3-3-1-79-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-79-04

Otsuse kuupäev

21. veebruar 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Mayersons kaebus Keskkonnainspektsiooni Võrumaa

osakonna inspektori teostatud võetuse õigusvastaseks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsuse peale haldusasjas

nr 2-3-110/2004

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Mayersons kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

20. jaanuar 2005

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Mayersons esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna esindaja

vandeadvokaat Jaan Lindmäe

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Mayersons kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-110/2004 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. septembril 2003 koostas Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna keskkonnakaitse

juhtivinspektor U. Minka kriminaalasjas nr 0394350038 määruse metsalangetusmasina VALMET

911.1 võetuse kohta. Võetuse määruses leitakse, et ebaseadusliku metsaraide sündmuskohale jäetud

rehvijäljed ühtivad sündmuskoha läheduses asunud eelnimetatud metsalangetusmasina

rehvijälgedega. Sellest tulenevalt leitakse määruses, et masinal on tähtsust kriminaalasjas ja selle

suhtes teostatakse KrMK § 139 alusel võetust.

2. 27. oktoobril 2003 esitas OÜ Mayersons kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles taotles

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhtivinspektori poolt 25. septembril 2003 teostatud

võetuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse motiivide kohaselt on metsalangetusmasina VALMET

911.1 võetus õigusvastane, kuna selleks puudusid seadusest tulenevad eeldused.

Kaebuses leitakse, et võetuse ajal ei olnud OÜ Mayersons nimetatud kriminaalasjas

menetlusosaliseks. Määrusest ei nähtu kolmandale isikule kuuluva vara võetuse motiivid. Kaebaja

leiab, et võetus ei olnud proportsionaalne vahend, kuivõrd masina tunnuste fikseerimiseks oleks

olnud ka muid võimalusi. Kaebaja arvates on võetusega rikutud tema Põhiseaduse §-dest 31 ja 32

tulenevaid põhiõigusi.

3. Kaebuse kohta antud seletuses selgitab U. Minka järgmist:

1) 25. septembril 2003 teostas ta järgmisi edasilükkamatuid uurimistoiminguid: viis läbi

sündmuskoha vaatluse ja koostas selle kohta protokollid, fotografeeris sündmuskoha, kuulas üle

sündmuskohal viibinud tunnistajad, koostas võetuse määruse ning võetuse protokolli, koostas

määruse Harvesteri asitõendiks tunnistamise kohta, koostas asitõendi vaatlusprotokolli, koostas

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti, pitseeris asitõendi, andis asitõendi vastutavale hoiule AS

Vaiest juhatuse esimehele;

2) 30. septembril 2003 edastas ta kriminaalasja materjalid Võru Prokuratuurile.

U. Minka leiab, et OÜ Mayersons kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

4. Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-424/2003 rahuldati OÜ

Mayersons kaebus ning tunnistati Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna keskkonnakaitse

juhtivinspektor Uno Minka poolt kriminaalmenetluse raames tehtud toiming – metsalangetusmasina

VALMET 911.1 võetus – õigusvastaseks. Kohtuotsuse motiivide kohaselt kaebajalt tema ettevõtluses

igapäevaselt vajaliku töövahendi äravõtmine kuriteo avastamise ja süüdlaste vastutusele võtmise

eesmärgil ei olnud antud juhul vajalik ja mõõdukas abinõu.

5. Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2004. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse U. Minka.

Apellant taotles kohtuotsuse tühistamist tervikuna ja uue otsuse tegemist järgmistel asjaoludel:

1) võetuse eelduse vaidlustamine on võimalik vaid kriminaalmenetluses sätestatud korras, küsimus

võetuse proportsionaalsusest kuulub prokuröri pädevusse. Antud vaidlus ei kuulu halduskohtu

pädevusse;

2) metsaveotraktor oli antud asjas asitõendiks, sest kuriteo toimepanemise vahendiks oleval traktoril

säilis kuriteo jälgi;

3) hinnata seda, kas menetluslikku eesmärki oleks saanud saavutada vähem koormaval viisil, on

võimalik üksnes pärast kriminaalmenetluse lõpuleviimist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Ringkonnakohus

tühistas Tartu Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis OÜ Mayersons kaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohtu motiivide kohaselt avalikku huvi kriminaalasjas tõe väljaselgitamiseks

tuleb pidada kaalukamaks kaebaja erahuvist kasutada metsalangetusmasinat oma ettevõtluses.

Kohaldatud kriminaalmenetluslikku abinõu tuleb käesoleval juhul pidada vajalikuks ja

proportsionaalseks ka seetõttu, et võetuse läbiviimata jätmisel kaasnenuks oht metsalangetusmasina

juhtkompuutrist andmete ning eritunnustega rattakettide, millel on suure tõenäosusega menetletavas

kriminaalasjas oluline tõenduslik tähtsus, mittesäilimiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse OÜ Mayersons.

Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks

samale kohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud Kriminaalmenetluse koodeksi

võetust reguleerivat normistikku vääralt ning põhiõigusi rikkuvalt. Samuti leiab kassaator, et kohus ei

ole välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega põhjendanud esimese astme kohtu

poolt tuvastatu ümberlükkamist.

8. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma kirjalike seisukohtade juurde. Vastustaja leidis, et Tartu

Ringkonnakohtu 24. juuni 2004. a otsus on õige ja selle tühistamiseks alused puuduvad.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kuni 1. juulini 2004 kehtinud Kriminaalmenetluse

koodeksi alusel tehtud kohtueelse menetluse toimingute õiguspärasus allub halduskohtu kontrollile.

Seetõttu on kohtud toiminud õigesti, menetledes OÜ Mayersons kaebust.

10. Käesolevas asjas on OÜ Mayersons vaidlustanud kriminaalasja menetluse raames tehtud võetuse

õiguspärasuse, sh proportsionaalsuse motiivil. Halduskohtute pädevus kriminaalmenetluse toimingute

õiguspärasuse hindamisel on piiratud uurija sõltumatusega tõendite kogumisel. Halduskohus saab

kontrollida, kas menetlustoiming, konkreetselt võetus, teostati õiguspäraselt ja oli lubatav.

11. Käesolevas asjas on kaebaja leidnud, et võetus ei olnud vajalik, kuivõrd võetuse objektiks olnud

asjaga ei tehtud hiljem mingeid menetlustoiminguid. Kaebaja väitel oleks saanud võetuse eeldatavaid

eesmärke saavutada ka võetust teostamata. Asja menetluse käigus ei ole vastustaja esitanud tõendeid,

mis lükkaksid ümber eeltoodud väite. Veelgi enam, vastustaja leiab, et selliste tõendite esitamine

halduskohtumenetluses, mis põhjendaksid võetuse vajalikkust, ei ole võimalik, kui kriminaalmenetlus

ei ole lõpetatud või lõppenud.

12. Tartu Ringkonnakohus leidis, et võetus oli vajalik, kuivõrd kriminaalasja õigeks lahendamiseks

oli vaja fikseerida masina kompuutris sisalduvad andmed ning rattakettide eritunnused.

Ringkonnakohtu sellised põhjendused ei tugine aga asjas kogutud ja hinnatud tõenditele.

13. Haldusmenetlus rajaneb uurimispõhimõttel. Uurimispõhimõttest tulenevalt lasub kohtul kohustus

välja selgitada kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Käesoleval juhul on Tartu

Ringkonnakohus oma otsuse rajanud asjaoludele, mida ei ole kohtulikult uuritud. Halduskohtul on

vastavalt HKMS § 16 lg-le 2 õigus koguda tõendeid omal algatusel. Asjaolu, et võetusega seonduvad

materjalid asuvad kriminaalasja toimikus, ei välista iseendast võimalust koguda tõendeid, mille alusel

hinnata võetuse vajalikkust ja mõõdukust.

14. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 24. juuni 2004. a kohtuotsus ei

rajane asjas uuritud tõenditele. Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet. Eeltoodud asjaoludel tuleb

kassatsioonkaebus rahuldada, ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata samale kohtule uueks

läbivaatamiseks. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann