3-3-1-84-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-84-04

Otsuse kuupäev

22. veebruar 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Vaja Invest kaebus Tartu Linnavalitsuse 2. oktoobri 2003. a

korralduse nr 3467 punktide 2 ja 3 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-

3-94/2004

Menetluse alus Riigikohtus

AS Vaja Invest kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

20. jaanuar 2005

Kohtuistungil osalenud isikud

AS Vaja Invest esindajad juhatuse liige Valvo Semilarski ja

vandeadvokaat Marge Tamme

Tartu Linnavalitsuse esindaja linnasekretär Jüri Mölder

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Vaja Invest kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-94/2004 ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-487/2003 käesoleva otsuse

motiividel.

Mõista Tartu Linnavalitsuselt AS Vaja Invest kasuks välja kohtukulud 3000 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 1999. a määrusega nr 99 kehtestati Tartu linna üldplaneering.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9.2 määrati kindlaks kaugküttepiirkonna mõiste, liitumise

kohustus ja erandid ning eraldumise tingimused. Kaugküttepiirkonnad, sealhulgas vaidlusalust krunti

Aleksandri tn 46 hõlmav Turu kaugküttepiirkond, määrati kindlaks üldplaneeringu lisas nr 15.

AS Vaja Invest esitas 28. jaanuaril 2000 Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonnale taotluse

projekteerimistingimuste väljastamiseks Aleksandri tn 46 ärihoone ümberehitamiseks. Taotluses oli

märgitud, et hoones on olemas kaugküte. Soojusvarustuse muutmiseks taotlust ei esitatud.

Projekteerimistingimused väljastati 9. märtsil 2000. 17. septembril 2002 andis Tartu Linnavalitsus

välja ehitusloa nr 02255. Koos ehitusloaga väljastas Tartu Linnavalitsus AS-le Vaja Invest ehitis-

hoone registreerimislehe nr 7950203511. Ehitis-hoone registreerimislehel oli märgitud hoone

Aleksandri tn 46 küttesüsteemiks "keskküte oma katlamajast".

17. septembril 2002 esitas AS Vaja Invest Tartu Linnavalitsusele kooskõlastamiseks OÜ EGA Projekt

koostatud ja OÜ Tehnokontrollikeskuse 16. septembri 2002. a tunnistusega heaks kiidetud Aleksandri

tn 46 gaasivarustuse kööki gaasipliidi paigaldamiseks tööprojekti. Tartu Linnavalitsus kooskõlastas

projekti 17. septembri 2002. a kooskõlastuslehega nr 442.

1. oktoobril 2002 teatas AS Vaja Invest ehitamise alustamisest. Tartu Linnavalitsus kontrollis ehitis-

hoone registreerimislehe nr 7950203511 õigsust ning väljastas projekti ja ehitusloa andmetega

kooskõlla viidud ehitus-hoone registreerimislehe nr 7950203511 uue eksemplari. Ehitis-hoone

registreerimislehel on märgitud hoone Aleksandri tn 46 küttesüsteemiks kaugküte.

2. mail 2003 esitas AS Vaja Invest Tartu Linnavalitsusele teatise hoonesse Aleksandri tn 46 lokaalse

gaasikatlamaja ehitamise kohta ning selgitas, et senine soojussõlm oli amortiseerunud ning

soojasisend oli soojasõlme suhtes teisel pool hoonet, mistõttu kaugkütteks uue soojasõlme ehitamine

oleks olnud liiga kulukas. 9. mail 2003 viis Tartu Linnavalitsus läbi hoone Aleksandri tn 46 ehitise

ülevaatuse. Tartu Linnavalitsus tegi ülevaatuse akti märkuse, et projektijärgne soojusvarustus on välja

ehitamata.

Tartu Linnavalitsuse 12. juuni 2003. a korraldusega nr 2047 anti hoone Aleksandri tn 46

kasutamiseks kasutusluba. Kasutusloaga lubati hoonet Aleksandri tn 46 kasutada hotelli ja

toitlustusettevõttena. Hoonesse ehitatud gaasikatlamajale kasutusluba ei antud. Hoone omanikku AS

Vaja Invest karistati EhS § 29 lõike 3 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 30 000 krooni.

2. 30. juunil 2003 esitas AS Vaja Invest Tartu Linnavalitsusele taotluse kooskõlastada ehitusprojekt

Aleksandri tn 46 hoone gaasiküttele üleviimiseks ja väljastada katlamajale kasutusluba. Koos

taotlusega esitas AS Vaja Invest esmakordselt Tartu Linnavalitsusele gaasivarustuse tööprojekti

gaasiküttel katlamaja ehitamiseks. Taotluses tunnistab AS Vaja Invest juhatuse liige Valvo

Semilarski, et gaasikatlamaja ehitamine toimus omavoliliselt, lootuses see projektimuudatus hiljem

kooskõlastada. 7. augusti 2003. a korraldusega nr 2812 keeldus Tartu Linnavalitsus kasutusloa

andmisest. AS Vaja Invest vaidlustas keeldumise Tartu Halduskohtus.

Tartu Linnavalitsus tunnistas 2. oktoobri 2003. a korralduse nr 3467 punktiga 1 korralduse

nr 2812 kehtetuks. Tartu Linnavalitsus põhjendas korralduse kehtetuks tunnistamist sellega, et

halduskohtule vastamisel selgus korralduse nr 3467 põhjenduse puudulikkus. Korralduse punktis 2

keeldus Tartu Linnavalitsus uuesti hoone Aleksandri tn 46 lokaalsele gaasikatlamajale kasutusloa

väljastamisest. Korralduse punktis 3 volitas Tartu Linnavalitsus ehitusjärelevalvet teostavat

ametiisikut määrama AS-le Vaja Invest tähtaeg Aleksandri tn 46 hoones asuva soojusvarustuse

ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks.

3. AS Vaja Invest 7. novembri 2003. a kaebuses taotleti Tartu Linnavalitsuse 2. oktoobri 2003. a

korralduse nr 3467 punktide 2 ja 3 tühistamist ning ettekirjutuse tegemist uue korralduse

väljaandmiseks.

4. Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-487/2003 rahuldas kohus

kaebuse täies ulatuses ning tühistas Tartu Linnavalitsuse 2. oktoobri 2003. a korralduse nr 3467

punktid 2 ja 3. Kohus leidis, et korralduse andmisel on põhjendatud üksnes taotluse – anda

soojasõlmele kasutusluba – rahuldamisest keeldumine, kuid taotluse – kooskõlastada

projektimuudatus – rahuldamisest keeldumine on põhjendamatu. Tartu Linnavalitsus oleks

projektimuudatuse kooskõlastamise otsustamisel pidanud arvestama, et ta ise on väljastanud

ehitusprojekti lisana valeandmeid sisaldava ehitis-hoone registreerimiskaardi ning AS Vaja Invest on

17. septembril 2002, s.o enne nimetatud ehitis-hoone registreerimisandmete õigsuse kontrollimist ja

parandamist, tellinud OÜ EGA Projekti gaasivarustuse tööprojekti ja kooskõlastanud selle Tartu

Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas. Kohus leidis, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud

selgitamiskohustust, kuna ta ei ole selgitanud AS-le Vaja Invest detailplaneeringuga üldplaneeringu

muutmise võimalusi.

5. Tartu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses taotleti halduskohtu otsuse tühistamist

materiaalõigusnormi väära kohaldamise ning protsessinormide olulise rikkumise tõttu.

6. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004 otsusega rahuldas kohus apellatsioonkaebuse, tühistas

Tartu Halduskohtu otsuse ja jättis AS Vaja Invest kaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. AS Vaja Invest taotleb kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Tartu

Halduskohtu otsuse jõusse jätmist. Kassaator leiab:

1) ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigusnormi, järeldades, et projektivälistele ehitisele ei

saagi kasutusluba anda. Õige on halduskohtu seisukoht, et linnavalitsus pidi enne kasutusloa

andmisest keeldumist kaaluma projektimuudatuse kooskõlastamist. Projektimuudatuse

kooskõlastamise otsustamine on kaalutlusõiguslik otsus;

2) ringkonnakohus hindas tõendeid valesti, leides, et AS Vaja Invest ei ole Tartu Linnavalitsusele

esitanud sellist taotlust, mis eeldaks üldplaneeringu muutmist, ning seetõttu ei pidanudki Tartu

Linnavalitsus selgitama AS-le Vaja Invest detailplaneeringu algatamise vajalikkust. Tartu

Linnavalitsus rikkus uurimispõhimõtet, jättes kogumata tõendid, mis olid vajalikud selleks, et hinnata

gaasikatlamaja ehitamise vastuolu üldplaneeringu eesmärgiga (eksperthinnang keskkonnamõjude

kohta) ega selgitanud sellise tõendi esitamise vajadust ka AS-le Vaja Invest.

8. Tartu Linnavalitsus leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on

põhjendatud ning kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. AS Vaja Invest esitas 30. juunil 2003 Tartu Linnavalitsusele kaks taotlust – kooskõlastada

ehitusprojekt Aleksandri 46 hoone gaasiküttele üleviimiseks ja väljastada katlamajale kasutusluba.

Tartu Linnavalitsus leidis, et kasutusloa andmisest keeldumisega on sisuliselt otsustatud ka

ehitusprojekti muudatuse kooskõlastamata jätmine. Tartu Halduskohus leidis, et tegemist on kahe

sisuliselt erineva taotlusega. Korraldus oli õigusvastane, kuna linnavalitsus otsustas kasutusloa

andmisest keeldumise, otsustamata eelnevalt projektimuudatuste kooskõlastamist. Tartu

Ringkonnakohus leidis, et korraldus oli antud üksnes kasutusloa andmisest keeldumise kohta ning

projektimuudatuste kooskõlastamise õiguspärasus ei omanud asja otsustamisel tähtsust. Riigikohtu

halduskolleegium on seisukohal, et projektimuudatuste kooskõlastamine ja kasutusloa andmine on

kaks omavahel seotud taotlust ning need tuleb lahendada eraldi.

Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks

ehitusprojekti tingimustel. Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamine tähendab seepärast ka

ehitusloa muutmist. Haldusakti, sh ehitusloa muutmise otsustab haldusakti andma pädev haldusorgan

(HMS § 68 lg 2) haldusaktiga (HMS § 70 lg 1) kaalutlusõiguse alusel (HMS § 64 lg 3).

HMS § 64 lõike 1 kohaselt võib isik taotleda haldusakti muutmist üksnes HMS §-s 44 sätestatud

haldusmenetluse uuendamise tingimustel. HMS § 44 ei välista täiendavate uuendamise tingimuste

kehtestamist eriseaduses. EhS § 23 lõike 1 punkti 1, § 26 ja § 28 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2

koostoimes võib isik igal ajal taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist ning esitada uue taotluse

ehitusloa väljastamiseks. Ehitusseadus sätestab seega erandi HMS § 68 lõikest 1. Seega võib isik

HMS § 44 lõikes 1 sätestatud piiranguteta esitada taotluse ehitusprojekti ja temale väljastatud

ehitusloa tingimuste muutmiseks.

10. EhS § 34 lõike 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta

ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist,

siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste

olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Linnavalitsus

ei saanud otsustada kasutusloa väljastamise küsimust enne, kui ta oli otsustanud ehitusloa muutmise.

11. Vaidlustatud korralduse põhjendustes ei ole Tartu Linnavalitsus kaalunud ehitusloa muutmist ega

põhjendanud sellest keeldumist. Seetõttu on õige Tartu Halduskohtu seisukoht, et kohtul ei ole

võimalik hinnata, kas ehitusloa muutmisest keeldumist on kaalutud õigesti. Kuna ehitusloa

muutmisest keeldumine on selles asjas kasutusloa andmisest keeldumise aluseks, siis toob ehitusloa

muutmisest keeldumise põhjenduste esitamata jätmine kaasa kasutusloa andmisest keeldumise

tühistamise.

12. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et lisaks keskkonna kaitsele on isiku õiguste piirangu aluseks

ka avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus. Linn peab planeeringute kehtestamise ja täitmise

raames tagama, et kaugküttepiirkonnas oleks piisaval arvul tarbijaid ning kaugküttesüsteem

majanduslikult ja sotsiaalselt ära tasuks. Avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus võib olla

olulisem ja kaaluda üles individuaalsete gaasikatlamajade ökonoomsuse ja keskkonnasäästlikkuse.

13. Kuna AS Vaja Invest kassatsioonkaebus rahuldatakse ja Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2004. a

otsus jäetakse jõusse, tuleb Tartu Linnavalitsuselt mõista AS Vaja Invest kasuks välja kohtukulud

apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes. Apellatsiooniastmes tasus AS Vaja Invest õigusabi eest 1000

krooni. Kassatsiooniastmes tasus AS Vaja Invest õigusabi eest 2000 krooni. Kokku on AS Vaja Invest

tasunud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes 3000 krooni õigusabi eest. Kohtukulud on põhjendatud.

Tartu Linnavalitsuselt tuleb AS Vaja Invest kasuks välja mõista kohtukulud 3000 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld