmetele ja tehnoloogilistele lahendustele saab ekspert teha

kokkuvõtte keskkonnahäiringute tekke võimalikkusest. Kõik võimalikud riskid ja ohud selgitatakse

välja enne ehitusloa väljaandmist.

13. Vastustajate vastuses Nõo Vallavolikogu apellatsioonkaebusele leiti, et apellatsioonkaebus on

põhjendamatu. Oma seisukohta põhjendasid vastustajad järgmiselt:

1) subjektiivsete õiguste riive vaidlustamisel käesolevas kohtuasjas tulnuks apellandil esitada tõendid

selle kohta, et planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta kaebuse esitajate

elukeskkonda ning kõik kaasnevad riskid on analüüsitud ja maandatud;

2) apellant on vääralt käsitlenud kohtu väidet, mille kohaselt on detailplaneeringu kehtestamise

otsusest välja jäetud regionaalprügila asukoha valik. Õige on see, et PIC Eesti AS teostas kaks

rakendusuuringut; kuna töid ei viidud lõpule, ei toimunud ka tegelikku asukohavalikut. Kohus märgib

sõnaselgelt, et volikogu ei ole andnud seisukohta, miks ta peab regionaalprügila rajamist Nõo valda

Laguja külla kõige sobilikumaks ning millise informatsiooni ja kaalutluste põhjal selline valik tehti;

3) regionaalprügila ehitamisega kaasnevad positiivsed mõjud keskkonnale ilmnevad regioonis ka siis,

kui prügila rajataks kuhugi mujale. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-54-03.) Detailplaneeringus tulnuks põhjendada, miks peab isikute õiguste riivest

ja keskkonna kahjustamisest kasu saama just Nõo vald;

4) asukoha eelvalikualad langesid ära mitte keskkonnakaalutluste, vaid Kambja valla keeldumise

tõttu prügilaprojektist. Kohus on õigesti välja toonud, et prügila rajatakse kohta, kus prügilast lähtuv

keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed;

5) väited regionaalprügila asukoha määramisest varasemate kavade ja dokumentidega ei ole õiged.

Asukoha valikul ei ole lähtutud üleriigilises jäätmekavas sisalduvatest metoodilistest soovitustest.

Väide, et kehtestatud planeering sobib kõige enam kehtestatud planeeringute ja muude kavadega, on

paljasõnaline;

6) apellandi seisukoht, mille kohaselt ei saa detailplaneeringuga vaidlustada SKMH aruannet, ei ole

kooskõlas seadusega. SKMH aruandes esitatud järeldusi saab vaidlustada detailplaneeringu

menetluse raamides;

7) väär on väide, et detailplaneeringu kehtestamisega ei ole veel prügila asukoht lõplikult kindlaks

määratud;

8) kohus ei ületanud oma pädevust, andes soovituse leida prügila rajamiseks koht, kus eelnevalt on

keskkonnariskid ja keskkonnamõjud kindlaks tehtud;

9) väide, mille kohaselt kaebajate hirm keskkonnahäiringute osas on põhjendamatu, ei ole kooskõlas

ettevaatuse ja vältimise printsiibiga. Tegevuse kontrollitavus ja vastavus normidele ei välista teatud

juhtudel nende olulist keskkonnamõju;

10) kohus on hinnanud tõendeid õigesti ega ole tõendite uurimisel rikkunud ka menetlusnorme.

14. Vastustajate Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS ning MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit kirjalikes

vastustes apellatsioonkaebustele leiti, et kaebused on põhjendamatud. Vastustajad leidsid, et

apellatsioonkaebused tuleks jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

15. Menetlusse kaasatud järelevalvet teostav isik Keskkonnaministeerium leidis oma kirjalikes

teesides, et Tartu Halduskohus on 25. veebruari 2004. a otsuses ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud menetlusnormi (sh

jätnud kaasamata kolmandad isikud). Muu hulgas nendib Keskkonnaministeerium järgmist:

1) prügila asukoha valiku küsimus on planeerimisotsustuse otstarbekuse küsimus. Kohtul puudub

pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kohus on väljunud oma pädevuse

piiridest, hinnates kohalike omavalitsuste pädevuses olevat küsimust ja samas on kohus jätnud

hindamata tõendeid täielikult, kohaldanud materiaalõiguse norme tagasiulatuvalt;

2) Nõo Vallavolikogu on asukohavaliku otsustanud mitte detailplaneeringu käigus, vaid juba 1998. a

Nõo valla üldplaneeringu kehtestamisega ning Nõo valla arengukava kehtestamisega;

3) detailplaneeringu ja selle käigus teostatud strateegilise keskkonnamõju hindamise raames polnudki

võimalik asukohta määrata ega erinevaid asukohti hinnata. Keskkonnamõju hindamise käigus saab

alternatiive hinnata vaid selle planeeringu alasse jäävates piirides;

4) ainult kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus otsustada tema territooriumil jäätmete

käitlemise ja arendamise üle. Vastav pädevus puudub nii maavalitsusel kui ka riigil (sh

Keskkonnaministeeriumil);

5) SKMH aruanne vastab direktiivi 2001/42/EÜ artikli 5 nõuetele. Kohus on ületanud oma pädevust,

asudes eksperdi rolli ja hinnates keskkonnamõju hindamise aruandes toodud seisukohti, järeldades, et

need ei vasta nõuetele;

6) planeeringu koostamise etapis, kus ei toimu veel prügila seadmete ja masinapargi valikut ning

ehitiste projekteerimist, polegi võimalik näidata ega hinnata häiringute tühisust või mittetühisust;

7) nõuetest tulenev 300 m pikkune vahemaa on käesoleval juhul tagatud, mistõttu täiendavate

uuringute teostamine sellest kaugemal pole kohustuslik;

8) Kagu-Eesti jäätmekeskuse maa-alal puuduvad asjaolud, mis on seondatavad keskkonnariski ja

negatiivse keskkonnamõjuga (Nõuete § 11 lg 3), mistõttu juba eelduslikult puuduvad negatiivsed

keskkonnamõjud ja puudub vajadus hinnata keskkonnariske;

9) vallavolikogu kaalutlused on esitatud ka teistes dokumentides (seletuskiri, protokollid jne).

16. Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu 25. veebruari

2004. a otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti kaebajate kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

põhjenduste kohaselt:

1) kaebuse esitajatel on kaebeõigus. Prügila näol on tegemist ohtliku keskkonnamõjuga objektiga,

millega kaebajatel on puutumus;

2) kaebajatel on õigus detailplaneeringu vaidlustamisel vaidlustada detailplaneeringu kehtestamisega

hõlmatud otsustusi, sh keskkonnamõju hindamise aruannet, sõltumata sellest, et eelnevaid üksikakte

ei vaidlustatud. Õigus on vaidlustada ka prügila asukoha valikut, lähtudes sellest, kas

detailplaneeringu kehtestamisel on esitatud kaalukad põhjendused, miks just Laguja sobib

regionaalprügila asukohaks;

3) ringkonnakohus leiab, et prügila asukoha valikut ja kooskõla Nõuete §-ga 11 on volikogu otsuses

nr 85 nõuetekohaselt põhjendatud. Nõo vald sai valikuõigust teostada üksnes oma valla

territooriumile jäävate maatükkide osas;

4) keskkonnamõju hindamine prügila detailplaneeringu kehtestamise etapis on olnud seadustega

kooskõlas, arvestatud on võimaluse piirides kohalike elanike oluliste huvidega, hindamine on olnud

piisav selleks, et planeeringu kehtestamisega anda võimalus edasi minna prügila projekteerimise

etappi;

5) kaebajatel on õigus, et detailplaneeringu kehtestamisega määratakse prügila asukoht konkreetselt.

Detailplaneeringu kehtestamisega algab prügila rajamine. Õige on ka vastustajate väide, et prügila

detailplaneeringu kehtestamisega ei ole prügila veel rajatud;

6) halduskohtu järeldus, et detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud Nõuete § 11 lg-t 1, kuna ei

ole kindlaks tehtud, et prügilast lähtuv keskkonnarisk oleks just selles kohas võimalikult väike, ei ole

kooskõlas prügila asukoha valikul kaalutud kriteeriumite ega ka detailplaneeringu käigus teostatud

strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandega;

7) ringkonnakohus möönab kavandatava prügila mõju edasise uurimise vajalikkust, sealhulgas mõju

inimese tervisele uurimise vajalikkust ja aktsepteerib kaebajate õigust seda edaspidi taotleda, kuid

leiab, et planeerimise käigus ei ole kaebajate õigusi selles osas rikutud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

17. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse M. Kaarna, M. Tigane,

M. Valdmäe, K. Veidenbaum ja G. Veidenbaum. Kassaatorid taotlevad Tartu Ringkonnakohtu

8. septembri 2004. a otsuse tühistamist ning Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2004. a otsuse jõusse

jätmist. Kassatsioonkaebust põhistatakse järgmiselt:

1) ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud prügilate rajamise nõudeid. Ringkonnakohus on

asukoha valiku küsimust analüüsides käsitlenud vaid prügila rajamise vastavust Nõuete § 11 lg 1

ühele tingimusele. Kohtu poolt käsitletud dokumentidest ei tulene, et just detailplaneeringuga

kehtestatud asukohas oleksid keskkonnamõjud ja keskkonnariskid kõige väiksemad;

2) asjaolu, et vald on pikema aja jooksul midagi kaalunud, ei saa olla aluseks detailplaneeringu

kehtestamisele ega selle kehtestamise motiiviks;

3) kohus on vääralt asunud seisukohale, et keskkonnaseisundi uurimist ei pea planeerimise etapis läbi

viima. KeHAS § 13 lg 2 p 1 kohaselt peab SKMH aruanne muuhulgas kirjeldama tegevuskoha

keskkonnaseisundit;

4) kohus on vääralt asunud seisukohale, et keskkonnamõjude hindamine on olnud seadustega

kooskõlas. SKMH aruanne ei vasta KeHAS § 13 lg 2 p 2 nõuetele;

5) kohus on ebaõigesti kohaldanud Nõuete § 14 lg-t 1 ja lg-t 2, lugedes sisuliselt õigeks vastustaja

väited selle kohta, et puudub vajadus hinnata rajatava jäätmekeskuse mõju inimeste elukeskkonnale

kaugemal kui 300 meetrit ladestusalast;

6) volikogul puudus piisav informatsioon õiglase ja õiguspärase otsuse tegemiseks;

7) kohus on tuginenud dokumentidele, mida ei ole asjas tõenditena esitatud (PIC Eesti AS tööd 1999,

2001);

8) kohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt; kohus ei ole võtnud

seisukohta kõigi kaebajate esitatud väidete osas.

18. Nõo Vallavolikogu vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud ringkonnakohtu

lahendi tühistamiseks puudub alus. Keskkonnaministeeriumi kirjalikes seisukohtades leitakse, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine aluseid selle tühistamiseks.

19. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma varasemate seisukohtade juurde.

Keskkonnaministeeriumi esindaja väitis, et jäätmekäitluse korraldamine on kohaliku omavalitsuse

ülesanne ning sellega ka regionaalse tavajäätmete prügila rajamise kavandab ning realiseerib – sh

detailplaneeringu kehtestamise teel – kohalik omavalitsus.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud aktideks Nõo Vallavolikogu 9. juuli 2003. a otsus nr 71 ja

3. detsembri 2003. a otsus nr 85, millega kehtestati Nõo valda Laguja külla planeeritava Kagu-Eesti

regionaalprügila territooriumi ja ümbritsevate maa-alade detailplaneering. Kaebused rajanevad kahel

põhiväitel: prügila asukoha valikul ei ole kaalutud alternatiivseid asukohti väljaspool Nõo valla

territooriumi ega piisavalt hinnatud detailplaneeringuala keskkonnaseisundit ja prügila mõju

keskkonnale.

21. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ning see on ehitustegevuse ja

maakasutuse aluseks. Nõo Vallavolikogu vaidlustatud aktidega kehtestatud detailplaneeringu kohaselt

rajatakse planeeringuga hõlmatud 65 ha suurusele maa-alale regionaalprügila, mis teenindab 150 000

elanikuga piirkonda (Tartu, Võru, Valga, Põlva maakonnad ning osaliselt ka Viljandi ja Jõgeva

maakonnad) ning mis on ette nähtud aastas 73 500 tonni jäätmete vastuvõtmiseks. Selline objekt

mõjutab vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse § 6 lg 2 p-le 16

oluliselt keskkonda.

Eeltoodud andmetest nähtub, et tegemist ei ole ühe omavalitsusüksuse jäätmekäitlusega. Kagu-

Eestisse regionaalse prügila rajamine on ette nähtud üleriigilises jäätmekavas, mille Riigikogu kiitis

heaks 4. detsembril 2002 (RT I 2002, 104, 609). Regionaalprügila rajamine on kajastatud ka

maakondade jäätmekavades. Regionaalprügilate rajamise vajadus tuleneb kohustusest viia

jäätmekäitlus vastavusse direktiivi 1999/31/EÜ (prügiladirektiivi) artikli 14 punkti c nõuetega, mis on

riigi ülesanne. Kagu-Eesti prügila rajamist on kavandatud osaliselt finantseerida EL

ühtekuuluvusfondi vahenditest, s.t toetuse saajaks on riik ja finantseerimine toimub projektipõhiselt.

Nimetatud asjaoludel on ilmne, et selle prügila rajamiseks on kaalukas avalik ja riiklik huvi.

22. Käesolevas kohtuasjas ei ole tuvastatud, kas riigiorganid on vastu võtnud või kinnitanud Kagu-

Eesti regionaalprügila rajamise kava. Toimikust nähtub, et nimetatud prügila rajamist on riigiorganid

käsitanud riikliku kavana ning riigiorganid on osalenud selle kava realiseerimisel (halduskohtu

toimiku I kd, lk 164; VI kd, lk 246 jm). Kava iseloomust tulenevalt tuleb kohaldada Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse § 22, mis näeb ette strateegilise keskkonnamõju

hindamist sellise kava koostamise käigus.

23. Eelnevast tulenevalt ei ole detailplaneeringu kehtestamine regionaalprügila rajamisel esimeseks

ega ainumääravaks toiminguks. Detailplaneeringu kehtestamine on vaid riikliku kava raames toimuva

otsustusmehhanismi üks etapp.

Kuni 1. maini 2004 reguleeris prügila rajamist keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrus nr 34

"Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" (RTL 2001, 87, 1219; 2002, 146, 2127),

hiljem aga keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja

sulgemise nõuded" (RTL 2004, 56, 938; 108, 1720). Nimetatud määruste kohaselt tähendab prügila

rajamine prügila asukoha ja prügila liigi määramist, ehitusprojekteerimist ja ehitamist.

Prügila asukoha valiku soovitatav metoodika on sätestatud üleriigilise jäätmekava p-s 2.2.5, milles

soovitatakse järgmist skeemi: sobimatute asukohtade välistamine, välistamata asukohtade arvu

piiramine, välja valitud asukohtade/alternatiivide detailne hindamine ja lõplik valik. Alles prügila

asukoha lõplik valik fikseeritakse detailplaneeringuga. Selline seisukoht vastab ka Jäätmeseaduse

§ 12 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt jäätmekäitluskoha asukoht kooskõlastatakse ja kinnitatakse

Planeerimis- ja ehitusseadusega ettenähtud korras.

24. Prügila asukoha valiku üheks ja seejuures detailplaneerimisele eelnevaks etapiks on asukoha

alternatiivide hindamine. Maakasutuskavade (planeeringute) puhul tuleneb asukoha alternatiivide

hindamise kohustus ka direktiivi 2001/42/EÜ artikli 5 lg 1 nõuetest. Ideaalsel juhul peab lõplik valik

kõige paremini vastama selle direktiivi artikli 1 nõuetele, s.t tagama keskkonnakaitse kõrge taseme,

integreerima keskkonnakaalutlused kavade koostamisel ja vastuvõtmisel ning edendama säästvat

arengut.

Prügila asukoha valiku hindamiskriteeriumid sätestati ka keskkonnaministri 26. juuni 2001. a

määruses nr 34. Nimetatud määruse § 11 lg 1 kohaselt kavandatakse prügila kohta, kus prügilast

lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila

käitlemine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muude strateegiliste kavade ja plaanidega.

Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 § 7 lg 1 kohaselt kavandatakse prügila kohta, kus

prügilast lähtuv keskkonnaoht ja keskkonnahäiringud on võimalikult väikesed. Seega on esmatähtis

valida prügilale asukoht, kus kõige paremini on täidetud keskkonnanõuded. See eeldab prügila

asukoha valikul alternatiivide hindamist. Alternatiivide kaalumisel tuleb lisaks keskkonnaohule ja

keskkonnahäiringutele hinnata ka muid faktoreid, sh direktiivi 1999/31/EÜ lisa 1 punktis 1 loetletud

asjaolusid.

25. Nõo Vallavolikogu kehtestatud detailplaneeringu menetlemise käigus ei olnud omavalitsusorganil

võimalik hinnata prügila asukoha võimalikke alternatiive osas, mis on väljaspool Nõo valda.

Erinevates valdades asuvate alternatiivsete asukohtade hindamise nõude esitamine

omavalitsusorganile oleks üldjuhul ebaõige ja õiguslikult põhjendamatu. Samas on kaebajad

vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse just eelkõige alternatiivide hindamata jätmise

motiivil.

26. Regionaalprügila asukoha alternatiivide hindamine saab toimuda detailplaneeringule eelnevas

staadiumis. Nõo Vallavolikogu ja Keskkonnaministeeriumi väidetel on regionaaalprügila asukoha

valik toimunud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud PIC Eesti AS uurimistööde alusel. Nimetatud

uuringute käigus selgitati välja 6 maatükki, millest 4 asuvad Kambja valla territooriumil ja 2 Nõo

valla territooriumil. Kuna Kambja vald välistas oma territooriumile regionaalprügila rajamise, jäi

kaalumisele 2 maatükki Nõo vallas. Üks neist on arvel riikliku turbamaardlana. Eeltoodu tõttu langes

valik Laguja maatükile.

31. jaanuaril 2002 toimus Keskkonnaministeeriumi esindajate, maakondade keskkonnateenistuste

töötajate ning mõnede omavalitsusorganite esindajate koosolek, kus otsustati Kagu-Eesti

regionaalprügila rajamise asukohana eelistada Nõo valda jäävat Laguja maatükki.

27. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, kas Nõo vallas asuv Laguja maaüksus oli regionaalprügila

rajamiseks mõistlike alternatiivide hulgast parim, s.t maa-ala, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja

negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed. Halduskolleegium nõustub kaebajatega, et

prügila asukoha valikul ei toimunud nõuetekohast alternatiivide kaalumist. Sisuliselt sama seisukohta

on väljendanud ka Keskkonnaministeerium, kes oma 11. märtsi 2003. a kirjas nr 12-1-1/2116 Nõo

Vallavalitsusele (halduskohtu toimiku I kd, lk 167) nendib, et PIC Eesti AS uurimistöös võrreldi

prügila võimalike asukohtadena ainult Nõo vallas asuvaid maaüksusi. Samas kirjas ministeerium

möönab, et detailplaneeringu kehtestamata jätmisel tuleks algatada uus asukohavalik Põlva- ja

Valgamaa põhjapoolsemates omavalitsustes, samuti – nõusoleku saamisel – Kambja vallas.

Halduskolleegium peab eelnevaga seonduvalt oluliseks ka seda, et puudub õiguslikult korrektne

asukohavaliku kaalutlusotsus. Eelnimetatud esindajate koosolek ei ole käsitatav haldusorganina,

kellel on pädevus teha vastavaid otsustusi või sooritada õiguslikku tähendust omavaid toiminguid.

28. Formaalselt ei ole detailplaneeringule eelnev ning kohaliku omavalitsusorgani pädevuses

mitteolev prügila asukoha valik iseendast detailplaneeringu vaidlustamise aluseks. Asukohavalik

koos alternatiivide kaalumisega on vaid üks kava menetlusetappidest. Kehtiv õigus aga ei reguleeri

regionaalprügila asukoha valiku korda piisavalt. Nimetatud asjaolu on tõdenud ka

Keskkonnaministeerium vastuses kassatsioonkaebusele, väites, et regionaalprügila asukoha valiku

menetlust ei ole kehtestatud.

Halduskolleegium leiab, et riiklike kavade osas on vajalik kujundada otsustuskord. Olulise ning ühe

valla või isegi maakonna piirest väljuva keskkonnamõjuga kava koostamise, hindamise ja

vastuvõtmise menetluse korrastamine tagaks direktiivi 2001/42/EÜ täitmise. See nõue tuleneb

vahetult direktiivi artiklist 3. Korrastatud menetlus oleks eelduseks ka nõuetekohase asukohavaliku

otsuse langetamisel.

Riigikohtu halduskolleegium möönab, et regionaalprügila asukoha valiku menetlemise korra

puudumise ning toimunud menetluse puuduste tõttu ei olnud kaebajatel õiguslikke võimalusi

vaidlustada prügila asukoha valiku õiguspärasust detailplaneeringu kehtestamisele eelneval etapil

kohtus. Kaebajad on valinud detailplaneeringu vaidlustamise tee. Kolleegium leiab, et kaaluka

avaliku huvi tõttu on detailplaneeringu vaidlustamine asukohavaliku õigusvastasuse motiivil

käesoleval juhul põhjendatud. Juba detailplaneeringu algatamisel peab kohaliku omavalitsuse organ

ilmutama vajalikku hoolsust ning tegema kindlaks, kas on nõuetekohaselt täidetud kõik planeeringu

algatamise sisulised eeldused. Projektide puhul, millega kaasneb oluline mõju keskkonnale, peab

omavalitsusorgan veenduma, et selliste mõjude väljaselgitamine, hindamine ja alternatiivide

kaalumine on teostatud nõuetekohaselt. Selles asjas on prügila asukoha valiku puudused ilmsed.

29. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et eelnimetatud asjaoludel on õigusvastased Nõo

Vallavolikogu otsused 9. juulist 2003 nr 71 ja 3. detsembrist 2003 nr 85, millega kehtestati Nõo valda

planeeritava Kagu-Eesti regionaalprügila territooriumi ja ümbritsevate maa-alade detailplaneering.

Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a kohtuotsus

haldusasjas nr 2-3-124/2004 tuleb tühistada. Riigikohtu halduskolleegium jätab jõusse Tartu

Halduskohtu 25. veebruari 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-6/2004, täiendades seda käesoleva otsuse

motiividega.

30. Kautsjonid tuleb tagastada. Nõo Vallavolikogult tuleb välja mõista kaebajate Riigikohtus kantud

õigusabikulud järgmiselt: Madis Kaarna kasuks 4489 krooni 55 senti; Margus Tigase kasuks 4489

krooni 55 senti; Marge Valdmäe kasuks 4489 krooni 55 senti; Kristina Veidenbaumi kasuks 2244

krooni 75 senti; Guido Veidenbaumi kasuks 2244 krooni 80 senti.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque