3-1-1-142-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-142-04

Otsuse kuupäev

3. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja

Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi A. T. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2004. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-266/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tsiviilhageja Eesti Vabariigi esindaja vandeadvokaat

Maria Mägi kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

26. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2004. a ja Ida-Viru Maakohtu 4. mai 2004. a

otsused A. T. kriminaalasjas täies ulatuses ja saata kriminaalasi Ida-Viru Maakohtule uueks

arutamiseks.

3. Tsiviilhageja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jätta KrMS § 186 lg 1 alusel rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 4. mai 2004. a otsusega mõisteti A. T. süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja teda karistati

kaheaastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kolmeaastase katseajaga tingimisi kohaldamata.

Ühtlasi rahuldati Keskkonnainspektsiooni 589 250 krooni suurune tsiviilhagi 581 240, 20 krooni ulatuses.

A. T. tunnistati süüdi selles, et tema, olles omandanud 150 tm tormikahjustusega puude (tuulemurd)

raieõiguse maaüksuse "Kerallekere" eraldistelt 5 ja 8, lasi ajavahemikus oktoober-november 2002. a

uurimisel kindlaks tegemata isikul langetada ca 400-420 tm ja detsembris 2002. a OÜ M. töölistel kokku ca

700 tm metsamaterjali. Seejuures tehti maaüksuse eraldistel 1, 5, 7 ja 8 lageraiet, millega viidi kasvava metsa

rinnaspindala ja täius alla lubatud alammäära. Keskkonnainspektsiooni arvestuste kohaselt tekitati sellega

keskkonnakahju 589 250, 00 krooni.

Kohus leidis aga, et rinnaspindala mõõtmisel lihtrelaskoobiga ei ole välistatud mõõtmisviga. Seda põhjusel,

et lihtrelaskoop on lihtsa ehitusega mehaaniline mõõtevahend. Ühtlasi viitas kohus keskkonnaministri

17. märtsi 1999. a määrusega nr 25 kehtestatud "Metsa korraldamise juhendi"

p-le 61.4, mille kohaselt ei või ülepinnalisel takseerimisel puuliikidel, mille tagavara moodustab enam

kui 20% eraldisel kasvava puistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga rinnaspindala määramisel olla

suurem kui 13%. Maakohus leidis, et vea võimalikkus mõõtmisel on asjaolu, mida tuleb tõlgendada

kohtualuse kasuks, mistõttu pidas tõendatuks keskkonnakahju 581 240, 20 krooni ulatuses.

Kohus pööras tähelepanu ka asjaolule, et Keskkonnainspektsioon koostas A. T.-le 14. veebruaril 2003. a kaks

kiirmenetluse otsust, karistades teda Metsaseaduse (MS) § 5612 lg 1 järgi 5000 krooni suuruse rahatrahviga

(otsus 01/28-03) ning MS § 5610 lg 1 järgi 1000 krooni suuruse rahatrahviga (otsus 01/30-03). Rikkumistest

esimene seisnes selles, et ajavahemikul 8. oktoobrist kuni 1. novembrini 2002. a võõrandas A. T. kindlaks

tegemata isikutele ca 400 tm metsamaterjali, jättes koostamata metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise

aktid, teine aga selles, et ajavahemikul 1.-12. detsember 2002. a andis A. T. OÜ-le M. maaüksusel

"Kerallekere" raieks üle rohkem kasvavat metsa kui tal oli õigus raiuda (OÜ M. raius 500-650 tm

metsamaterjali, kuid lubatud oli raiuda 150 tm). Kohtuotsuse kohaselt ei saa siiski seda, et kiirmenetluse

otsustes sisalduvad süüteokirjeldused kattuvad aja, koha ja metsamaterjali koguste osas süüdistusega

kriminaalasjas, käsitleda ne bis in idem põhimõtte rikkumisena, põhjusel, et A. T.-l ei ole registri andmetel

karistusi väärtegude eest; trahvid, mis talle kiirmenetluse otsustega määrati, on täitmata ja nende täitmine oli

kohtuliku uurimise ajal peatatud kohtuvälise menetleja taotluse alusel.

2. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse tsiviilhageja Eesti Vabariik

Keskkonnainspektsiooni kaudu, taotledes maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja uue otsuse tegemist,

rahuldades tsiviilhagi 592 070 krooni ulatuses.

3. Viru Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2004. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja Ida-Viru Maakohtu

4. mai 2004. a otsus muutmata.

Ringkonnakohus nõustus Ida-Viru Maakohtu seisukohaga, et tulenevalt Metsa korraldamise juhendi p-st 61.4

tuleb arvestada 13-protsendilise mõõtmisvea võimalusega ja see tuleb arvestada süüdistatava kasuks.

4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat

Maria Mägi, kes palub tühistada Viru Ringkonnakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada tsiviilhagi summas 592 070 krooni.

Kassaator leiab, et kohtud on kohaldanud valesti materiaalõigust ja jõudnud seetõttu valele seisukohale

tsiviilhagi suuruse osas. Nimelt on lähtutud alusetult Metsa korraldamise juhendi p-st 61.4 ja loetud

rinnaspindala mõõtmise veaks 13%. Kõnealuse juhendiga on reguleeritud metsa kaardistamise tingimused,

metsa inventeerimise metoodika, metsa majandamise viiside ja võtete kavandamine, samuti on fikseeritud

mitmed metsa takseerimise tunnused; reguleeritud ei ole aga kahju hindamist.

Juhendis ei ole viidet konkreetsele mõõtmisviisile ega vahendile ning seega ka viimase võimalikule

mõõtmisveale. Juhendi p 61 käsitleb tulemuste üldistamist, mitte aga lihtrelaskoobiga mõõtmist ja sellest

tulenevat viga.

Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamine on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 8. juuni 1999. a määrusega nr 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale

tekitatud kahju arvestamise määrad" lisas toodud korraga, mis peab tagama metsakorraldustöödest suurema

täpsuse. Selle regulatsiooni alusel ei ole erinevalt juhendi omast lubatud üldistamine. Korra regulatsiooni

kohaselt tuleb sõltuvalt ala suurusest teha 4-9 mõõtmist. Objektiivse ja täpse tulemuse saamiseks tehakse

selliseid mõõtmisi ettenähtud arvul eraldise erinevatest nurkadest. Vastavad mõõtmised tuleb Vabariigi

Valitsuse 8. juuni 1999. a määruse tabelist 2 tulenevalt teha lihtrelaskoobiga.

Kassaator leiab, et kui seatakse kahtluse alla mõõteriista täpsus, oleks pidanud seda tõendama, näiteks

teostama ekspertiisi võimaliku mõõtmisvea väljaselgitamiseks. Kuna seda tehtud ei ole ja mõõtmine on

toimunud nõuetekohaselt, tuleb asuda ühesele seisukohale, et mõõtmine on õige ja mõõtmisviga puudub.

5. Kassatsioonimenetluses esitas kirjaliku seisukoha ka Viru Ringkonnaprokuratuur, kes toetab kassatsiooni.

Arvamuses nõustutakse kassaatoriga, et puudub alus arvestada süüdistatava kasuks 13%-lise mõõtmisveaga,

mistõttu kassaatori taotlus tsiviilhagi osas on põhjendatud. Ühtlasi leitakse, et Riigikohtu seisukoht on

oluline kohtupraktika ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a määrus nr 186 ei sätesta, millise mõõteriistaga ja millise metoodika alusel

tuleb keskkonnakahjude määramiseks rinnaspindala mõõta. Praktikas on valdavalt kasutusel Bitterlichi

meetod, mille puhul määratakse puistu rinnaspindala peegel- või lihtrelaskoobi abil. Seda meetodit kasutati

ka konkreetsel juhul keskkonnakahju määramisel. Käesoleval juhul on kohtud seadnud kahtluse alla

lihtrelaskoobi näidu usaldusväärsuse ja sellest tulenevalt mõõtmistulemuse täpsuse.

Arvamuses mööndakse, et igasugune mõõtmine on seotud vea ehk mõõtmishälbega, mille suurus oleneb

reast faktoritest: mõõtjast, mõõtevahendist, tingimustest, milles mõõtmist teostati jne. Bitterlichi meetodi

puhul võivad vead tekkida erinevatel põhjustel: loendatakse puid rohkem või vähem kui täisringi ulatuses,

jäetakse loendamata nähtavate puude või alusmetsa varjus olevaid puid, eksitakse vaatluspunkti valikul, ei

kasutata õiget dioptri ava või sellele vastavat kordajat, reljeefi kallakutel ei viseerita õigele kõrgusele jne.

Juhusliku vea võimalust vähendab Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a määruses nr 186 sätestatud

mitmekordse mõõtmise nõue. See ei välista aga süstemaatilist viga, mille võib tingida vigane mõõteriist või

mõõtja ebaprofessionaalsus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu aga, et kontrollmõõtmisel oleks eiratud

määruses kehtestatud nõudeid, mistõttu juhusliku vea võimalus on normi piires. Samuti pole andmeid, mis

seaksid kahtluse alla mõõtjate ametioskused või nende tegevuse usaldusväärsuse.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

6. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et käesolevas asjas ei ole alust kohaldada Metsa korraldamise

juhendi punkti 61.4. See säte ei reguleeri metsale tekitatud kahju hindamist ega viita konkreetsele

mõõtmisviisile või vahendile. Sellest tulenevalt ei saa 13-protsendilise takseertunnuse määramise lubatud

viga käsitada lihtrelaskoobi kui mõõteriista mõõtmisveana.

7. Metsaõiguse normide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamiseks vajalike mõõtmiste

tegemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a määrusest nr 186 ning Mõõteseadusest (MõõteS).

Kahju kindlaksmääramise akti koostamise ajal 13. detsembril 2002. a kehtinud Mõõteseaduse (RT I 1994,

71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387) § 1 lg 1 kohaselt sätestas nimetatud seadus füüsikaliste

suuruste mõõtmise jälgitavuse tagamise alused. Mõõtmise usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse MõõteS § 1

lg 2 kohaselt Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide

kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu.

MõõteS § 6 lg 1 kohaselt kontrollitakse mõõtevahendeid mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse

saavutamiseks tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel. Seejuures oli MõõteS § 10 lg 2 p 2 kohaselt

kohustuslik riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel rakendatavate mõõtevahendite taatlemine. Tegemist

on protseduuriga mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, mille käigus kontrollitakse

mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatluseks riiklikku tegevusluba omavas taatluslaboris (MõõteS § 8

lg 2 p 1), s.o teostatakse täppiskontroll tegemaks kindlaks, kas mõõtevahendi mõõtehälve mahub seadusega

lubatud piiridesse.

8. Kuna metsale tekitatud kahju kindlaksmääramiseks tehtav rinnaspindala mõõtmine kujutab endast riikliku

järelevalve raames tehtavat mõõtmist, pidi kasutatav mõõteriist, milleks antud juhul oli lihtrelaskoop, olema

taadeldud. Seda, et kasutatud lihtrelaskoop ei olnud taadeldud, menetluses väidetud pole. Vastupidi,

maakohtu istungil on Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitanud, et kasutatavad lihtrelaskoobid on

taadeldavad (tl 236). Ühtlasi on istungil kinnitatud, et lihtrelaskoopide dokumendid mingit hälvet ette ei näe.

Vastavalt rinnaspindala mõõtmise ajal kehtinud MõõteS § 134 lg-le 1 pidi mõõtevahendeid üles seadma,

ühendama, käsitsema, hooldama ja hoidma nii, et oleks tagatud mõõtmiste õigsus ja usaldusväärsus.

Lähtuvalt MõõteS § 8 lg 2 p-st 1 ja § 134 lg-st 1, leiab kriminaalkolleegium, et kui mõõtevahend on

nõuetekohaselt taadeldud ja seda on ka käsitsetud nõuetekohaselt, tuleb mõõtmistulemust lugeda õigeks.

Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et mõõteseadet ei oleks käsitsetud nõuetekohaselt, mistõttu

tuleb saadud mõõtetulemus lugeda õigeks. Juhul, kui mõõtmistulemuse õigsus seatakse kahtluse alla, peab

vaidlustaja ära näitama, mis võisid olla need asjaolud, mille tõttu mõõtmistulemus ei vasta tõenäoliselt

tegelikkusele. Lisaks on võimalik taotleda kordusmõõtmist, kus võib kasutada ka muid mõõtmisviise.

II

9. Järgnevalt peab kriminaalkolleegium, tuginedes KrMS § 352 lg-le 6, vajalikuks väljuda kassatsiooni

piirest, kuna Ida-Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, jättes

kohaldamata KarS § 2 lg 3.

Vastavalt Põhiseaduse § 23 lg 3 ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Sama põhimõtet kordab KarS § 2 lg 3.

10. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavale on 14. veebruaril 2003. a koostatud kaks

kiirmenetluse otsust ೦ 01/28-03 ja 01/30-03. Neist esimesega karistati A. T.-d selle eest, et ta ajavahemikul

8. oktoobrist kuni 1. novembrini 2002. a võõrandas kindlaks tegemata isikutele ca 400 tm metsamaterjali,

jättes koostamata metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid. Teise otsuse kohaselt seisnes A. T. tegu

selles, et ta ajavahemikul 1.-12. detsember 2002. a andis OÜ-le M. maaüksusel "Kerallekere" raieks üle

rohkem kasvavat metsa kui tal oli õigus raiuda (OÜ M. raius 500-650 tm metsamaterjali, kuid lubatud oli

raiuda 150 tm).

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. T.-d selles, et ta lasi ajavahemikus oktoober-november 2002. a

uurimisel kindlaks tegemata isikul langetada ca 400-420 tm ja detsembris 2002. a OÜ M. töölistel kokku ca

700 tm metsamaterjali. Seejuures tehti maaüksuse eraldistel 1, 5, 7 ja 8 lageraiet, millega viidi kasvava metsa

rinnaspindala ja täius alla lubatud alammäära. Keskkonnainspektsiooni arvestuste kohaselt tekitati sellega

keskkonnakahju 589 250, 00 krooni.

11. Kontrollida tuleb, kas kiirmenetluse otsused kirjeldavad samu tegusid, milles A. T.-d süüdistatakse

kriminaalasjas.

Nagu eelnevast nähtub, oli 8. oktoobrist kuni 1. novembrini 2002. a ilma nõutavaid dokumente koostamata

võõrandatud metsamaterjal seesama, mille A. T. lasi ajavahemikus oktoober-november 2002. a uurimisel

kindlaks tegemata isikul langetada. Siiski on siin tegemist erinevate tegudega ೦ A. T. toimepandud väärtegu

seisnes metsamaterjali ebaseaduslikus võõrandamises, kriminaalkorras karistati teda aga metsa ebaseadusliku

raie eest. Kriminaalkolleegium leiab, et metsa raiumine ja võõrandamine ei ole omavahel sellises vältimatus

seoses, et loomulikust elukäsitlusest lähtuvalt oleks tegemist ühe ja sama teoga. Järelikult ei hõlma

kriminaalsüüdistus selles osas sama tegu, mille eest karistati A. T. kiirmenetluse otsusega 01/28-03 ja

ajavahemikus oktoober-november toimunud metsaraie eest kriminaalkorras karistamine ei ole välistatud.

Kiirmenetluse otsuse 01/30-03 kohaselt seisnes aga A. T. tegu selles, et ta lasi detsembris 2002. a raiuda

metsa suuremas ulatuses kui oleks tohtinud. See tegu kattub ilmselgelt süüdistuskokkuvõttes kirjeldatuga.

12. Järgmise sammuna tuleb tuvastada, kas A. T. on kirjeldatud teo eest mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.

Selleks tuleb kontrollida, kas A. T. teo suhtes on süüteomenetluses tehtud otsus, mida vastava menetluse

kohaselt ei saa enam korralises kaebemenetluses vaidlustada ning mis on täidetav, s.o, kas otsus on

seadusjõustunud.

Väärteomenetluse seadustiku § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle

peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. VTMS § 200 kohaselt on

kohtuvälise menetleja jõustunud otsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. VTMS

§ 114 lg 3 kohaselt võib kiirmenetluse otsuse peale esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest. Seega jõustub kiirmenetluse otsus, kui selle peale ei ole 15 päeva jooksul kaebust esitatud.

Maakohtu istungil on A. T. kinnitanud, et ta ei ole kiirmenetluse otsuseid vaidlustanud (tl 213). Seda, et

tegemist on jõustunud otsustega, näitab seegi, et need on saadetud kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Kiirmenetluse otsuse tühistamise alused sätestab väärteomenetluse seadustik, mille kohaselt saab otsuse

tühistada üksnes kohus edasikaebemenetluses. Seega ei muuda kiirmenetluse otsust tühiseks asjaolu, et

täitmine on peatatud (tl 231) ega ka see, et kiirmenetluse otsuseid ei ole kiirmenetluse otsuse tegemise ajal

kehtinud karistusregistri seaduse redaktsiooni (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 56, 350; 82, 477) § 4 lg 1 p-s 2

sisalduvat nõuet eirates kantud karistusregistrisse.

Ülaltoodust nähtuvalt on kiirmenetluse otsus seadusjõustunud ning detsembris 2002. a toimunud

ebaseadusliku raie kohta on olemas seadusjõus karistamisotsus, mis välistab PS § 23 lg-st 3 ja KarS § 2 lg-

st 3 tulenevalt A. T. teistkordse karistamise selle episoodi eest.

13. Arvestades seda, et A. T. tuleb detsembris 2002. a toimunud raie osas õigeks mõista ning seda, et KarS

§ 356 lg 1 koosseisuliseks asjaoluks on keskkonnale tekitatud oluline kahju, peab otsustamaks, kas oktoobris

ja novembris 2002. a toimunud ebaseaduslik raie on kuritegu, välja selgitama, kui suur keskkonnakahju

selles ajavahemikus maaüksusel "Kerallekere" tehtud raiega tekitati.

14. Tuginedes KrMS § 362 p-le 1 ja § 361 p-le 6 saadab Riigikohus kriminaalasja Ida-Viru Maakohtule

uueks arutamiseks.

Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Lea Kivi