3-2-1-168-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-168-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu

Kohtuasi

KR Kaubanduse AS hagi Rautakesko AS vastu kaubamärgi

omaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/508/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rautakesko AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

22. septembri 2004. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Concordia 22. oktoobril

2004. a Rautakesko AS kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon, 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kaubamärgiseaduse (KaMS) § 36 lg 1 p 1

alusel tunnistada sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kostja poolt seoses kaupade müügiga

õigusvastaseks ning kohustada kostjat lõpetama selle sõnalise tähise kasutamine seoses kaupade

müügiga.

Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja sõnalist tähist "K-RAUA" seoses ehituskaupade müügiga

alates 1993. a. 18. jaanuaril 1994. a esitatud taotluse alusel registreeriti hagejale 18. märtsil 1996. a

Eestis kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 18784 klassis 35 ärijuhtimise, äri administreerimise

ja impordi-ekspordiagentuuride osas ning klassis 37 ehitustegevuse ja remondi osas, kusjuures

kaubamärgi tähise täht "K" ei kuulunud kaitse alla. 27. aprillil 2000. a esitatud taotluse alusel

registreeriti hagejale 23. augustil 2001. a Eestis kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 34490

klassis 35 jae- ja hulgimüügiteenuste ning kaupade demonstreerimise ja reklaami osas. 31. mail

2002. a esitas Soome Vabariigi äriühing Kesko OYj Patendiametile taotluse registreerida klassis 35

kaubamärk, mis sisaldab sõnalist tähist "K-RAUTA". 2002. a juuni alguses avalikustas Kesko OYj

kontserni kuuluv Rautakesko AS kavatsuse vahetada seni kasutatud kaubamärk "Ehitusmaailm"

kaubamärgi "K-RAUTA" vastu. Kostja kasutab nimetatud sõnalist tähist talle kuuluvate

ehituskaupluste tähistustes ja oma kaupade reklaamimisel nii kõnes kui kirjas.

Hageja leidis, et tähis "K-RAUTA" on äravahetamiseni sarnane tähisega "K-RAUA", mis on hagejale

kuuluva kaubamärgi sõnaline osa ja selle kasutamine rikub tema kui kaubamärgi omaniku õigusi,

sõltumata selle esitusviisist. Kostja tegevus on vastuolus KaMS § 5 lg-s 3 sätestatuga ning on

käsitatav hageja ainuõigust kahjustava tegevusena KaMS § 33 lg 3 p 1 tähenduses.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja emaühing Kesko OYj on vaidlustanud hagejale kaubamärgi "K-

RAUA" registreerimise. Kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise üle ei saa otsustada enne, kui ei

ole selge, kas hagejale on kaubamärk õigesti registreeritud. "K-RAUTA" on üldtuntud kaubamärk,

mida kasutab Kesko OYj juba 1977. aastast. Seega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi kaubamärgi

"K-RAUA" kasutamisel, vaid hageja rikkus kostja õigusi kaubamärgi "K-RAUA" registreerimisel.

Kostja tegevus kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamisel on olnud seaduslik. Hageja nõue kaubamärgist

tulenevate õiguste kaitseks igasuguste kaupade müügi korral ei ole õiguspärane, sest kaubamärk on

kaitstud vaid klassides 35 ja 37.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 29. jaanuari 2004. a otsusega hagi ja tunnistas sõnalise tähise "K-

RAUTA" kasutamise kostja poolt seoses kaupade jae- ja hulgimüügiga õigusvastaseks. Samuti

kohustas linnakohus kostjat lõpetama sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine seoses kaupade jae- ja

hulgimüügiga.

Linnakohus leidis, et hagejal on õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks TsMS § 4 lg 1 alusel

kohtusse, sõltumata sellest, kas kostja on vaidlustanud tema kasutuses oleva kaubamärgi või mitte.

Tuvastatud on, et hageja kasutab jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisel oma klientidele kaubamärki

"K-RAUA" ja kostja kasutab sama teenuse pakkumisel kaubamärki "K-RAUTA" ning mõlemad

pooled tegelevad ehituskaupade müügiga. Dokumentaalsete tõendite ning tunnistajate ütlustega on

tõendatud, et poolte kasutatavad kaubamärgid "K-RAUTA" ja "K-RAUA" on äravahetamiseni

sarnased. ACNielsen Eesti turu-uuring kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse kohta, Soome

Advokaadibüroo Heinonen ja Co eksperthinnang kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse ja sellele

laieneva kaitse kohta ning uuringuaruannet kontrollinud Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia

dotsendi A. Luuki kirjalik arvamus ei tõenda kostja väidet, et tema kasutatav tähis "K-RAUTA" oli

Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis tähenduses üldtuntud enne seda, kui hageja

esitas taotlused oma kaubamärkide registreerimiseks. Ka ei lükka nimetatud tõendid ümber teisi asjas

kogutud tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased. Nimelt

asus kohus seisukohale, et vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kaubamärgi "K-RAUTA"

kasutamine rikub Eestis registreeritud kaubamärgi "K-RAUA" omaniku õigusi, ning tähtsust ei oma

see, kas ja kui tuntud on Eestis kaubamärk "K-RAUTA" käesoleval ajal.

Linnakohus tugines hagi rahuldamisel KaMS § 5 lg-le 3, mille kohaselt ei tohi füüsiline ja juriidiline

isik kaubamärgiomaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või

äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks

majandus- ja äritegevuses, arvestades eeltoodud normi kohaldamisel ka KaMS § 8 lg 1 p-des 2 ja 3

sätestatut. Kaubamärgiseaduse § 36 lg 1 p 1 järgi võib kaubamärgi omanik, kelle õigusi on rikutud,

nõuda tema õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist.

4. Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja

saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. septembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu arvates leidis linnakohus esitatud tõendite alusel põhjendatult, et vaidlusalused

kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased. Kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja tõendeid,

mis kinnitavad, et inimesed ajasid kaubamärke korduvalt segi. Kostja on ka ise võtnud varasemas

menetluses omaks, et tema kasutatav kaubamärk on äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärkidega.

Samuti nõustus ringkonnakohus linnakohtuga, et tähise "K-RAUTA" üldtuntus Kesko OYj

kaubamärgina varem, kui registreeriti hageja kaubamärgid, ei oma vaidluses tähtsust. Üldtuntud, kuid

Eestis registreerimata kaubamärgi omanik ei saa piirata registreeritud kaubamärgiomaniku õigusi, sh

õigust nõuda õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamise lõpetamist samade

või sarnaste teenuste tähistamiseks. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis ei anna

kaubamärgi üldtuntuse korral sellele õiguskaitset võrdselt liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga.

Kaubamärgi õiguskaitset reguleerib siseriiklik seadus ning vaidluses kohaldatav kuni 1. maini 2004. a

kehtinud kaubamärgiseadus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset ei sätestanud. Ka kooskõlas alates

1. maist 2004. a kehtiva kaubamärgiseaduse § 5 lg-ga 2 on õiguskaitse ainult sellisel üldtuntud

kaubamärgil, mille õiguskaitse ei ole välistatud sama seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud alusel.

Kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane

kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste

tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi

assotsieerumine varasema kaubamärgiga. See tähendab, et kaubamärk võib küll vastata üldtuntuse

tingimustele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis tähenduses, kuid kui sellele

tähisele on Eestis varasem õigus kellelgi teisel, siis sellise kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine

kaubamärgile õiguskaitset ei anna. Ringkonnakohus pidas õigeks ka linnakohtu järeldust, et kostja ei

ole tõendanud tähise "K-RAUTA" üldtuntust Eestis mõlema hageja kaubamärgi registreerimise

taotluse esitamise ajal. Üksnes ACNielseni käesoleva aja kohta tehtud uuring seda ei tõenda. Dotsent

A. Luuki arvamus ja ACNielseni 31. oktoobri 2003. a kiri sisaldavad üksnes hinnanguid ACNielseni

uuringuaruande kohta ja neid ei saa pidada üldtuntuse asjaolu tõendamise osas iseseisvateks

tõenditeks. Advokaadibüroo Heinonen ja Co arvamus ei käsitle tähise "K-RAUTA" üldtuntust Eestis.

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et linnakohus oleks rikkunud protsessiõiguse norme, mille tõttu

tuleks asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Linnakohus jättis õigesti rahuldamata

kostja taotluse TsMS § 213 lg 1 p 3 alusel menetluse peatamiseks. Hagi läbivaatamist ei muutnud

võimatuks see, et kostja on üksnes avaldanud soovi vaidlustada kaubamärkide registreerimine hageja

nimele. Samal põhjusel jättis ringkonnakohus rahuldamata ka kostja taotluse peatada menetlus

apellatsiooniastmes. Ka leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsuse õigsust ei mõjuta see, et kohus

jättis rahuldamata kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna Kesko OYj kui vaidlustatava

kaubamärgi omanik. Linnakohtu sellekohast määrust sai kostja eraldi vaidlustada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 213 lg 1 p-s 3 ja § 333 lg 1 p-s 3 sätestatut. Kohtud jätsid

põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kolmanda isikuna Kesko OYj kaasamiseks.

Ringkonnakohus ei esitanud kostja sellekohastele vastuväidetele sisulisi põhjendusi. Samuti jättis

ringkonnakohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks.

Ringkonnakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Kohus jättis tähelepanuta, et pooled esitasid

tõendeid erinevate asjaolude ! kaubamärgi eristatavuse ja üldtuntuse ! kohta ning viimasena

nimetatud asjaolu pole menetluses üldse analüüsitud. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus, et hageja

esitatud tõendid pärinevad isikutelt, kes on temast sõltuvuses.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlusaluses asjas ei oma tähtsust see, et tähis "K-RAUTA" oli

üldlevinud Kesko OYj kaubamärgina varem, kui registreeriti hageja kaubamärgid. Ebaõige on kohtu

järeldus, et tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis ei anna kaubamärgi üldtuntuse korral

sellele õiguskaitset. Kohus leidis, et kohaldada tuleb kuni 1. maini 2004. a kehtinud KaMS § 5 lg-t 2,

kuid ei käsitlenud seaduse vastavust nimetatud konventsioonile kui rahvusvahelisele lepingule,

millega Eesti on ühinenud.

Kassaator leiab ka, et ringkonnakohus on jätnud täielikult vastamata apellatsioonkaebuse väidetele

kaubamärgi "K-RAUA" kaitse ulatuse ning kaitse alguse kohta.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja õige.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi materiaalõiguse normi

kohaldamise osas.

9. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni

art 6 bis ei anna kaubamärgi üldtuntuse korral sellele õiguskaitset võrdselt liikmesriigis registreeritud

kaubamärgiga ning käesolevas asjas kohaldatav kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseadus

üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset ei sätestanud. Nimetatud rahvusvahelise lepingu põhimõtteid tuli

Eesti õigusruumis kohaldada alates Eesti taasühinemisest konventsiooniga 24. augustil 1994. a.

Konventsiooni art 6 bis lg 1 sätestab, et liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi

seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja

keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget,

mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ

tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku

märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Käesolev säte laieneb ka juhtudele,

kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib

põhjustada äravahetamist teise märgiga. Viidatud sättega nähakse ette spetsiifiline kaitse

kaubamärgile, mille tunnistab üldtuntuks liikmesriigi pädev organ, kus kaubamärk registreeriti või

kus seda kasutatakse. Seejuures ei sisalda art 6 bis üldtuntud kaubamärgi mõistet ega sätesta

kriteeriume selle kindlaksmääramiseks, vaid jätab liikmesriikidele õiguse otsustada, milline

institutsioon on pädev kaubamärgi üldtuntust kindlaks määrama ja milliste kriteeriumide alusel seda

tehakse. Nii kehtivas kaubamärgiseaduses kui ka kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseaduses

kaitstakse üldtuntud kaubamärke kooskõlas tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art-ga 6 bis.

Varem kehtinud ja asjas kohaldatava KaMS § 8 lg 1 p 4 järgi ei registreerita kaubamärgina teisele

isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval

Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud

kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui

registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Kehtivas kaubamärgiseaduses on WIPO ja Pariisi

Liidu ühisassamblee 1999. a soovituste alusel üldtuntud kaubamärgi regulatsiooni täpsustatud ja

täiendatud. Seaduse §-s 7 nimetatakse kaubamärgi üldtuntuse tunnistamiseks pädevad institutsioonid

ja loetletakse kriteeriumid, mida tuleb üldtuntuse tunnistamisel arvestada. Tulenevalt KaMS § 5 lg-

st 1 saab selle seaduse alusel õiguskaitse nii kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris,

kui ka kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis

tähenduses.

10. Vaidlusaluses asjas on hageja esitanud 18. jaanuaril 1994. a ja 27. aprillil 2000. a taotlused

kaubamärgi "K-RAUA" registreerimiseks klassides 35 ja 37. Taotluste alusel on hagejale

registreeritud vastavalt 18. märtsil 1996. a kombineeritud kaubamärk nr 18784 klassides 35 ja 37

ning 23. augustil 2001. a kombineeritud kaubamärk nr 34490 klassis 35. Kaubamärgi registreerimise

taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast määratakse kindlaks kaubamärgi prioriteet (KaMS

§ 10 lg 1). Tulenevalt KaMS § 17 lg-st 1 kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise

kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgiseaduse § 24

lg 1 järgi võis asjast huvitatud isiku taotlusel apellatsioonikomisjon tunnistada kaubamärgi

registreerimise kehtetuks, kui registreerimisel on rikutud kaubamärgiseaduse paragrahvide 7 ja 8

nõudeid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise

taotluse võib pärast riigilõivu tasumist esitada apellatsioonikomisjonile viie aasta jooksul, arvates

kaubamärgi registrisse kandmise päevast. Eeltoodust järelduvalt leiab kolleegium, et kostjal kui

väidetavalt üldtuntud kaubamärgi omanikul oli õigus kasutada viidatud paragrahvis nimetatud

õiguskaitsevahendit. Seni, kuni hagejale kaubamärgi registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja

kaubamärki registrist kustutatud, ei saaks kostja ka oma kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset

registreeritud kaubamärgi omaniku nõude vastu. Sarnaselt reguleerib olukorda ka kehtiva KaMS § 52

lg 1.

Eelnevast järeldub, et asjas ei tulnud tuvastada, kas hageja kaubamärgi registreerimise taotluse

esitamise ajal oli kostja kasutatav kaubamärk üldtuntud või mitte. Seega ei oma tähtsust ka

kassatsioonkaebuse väited kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse tõendamise ja tõendite hindamise

osas.

11. Samas leiab kolleegium, et linnakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel pole

ringkonnakohus põhjendamatult arvestanud kostja taotlusega asjas menetlus peatada. TsMS § 213

lg 1 p 3 kohustab kohut asjas menetlust peatama, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja

lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviil-, kriminaal- või haldusmenetluses. Võimatuse all tuleb

mõista eelkõige olukorda, kus teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus.

Kostja taotles menetluse peatamist linnakohtus ja ka apellatsioonkaebuses, märkides, et kaubamärgi

"K-RAUTA" omanik Kesko OYj on esitanud taotluse kaubamärgi "K-RAUA" registreerimise

kehtetuks tunnistamiseks. Kostja viitas ka vastava haldusasja numbrile. Nõustuda ei saa

apellatsioonikohtu märgituga, et kostja ei esitanud tõendeid kaebuse halduskohtumenetlusse võtmise

kohta. Kolleegium leiab, et kostja esitatu oli piisav selleks, et kohus peaks kontrollima, kas viidatud

kaebus on halduskohtule esitatud ja millises menetlusstaadiumis see on. Apellatsioonikohus seda ei

teinud.

Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 14. oktoobri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-65-04

(RT III 2004, 25, 271) Kesko OYj erikaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi ja

Tallinna Halduskohtu vastavad määrused, ning saatis Tallinna Halduskohtule kohtuliku läbivaatamise

ettevalmistamiseks Kesko OYj kaebuse, milles palutakse tühistada Patendiameti

kaubamärgiosakonna 15. märtsi 2001. a otsus nr 7/M200000653 kaubamärgi "K-RAUA" KR

Kaubanduse AS nimele registreerimiseks klassis 35 ja Patendiameti infoosakonna 22. augusti 2002. a

otsus nr 6/2056 kauba- ja teenindusmärkide registri registreeringu nr 34490 muutmiseks ning

kohustada Patendiametit registrist kustutama registreering nr 34490.

Seega taotleb hageja käesolevas vaidluses kaitset kaubamärgile, mille registreerimise kehtetuks

tunnistamist nõutakse halduskohtus KaMS § 24 alusel. Juhul kui halduskohus kaebuse rahuldaks, siis

puuduks hagejal registreeritud kaubamärk, millele õiguskaitset nõuda. Järelikult on tsiviilasja

lahendamine võimatu enne menetletava haldusasja lahendamist.

12. Ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse norme, kui jättis kostja vastuväited kolmanda isiku

kaasamata jätmise kohta tähelepanuta. Kostja taotlust kolmanda isiku kaasamiseks ei tulnud

käesolevas asjas lahendada. Kolmanda isiku protsessi kaasamise lahendab kohus TsMS § 81 lg 3

alusel määrusega. Eeltoodud määruse peale võivad pooled TsMS § 81 lg 5 järgi esitada erikaebuse,

kuid ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Kostja taotlust kolmanda

isiku kaasamiseks on lahendatud jõustunud Tallinna Linnakohtu 4. novembri 2003. a määrusega (tlk

222).

A. Kull, H. Jõks, T. Tampuu