3-2-1-167-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-167-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja P. Jerofejev, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Eesti Autorite Ühingu hagi Eesti Päevalehe AS vastu

autoritasu saamiseks ja edasisest õiguste rikkumisest

hoidumise kohustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. septembri 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/660/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Päevalehe AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

31. jaanuar 2005. a

Istungil osalenud isikud

Eesti Autorite Ühingu lepinguline esindaja vandeadvokaat

A. Uritam ja seaduslik esindaja K. Rattus, Eesti Päevalehe AS

lepinguline esindaja vandeadvokaat K. Ehasoo

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17. septembri 2004. a otsus osas, millega jäeti muutmata

Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 2004. a otsus, millega

kohustati Eesti Päevalehe AS hoiduma edasisest autorite

varaliste ja isiklike õiguste rikkumisest ning mitte kasutama

autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena ja

kirjandus- ja kunstiteoseid (sealhulgas ka seaduses lubatud

vaba kasutamise juhtudel) ilma autoritasu maksmata, autori

või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata,

teose autori nime ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta,

ning mõisteti riigituludesse mittevaraliselt hagilt 120 krooni

suurune riigilõiv.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Eesti Autorite

Ühingu nõue Eesti Päevalehe AS vastu edasisest õiguste

rikkumisest hoidumise kohustamiseks rahuldamata.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja

18. oktoobril 2004. a Eesti Päevalehe AS kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Autorite Ühing esitas 15. septembril 2003. a Eesti Päevalehe AS vastu hagi, paludes

kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest ning mitte kasutama

autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena ilma autoritasu maksmata ja autori või teda

esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata ning kohustada kostjat hoiduma edasisest

autorite isiklike õiguste rikkumisest ja mitte kasutama kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seadusega

lubatud vaba kasutamise juhtudel) ilma teose autori nime ning teose pealkirja (nimetuse)

äranäitamiseta. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista autoritasu 7 740 krooni.

2. Hageja teostab kollektiivse esindamise organisatsioonina Ed. Viiralti, E. Kolgi, S. Dalí, J. Soansi,

R. Luubi ja V. Vasarely õigusi lepingute alusel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikkus kostja

autorite varalisi õigusi, kasutades autorite loodud ning autoriõigusega kaitstud teoseid nende

kasutamiseks luba küsimata ning tasu maksmata ajalehes "Eesti Päevaleht". Samuti on kostja

rikkunud autorite isiklikke õigusi, avaldades nende teoseid, näitamata ära teoste pealkirju ja nende

autorite nimesid. Nimetatud rikkumised ilmnevad alljärgnevate teoste avaldamisel:

1) 15. veebruaril 2001. a avaldas kostja artikli "Salvador Dalí kiviviske kaugusel", milles käsitleti

kunstniku teoste näitust Didrichseni kunstimuuseumis Helsingis. Artikli juures avaldati ligi poole

lehekülje suurune reproduktsioon Dalí skulptuurist "Naine leekides", samuti kolm kuni 1/8 lehekülje

suurust reproduktsiooni kunstniku teostest "Pegasus", "Argos" ja "Põlvitav naine". Nende teoste

kasutamiseks pole kostja küsinud hagejalt luba. Samuti pole kostja maksnud teoste kasutamise eest

autoritasu;

2) 17. mail 2003. a avaldas kostja artikli "Eedi ja Nelli: müstiline love story", milles kirjeldati

kunstnik Eduard Viiralti suhteid Nelly Stultziga. Artikli juures avaldati ligi poole lehekülje suurune

reproduktsioon kunstniku teosest "Lamav akt" ja 1/8 lehekülje suurune reproduktsioon autoportreest

"Viiuldaja". Ajalehe esiküljel avaldati teose pealkirja ja autorit ära näitamata Ed. Viiralti portree

Nelly Stultzist. Samuti pole kostja maksnud teoste kasutamise eest autoritasu;

3) 7. juunil 2003. a avaldas kostja artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast". Artikli

juures avaldati ligi 1/2 lehekülje suurune foto skulptor Ellen Kolgi teosest "Tammeistutaja". Kostja

pole märkinud teose nimetust ja selle autori nime ega tasunud teose kasutamise eest autoritasu;

4) 17. juunil 2003. a avaldas kostja värvilise foto Jaak Soansi ja Rein Luubi teosest

"A. H. Tammsaare monument" pildiallkirjaga "Sügav kummardus suurele kirjanikule". Teose

kasutamise eest jättis kostja tasumata. Samuti pole märgitud teose nimetust ega autori nime;

5) 21. juunil 2003. a avaldas kostja artikli "Mark Soosaar kardab rikkaks ja ilusaks saada". Artiklile

oli lisatud foto, millel M. Soosaar oli kujutatud kunstnik Victor Vasarely teose taustal. Teose

kasutamise eest jättis kostja tasumata. Samuti pole märgitud teose nimetust ega autori nime.

3. Hageja leiab, et eelnimetatud teoste avaldamisel ei ole tegemist teoste vaba kasutamisega

autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-de 19 ja 201 mõttes. 15. veebruaril 2001. a ja 17. mail 2003. a

avaldatud artiklite sisu, neis kajastatud sündmused ja sündmuste uudisväärtus ei tinginud sellises

ulatuses teoste reprodutseerimist. Artiklites kajastatavad sündmused olid ajalukku ulatuvad, mitte

päevakajalised ning teostele viitamine ei olnud vajalik sündmuste kajastamiseks. 7. juunil 2003. a

avaldatud fotol kujutatud skulptuuril pole seost artiklis kajastatud sündmusega, kuid just skulptuur on

foto põhimotiiviks. 17. juunil 2003. a avaldatud fotol on samuti skulptuur foto põhimotiiviks.

Mõlemal juhul on teost reprodutseeritud selgelt ärilisel eesmärgil. 21. juunil 2003. a avaldatud teosel

puudub seos artikli sisuga. Hageja on seisukohal, et teose vaba kasutamise juhtumite põhimõtteid

tuleb tõlgendada kitsendavalt kui erandeid autoriõiguse suhtes ning kooskõlas Berni kirjandus- ja

kunstiteoste kaitse konventsiooni põhimõtetega. Hageja rahaline nõue seisneb hageja juhatuse

kehtestatud autoritasu määrade alusel arvutatud ja saamata jäänud autoritasus (saamata jäänud tulu).

4. Kostja hagi ei tunnistanud, kuid möönis, et on avaldanud autoriõigusega kaitstud teoseid nende

autorit ning pealkirja (nimetust) näitamata. Kostja arvates on asjas läbimata kohtueelse vaidluse

lahendamise kord, sest AutÕS § 87 järgi tuli vaidluse lahendamiseks pöörduda esmalt autoriõiguse

komisjoni poole.

5. 15. veebruaril 2001. a ajalehes "Eesti Päevaleht" avaldatud S. Dalí teoseid reprodutseeriti

päevasündmuse, s.o S. Dalí näituse avamise puhul. Päevasündmuse käigus nähtut võis

reprodutseerida osaliselt, st kostja on avaldanud vaid mõned näitusel olnud teosed. Kunstniku teoste

näitamisega ei ole kahjustatud tema autoriõiguse valdaja õigusi ega huve. Pigem on kunstniku huve

kaitstud, tutvustades näitust ja innustades inimesi seda külastama. 17. mail 2003. a avaldatud Eduard

Viiralti teoseid reprodutseeriti pärast seda, kui saadi teada, et viidatud teosed ostis J. Komulainen.

Tegemist oli juhuslikult leitud teostega, mille olemasolu ei olnud Eesti kunstiringkondadele varem

teada. Seetõttu pidas kostja kunstniku teostest teadasaamist päevasündmuseks, kuigi möönis, et

sündmuse toimumisest oli juba mõnda aega möödas. 7. juunil 2003. a ja 17. juunil 2003. a fotode

avaldamine Ellen Kolgi ning Jaak Soansi ja Rein Luubi teostest oli kooskõlas AutÕS §-ga 201.

Tegemist oli üldsusele külastamiseks avatud kohas alaliselt asuvate teostega (skulptuuridega).

Skulptuurid ei ole fotode põhimotiiviks ning fotode avaldamine ei taotle otsest ärilist eesmärki.

21. juunil 2003. a avaldatud fotol Mark Soosaarest, mille taustaks on jäänud Victor Vasarely teos, on

põhimotiiviks M. Soosaar, mitte kunstniku maal. Teos on kujutise põhimotiiviks, kui see on kujutise

domineeriv osa ning kui selle eesmärgiks on juhtida tähelepanu eelkõige sellele teosele. Otsese ärilise

eesmärgiga on aga tegemist siis, kui kujutise avaldamine teenib otseselt müügiprotsessi ning selle

hindamisel tuleb kaaluda, mille alusel teevad isikud otsuse toode osta. Kui foto domineerib teksti üle,

siis tehakse ostuotsus foto alusel.

6. Kostja leidis ka, et hageja autoritasu nõuded teoste reproduktsioonide avaldamise eest on

põhjendamatud. Kui kostja avaldas teoste reproduktsioone põhjendamatult suures proportsioonis, siis

tuleb autoritasu suurust vähendada vastavalt sellele, millises proportsioonis oleks nende avaldamine

hageja arvates lubatud.

7. Tallinna Linnakohus rahuldas 27. veebruari 2004. a otsusega hagi ja kohustas kostjat hoiduma

edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid

reproduktsioonidena autoritasu maksmata ning autori või teda esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni loata. Samuti kohustas linnakohus kostjat hoiduma edasisest autorite isiklike õiguste

rikkumisest ning mitte kasutama kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seaduses lubatud vaba kasutamise

juhtudel) teose autori nime ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta. Kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 7 740 krooni.

8. Linnakohus leidis, et kohus on pädev vaidlust lahendama, sest AutÕS § 87 ei sätesta vaidluse

lahendamiseks kohustuslikku kohtueelset korda autoriõiguse komisjonis. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on autoril AutÕS § 12 lg 1 p 1 järgi õigus teose autorsusele, mis väljendub selles, et teose

igakordsel avaldamisel märgitakse ära teose autori nimi ning teose pealkiri. Kostja nõustus sellega, et

avaldas 7. juunil, 17. juunil ja 21. juunil 2003. a reproduktsioonid kunstnike teostest teose autoreid ja

nime märkimata. Sellega rikkus ta autorite mittevaralisi õigusi. Tõendatud on, et kostja rikkus

korduvalt ka teoste autorite varalisi õigusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 järgi on hageja

õigustatud nõudma kestva õigusvastase tegevuse korral kahju tekitava käitumise lõpetamist ja kostja

hoidumist õigusrikkumisest.

9. Autoriõiguse seaduse § 19 p 32 sätestab, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid

kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning

avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel nende

sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja

üldsusele edastamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või

taasedastamine kaabellevivõrgus, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste

kajastamise vajadusele. 15. veebruari 2001. a artiklist nähtub, et selle juures avaldatud

reproduktsioonid Salvador Dalí teostest hõlmavad 2/3 artikli mahust, moodustades olulise ning

pilkupüüdva osa kogu leheküljest. Tegemist oli päevasündmuse kajastamisega, kuid avaldatud

reproduktsioonide maht ei vastanud oma proportsioonilt päevasündmuse kajastamise vajadusele.

17. mai 2003. a artikkel ei kajastanud päevasündmust. "Eesti Päevalehe" väljaandmise tihedust

arvestades saab päevasündmuseks lugeda sündmuste kajastamist, mis on toimunud pärast eelmise

ajalehenumbri väljaandmist ehk eelmise 24 tunni jooksul. Eeltoodud artikkel ei kajastanud hiljuti aset

leidnud sündmusi, vaid kunstniku suhteid Nelly Stultziga 70 aastat tagasi. Ka ei vasta avaldatud

reproduktsioonide maht proportsionaalselt artikli mahule, sest need moodustavad selle mahust ligi

2/3. 21. juuni 2003. a artikli puhul on tegemist intervjuuga, mis kirjeldab M. Soosaare tegevust, mitte

päevasündmust. Artikli juures avaldatud foto oluliseks motiiviks on Victor Vasarely teos, mis

moodustab kogu foto tagapõhja ja esiplaanil pildistatud M. Soosaar katab vaid 1/4 fotost.

10. Salvador Dalí, Eduard Viiralti ja Victor Vasarely teoste avaldamine ei vastanud AutÕS § 19 p-s 32

sätestatud nõuetele ning kostja on kohustatud tasuma autoritasu teoste avaldamise eest summas 6 300

(2 790 + 2 790 + 720) krooni.

11. 7. juunil 2003. a avaldatud artikli ja Ellen Kolgi teose vahel pole sisulist seost. Siduvuseks ei saa

lugeda seda, et teos asub fotol kujutatud isikute töökoha lähedal. Teos moodustab olulise osa fotol

kujutatust. 17. juunil 2003. a avaldatud artikli puhul ei ole kostja tõendanud, et foto avaldamine

toimus seoses päevasündmusega. Nimetatud teoste avaldamine ei olnud kooskõlas AutÕS §-ga 201.

Vastavalt sellele paragrahvile on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta üldsusele

külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose,

tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise

kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui selline teos

moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kostja äriline

eesmärk on põhitegevusega kasumit teenida. Ostusoovi tekitamine ostjas on reklaami eesmärk.

7. juunil ja 17. juunil 2003. a artiklite juures avaldatud fotosid Ellen Kolgi ning Jaak Soansi ja Rein

Luubi teostest on kasutatud otseselt ärilistel eesmärkidel. 7. juuni 2003. a artiklist nähtub, et selle

juures avaldatud fotol kujutatust moodustab Ellen Kolgi teos olulise osa. 17. juuni 2003. a artiklist

nähtub, et selle juures avaldatud foto põhimotiiviks (sellele viitab ka foto pealkiri) on Jaak Soansi ja

Rein Luubi teos. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud tasuma autoritasu nimetatud teoste avaldamise

eest summas 1 440 (720 + 720) krooni.

12. Kostja nõue vähendada autoritasu vastavalt kohtu seisukohalt proportsionaalseks peetava

reproduktsioonide mahu võrra ei ole kooskõlas seadusega. Kostja on reproduktsioonid avaldanud

autoritasu maksmata. Kohus ei saa teha oletusi, millises mahus võiks kostja neid avaldada. Selliste

kokkulepete sõlmimine on hageja pädevuses.

13. Kohus mõistis TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu varaliselt nõudelt 560 krooni ja

mittevaraliselt nõudelt 120 krooni riigituludesse.

14. Kostja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada kohtuotsus osas,

millega mõisteti temalt välja 7 740 krooni, ja lugeda väljamõistetud summaks 1 440 krooni. Kostja ei

vaidlustanud kohtuotsust osas, milles leiti, et 17. juunil 2003. a ja 21. juunil 2003. a avaldati artiklite

juures Jaak Soansi ja Rein Luubi ning Victor Vasarely teostest reproduktsioone autorite nõusolekuta

ja autoritasu maksmata. Ülejäänud osas palus kostja kohtuotsuse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

15. Tallinna Ringkonnakohus muutis 17. septembri 2004. a otsusega linnakohtu otsust, jättes selle

põhjendustest välja päevasündmuse kajastamise sidumise ajalehe ilmumisega ja kellaajaga.

Ülejäänud osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

16. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et 7. juunil 2003. a ajalehes "Eesti Päevaleht"

avaldatud artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast" juures fotol Ellen Kolgi teose

"Tammeistutaja" kasutamine ei olnud kooskõlas AutÕS §-ga 201. Skulptuur on fotol põhimotiiviks,

moodustades fotost ligikaudu poole. Põhimotiivi saab tõlgendada kui olulist osa fotost. Selle

kohtuotsuse mõtte kohaselt on sõnad "põhimotiiv" ja "oluline osa" sünonüümid. Mõlemad fotol

kujutatud naised vaatavad teose poole ja üks näitab konkreetselt skulptuurile. Kui skulptuuri fotol ei

oleks, kaotaks foto oma kompositsioonilt igasuguse mõtte. Foto avaldamisel ilma artiklita ei suudaks

lugeja uudist suurhaigla juhtide ja haiglatöötajate vahelisest palgavaidlusest välja lugeda. Hageja on

pidanud skulptuuri kasutamise tegelikuks eesmärgiks ärilist eesmärki. Artikli ja Ellen Kolgi teose

vahel sisulist seost ei ole.

17. Linnakohus leidis õigesti, et 15. veebruaril 2001. a ja 17. mail 2003. a artiklite juures Salvador

Dalí ja Eduard Viiralti teoste kasutamine ei olnud kooskõlas AutÕS § 19 p-ga 32. Viidatud säte on

täielikus vastavuses Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga, mis sätestab, et

rahvusvaheliselt üldtunnustatud kontseptsiooni kohaselt eelistatakse ühiskonna huvisid

informatsiooni andmisel autori huvidele ja autori ainuõigused on piiratud üldsuse kasuks.

Päevasündmuse kajastamise vorm ja ulatus peavad vastama päevasündmuse kajastamise vajadusele.

Seadusega kooskõlas ei ole kostja seisukoht, et kuni ei ole reprodutseeritud kõiki näitusel olevaid

töid, ei ole tegemist AutÕS § 19 p 32 rikkumisega. Artiklis "Salvador Dalí kiviviske kaugusel"

käsitleti kunstniku näitust Helsingis, st kajastati päevasündmust. Kui päevasündmust ennast on

kajastatud tekstis, mis moodustab vaid 1/3 avaldatud materjalist ning ülejäänu moodustasid Salvador

Dalí teoste reproduktsioonid, siis ei ole tegemist teoste kasutamisega põhjendatud ulatuses. Kui ilma

selgitava tekstita ei oleks lugeja teada saanud, et päevasündmuseks on Salvador Dalí teoste näituse

avamine, siis tuleb päevasündmuse kajastuseks lugeda ajalehe artiklit, millele lisatud fotod teostest

oleksid pidanud vastama artikli mahule. Kohus ei saa siinkohal võtta seisukohta, millises ulatuses

kostja vajalikkuse piiri ületas. Kui teoseid ei ole kasutatud õiguspäraselt, ei saa kostjat vabastada

osaliselt autoritasu maksmisest seetõttu, et osa teoseid võis avaldada n-ö vaba kasutamise ettekäändel

ja osa mitte.

18. Artiklis "Eedi ja Nelli: müstiline love story" ei kajastatud päevasündmust ega hiljuti aset leidnud

sündmust. Avaldatud reproduktsioonide maht (2/3 artikli mahust) ei vasta proportsionaalselt

avaldatud artikli mahule. Avaldatud artikkel kajastas Ed. Viiralti elulugu ja tema suhteid

N. Stultziga 70 aastat tagasi ega ole seega päevasündmust kajastav artikkel. Linnakohtu otsuse

põhjendustest tuleb välja jätta päevasündmuse kajastamise sidumine ajalehe ilmumisega ja

kellaajaga, sest see ei tugine seadusele. Päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva

ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe ilmumisega. Ühe või teise juhtumi ja fakti tunnistamine

päevasündmuseks on hinnanguline ja sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, mis jääb ajalehe

väljaandja otsustada. Sündmused, millest ülevaade antakse, peavad olema päevakajalised, mitte

ajalukku ulatuvad. Määravaks ei saa olla see, et need minevikusündmused on huvipakkuvad, vaid

lähtuda tuleb sellest, kas teosele viitamine oli vajalik kõnealuse sündmuse kajastamiseks.

19. Kostja vaidlustas kohtuotsuse ka osas, milles teda kohustati hoiduma autorite varaliste ja

mittevaraliste õiguste rikkumisest, leides, et keelustamist kui õiguskaitsevahendit saab rakendada

üksnes konkreetse tegevuse või objekti suhtes. Linnakohus on sellele kostja väitele piisava

põhjalikkusega vastanud. Hageja on õigustatud nõudma VÕS § 1055 sätete kohaldamist, sõltumata

sellest, kas kostja järgmisel korral tekitab hagejale kahju samade või teiste autorite õiguste

rikkumisega. Autoriõiguse seaduse § 812 lg 1 p 2 näeb ette, et tsiviilõiguslikult on autoril õigus nõuda

teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt VÕS §-le 1055.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

20. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks.

21. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti AutÕS § 201, hinnates autoriõiguse seaduse rikkumist

seoses 7. juunil 2003. a artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast" juures avaldatud

fotol Ellen Kolgi teose kasutamisega. Nimetatud sätte kohaldamiseks on nõutav muuhulgas, et teos ei

oleks kujutise põhimotiiviks ning seda ei tohi kasutada otseselt ärilisel eesmärgil. Ringkonnakohus

käsitas ebaõigesti mõisteid "põhimotiiv" ja "oluline osa" sünonüümidena, sest termin "põhimotiiv"

viitab ajendile ja põhjusele, s.o mingile sisulisele seosele, "oluline osa" aga viitab ruumilisele

ulatusele. Viidatud artikli juures avaldati foto, millel on kujutatud õdede töötasu eest võitlevaid

isikuid ja Ellen Kolgi skulptuuri. See osa fotost, mis on seotud artikli sisuga, moodustab foto

põhimotiivi. Vaieldamatult on artikliga seotud fotol kujutatud isikud, keda on pildistatud Tallinna

lastehaigla esisel väljakul. See, mille taustal artikliga seotud isikuid pildistada, on kostja

ajakirjandusvabadus ja sellest tulenev stiilivalik. Seetõttu on ebaõige lugeda määravaks seda, et teos

moodustab olulise osa fotol kujutatust. Isikute pildistamisel arhitektuuriteoste ja skulptuuride taustal

on viimased enamasti inimesest suuremad.

22. Ringkonnakohus pole põhjendanud oma järeldust, et teost on kasutatud otseselt ärilisel eesmärgil.

Seega ei ole ringkonnakohus üldse kontrollinud AutÕS § 201 kohaldamise tingimust.

23. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti ka AutÕS § 19 p 32. Nimetatud sätte kohaldamiseks on

nõutav muuhulgas, et teoste reprodutseerimine peab olema osaline ning teoste edastamine üldsusele

peab toimuma sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.

Hinnates autoriõiguse seaduse rikkumist seoses 15. veebruaril 2001. a artikli "Salvador Dalí kiviviske

kaugusel" juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamisega ning 17. mail 2003. a artikli "Eedi

ja Nelli: müstiline love story" juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega,

tõlgendas kohus ebaõigesti teoste osalise reprodutseerimise kohustust ning pole selle tähendust

selgitanud. Samuti leidis kohus vääralt, et põhjendatud ulatuses teose kasutamise kaalumisel

lähtutakse sellest, et päevasündmus on kajastatud artikli tekstilises osas. Viidatud sättes peetakse

silmas ulatuse proportsiooni sündmuse käigus nähtud teostesse, mitte aga sellesse, kui palju on

artiklis tekstilist osa. Selle kriteeriumi mõte on selles, et päevasündmuse kajastamisel ei oleks

reprodutseeritud ja üldsusele edastatud ebaproportsionaalselt suurt osa päevasündmuse käigus nähtud

teostest.

24. Hinnates autoriõiguse seaduse rikkumist seoses 17. mail 2003. a artikli "Eedi ja Nelli: müstiline

love story" juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega, leidis ringkonnakohus

ekslikult, et selles artiklis käsitletud sündmus ei ole päevakajaline. Ebaõige ja ajakirjandusvabadust

piirav on kohtu seisukoht, et päevakajaliseks artikliks võib olla üksnes artikkel päevasündmusest või

hiljuti aset leidnud sündmusest. Päevakajaline on sündmus, mille kohta ajakirjanik või

ajakirjandusväljaanne arvab, et see võib käesoleval ajahetkel üldsust huvitada. Selliseks sündmuseks

võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmsiks tulnud mõni uus ja seni üldsusele

teadmata asjaolu.

25. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 ja kohaldas ebaõigesti VÕS § 1055. Kohus leidis viimati

nimetatud sättele tuginedes, et kuna kostja on korduvalt rikkunud teoste autorite mittevaralisi ja

varalisi õigusi, siis tuleb kostjat kohustada hoiduma edasisest autorite õiguste rikkumisest.

Võlaõigusseaduse § 1055 lg-t 1 tuleb koostoimes AutÕS § 812 lg 1 p-ga 2 tõlgendada selliselt, et

autoriõiguse rikkumisest hoidumise ja lõpetamise nõude saab esitada juhul, kui konkreetse autori

konkreetset autoriõigust on juba rikutud. Selline tõlgendus on kooskõlas ka TsMS § 229 lg-ga 2,

mille kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei

ole asja läbivaatamisel esitanud. Hageja hagi aluseks olid konkreetsed teosed ja sellega olid kindlaks

määratud ka hagi lahendamise piirid. Kohtu rakendatud tulevikku suunatud umbmäärane ja

abstraktne keeld kahjustab ajakirjandusvabadust.

26. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja õige.

27. Riigikohtu istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning hageja esindajad

oma vastuväidete juurde. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista kassatsioonimenetluses kantud

õigusabikulude katteks 40 072 krooni 80 senti.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

28. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus

saab TsMS § 362 p 5 alusel teha tühistatud osas ise uue otsuse.

29. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas asjas ebaõigesti

VÕS § 1055, milles sätestatakse kahju tekitava tegevuse keelamine. Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1

kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui sellega ähvardatakse, võib kannatanu

või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamise

lõpetamist. Hageja palus kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest

ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena ilma autoritasu maksmata

ning autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata. Samuti palus hageja

kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite isiklike õiguste rikkumisest ning mitte kasutama

kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seaduses lubatud vaba kasutamise juhtudel) ilma teose autori nime

ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta. Seega nõudis hageja abstraktselt edasisest õigusvastasest

tegevusest hoidumist, mitte aga konkreetse käitumise osas edasisest kahju tekitamisest hoidumist.

Võlaõigusseaduse viidatud norm sisaldab veel kestva õigusvastase tegevuse keeldu. Autoriõiguse

seaduse § 812 lg 1 p 2 (kuni 19. oktoobrini 2004. a kehtinud sõnastuses) kohaselt võib autori või

autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti

õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti

õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-

le 1055. Ka viidatud sättest, mis osundab VÕS §-le 1055, tuleneb, et õigusvastase tegevuse

lõpetamist ja edasisest tegevusest hoidumist saab nõuda konkreetse õigusvastaselt kasutatud teose

osas. Seega puudus õiguslik alus kohustada kostjat hoiduma abstraktselt edasisest autorite varaliste ja

mittevaraliste õiguste rikkumisest tulevikus. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja nõue

tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmise tõttu ei pea kostja ka TsMS § 64 lg 1 järgi

maksma sellelt nõudelt riigilõivu riigituludesse.

30. Kassatsioonkaebuse väitel kohaldasid kohtud ebaõigesti AutÕS § 19 p 32 (kuni 29. oktoobrini

2004. a kehtinud sõnastuses). Selle sätte kohaselt on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu

maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja

(nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega päevasündmuste kajastamisel, nende

sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja

üldsusele edastamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või

taasedastamine kaabellevivõrgus, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste

kajastamise vajadusele. Tulenevalt Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni, millega

Eesti taasühines 26. oktoobril 1994. a, art 10 bis lg-st 2 määrab liitu kuuluvate riikide seadusandlus

samuti kindlaks tingimused, mille kohaselt võib päevasündmuste kajastamiseks fotograafia,

kinematograafia, raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu edastamise teel reprodutseerida ja

teha üldsusele kättesaadavaks kirjandus- ja kunstiteoseid, mida nähti või kuuldi nende sündmuste

käigus, informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus. Hinnates, kas 15. veebruari 2001. a artikli

"Salvador Dalí kiviviske kaugusel" juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamisega ja

17. mail 2003. a artikli "Eedi ja Nelli: müstiline love story" juures Eduard Viiralti teoste

reproduktsioonide avaldamisega rikuti AutÕS § 19 p 32, pidi kohus tuvastama, kas tegemist oli

päevasündmuse kajastamisega ja kajastatava päevasündmuse käigus nähtud teoste osalise

reprodutseerimisega ning selle, kas reproduktsioonid avaldati ulatuses ja vormis, mis vastas

päevasündmuse kajastamise vajadusele.

31. "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" (lk 634) järgi on päevasündmus päevakajaline, aktuaalne

sündmus. Mida pidada päevakajaliseks, on igakordse tõlgendamise küsimus. Kohtud tuvastasid, et

17. mai 2003. a artikkel "Eedi ja Nelli: müstiline love story" ei kajastanud päevasündmust.

Ringkonnakohus leidis, nõustudes ka linnakohtu otsuse põhjendustega, et vaidlusaluses artiklis

kajastatakse Ed. Viiralti elulugu ja tema suhteid N. Stultziga 70 aastat tagasi. Artiklis ei kajastatud

päevasündmust ega ka hiljuti aset leinud sündmust. Eeltoodust järelduvalt ei avaldatud artikli juures

ka päevasündmuse käigus nähtud reproduktsioone. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 ei või Riigikohus

tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega

tuvastatud asjaoludel. Kolleegium leiab, et kuna tegemist ei olnud päevasündmuse kajastamisega, ei

vastanud Ed. Viiralti teostest reproduktsioonide avaldamine AutÕS § 19 p 32 nõuetele ja hagejal oli

õigus saada AutÕS § 14 ja § 77 lg 1 p 3 alusel teoste kasutamise eest autoritasu.

32. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ühe või teise sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääb

ajalehe väljaandja otsustada. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et päevasündmuse mõistet ei

saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe ilmumisega. Kolleegium leiab, et

seadus sätestab ajalise piirangu selles mõttes, et lubamatu on avaldada teoste reproduktsioone,

milliseid artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus. Samas möönab

kolleegium, et päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni

uus asjaolu.

33. Kohtud leidsid, et 15. veebruaril 2001. a artikli "Salvador Dalí kiviviske kaugusel" juures

kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamise ulatus ei vastanud päevasündmuse (Salvador Dalí

näituse) kajastamise vajadusele. Ringkonnakohus leidis, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega,

et reproduktsioonid moodustasid olulise ja pilkupüüdva osa kogu leheküljest, millel artikkel oli

avaldatud. Kuna päevasündmust ennast on kajastatud tekstis ja see moodustab vaid 1/3 avaldatud

materjalist, siis sellises ulatuses reproduktsioonide avaldamine ei olnud sündmuse kajastamisel

vajalik. Autoriõiguse seaduse § 19 p-st 32 tuleneb, et kunstiteoste osaline reprodutseerimise ja

üldsusele edastamise vorm ja ulatus peab vastama päevasündmuse kajastamise vajadusele.

Päevasündmuse kajastamise vajaduseks või eesmärgiks on lugejate informeerimine. Seega on teoste

reprodutseerimine õigustatud ulatuses, mis on kooskõlas päevasündmusest informatsiooni andmise

eesmärgiga. Asjaolu, et kohtud hindasid artikli vastavust AutÕS § 19 p 32 nõuetele, kaaludes

reproduktsioonide avaldmise ulatuse proportsiooni artikli tekstilise osa suhtes, ei anna alust

kohtuotsuse muutmiseks. Kolleegium märgib, et informatsiooni edastamise eesmärki silmas pidades

ei saa olla proportsionaalne reproduktsioonide avaldamine mahus, mis domineerib selgelt

päevasündmust kajastava artikli üle. Päevasündmuse kajastamisel ei tohiks avaldatud teoste

reproduktsioonid ületada informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahtu. Kindlasti ei või

reproduktsioonid moodustada lehekülje põhimotiivi, nagu kohtud on käesoleval juhul tuvastanud.

Kuivõrd kunstniku teoste avaldamine ei vastanud AutÕS § 19 p 32 nõuetele, oli hagejal õigus saada

AutÕS § 14 ja § 77 lg 1 p 3 alusel teoste kasutamise eest autoritasu.

34. Kohtud ei kohaldanud asjas ebaõigesti AutÕS § 201. Nimetatud paragrahvis (kuni 29. oktoobrini

2004 kehtinud sõnastuses) sätestatakse, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud

üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose,

tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise

kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui selline teos

moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Viidatud säte

tugineb Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni art-le 9, mille kohaselt konventsiooni

järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele kuulub ainuõigus lubada nende teoste

reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis ning liitu kuuluvate riikide seadusandlus otsustab, kas

lubada selliste teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel, kuid tingimusel, et selline

reprodutseerimine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja ei kahjusta põhjendamatult autori

seaduslikke huve. Seega eeldab teose vaba kasutamine kui piirang autori ainuõigusele, et selline vaba

kasutamise võimalus on lubatud seaduses otseselt ette nähtud juhtudel ning selline kasutamine ei ole

vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

35. Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas teose kasutamine on AutÕS §-s

201 nimetatud kriteeriumidega kooskõlas. Kohtud on tuvastanud, et 7. juunil 2003. a artikli "Arstide

ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast" juures avaldatud kujutisel (fotol) oli Ellen Kolgi teos

"Tammeistutaja" kujutise põhimotiiviks. Kolleegium ei nõustu kostjaga selles, et ringkonnakohus

käsitas mõistet "põhimotiiv" ebaõigesti. Ringkonnakohus luges "põhimotiivi" sünonüümiks mõiste

"oluline osa", mis tähistab ruumilist ulatust. Kolleegium sellega ei nõustu, sest nimetatud sõnad ei ole

sünonüümid. Kuid ringkonnakohus ei pidanud "olulise osa" all silmas mitte üksnes ruumilist ulatust,

vaid käsitles ka kujutise kompositsiooni ning teose suhestust kujutisega. Nii märkis kohus, et teos

moodustab fotost ligi poole, mõlemad sellel kujutatud naised vaatavad teose poole ja üks näitab

konkreetselt skulptuurile. Samuti leidis ringkonnakohus, et juhul, kui skulptuuri fotol poleks, kaotaks

foto kompositsioonilt igasuguse mõtte. Kolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, et kujutise

põhimotiiviks saab olla eelkõige teos, mis on fotol kujutatuga sellises tihedas seoses, et teose

eemaldamisel kujutiselt kaotab kujutise kompositsioon oma mõtte. Põhimotiivina saab käsitada teost,

mida on kasutatud teadlikult kujutise ühe osana, mistõttu omandab see kujutisel visuaalselt

domineeriva tähenduse. Seejuures ei pruugi põhimotiivi määratlemisel osutuda määravaks teose

suurus, võrreldes fotol kujutatud isikutega. Esmatähtis on just teose ja kujutise vahelise seose

tajutavus. Kolleegium peab ekslikuks kassaatori seisukohta, et kujutise põhimotiiviks on see osa

kujutisest, mis on seotud kujutise juures avaldatud artikli sisuga. Tulenevalt AutÕS §-st 201 peab

seadusandja oluliseks seda, et üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuva teose

reprodutseerimisel ja selle teose kujutise üldsusele edastamisel ei moodustaks teos kujutise

põhimotiivi. Seega hinnatakse teost kujutise suhtes ning kujutisest väljaspoole jäävad asjaolud

(kujutise juures avaldatud artikkel) ei ole olulised.

36. Kassatsioonkaebuse väitel on ringkonnakohus jätnud kontrollimata AutÕS § 201 kohaldamise

tingimusena selle, kas 7. juunil 2003. a avaldatud artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi

suvast" juures on Ellen Kolgi teost "Tammeistutaja" kasutatud otseselt ärilisel eesmärgil. Kolleegium

sellise järeldusega ei nõustu. Linnakohus leidis, et äriühingu otseseks äriliseks eesmärgiks on

üldjuhul põhitegevusega kasumit teenida. Kohus põhjendas seejuures oma järeldust ja vastas kostja

sellekohastele vastuväidetele. Nõustudes linnakohtu järeldusega ning jättes kohtuotsuse muutmata, ei

pidanud apellatsioonikohus TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt kordama esimese astme kohtu põhjendusi.

37. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt, siis jätab Riigikohus TsMS § 60 lg 1 alusel kummagi poole

kohtukulu tema enda kanda.

P. Jerofejev, V. Kõve, L. Laarmaa