3-1-1-5-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-5-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 16. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 16. detsembri

2004. a määrus, millega jäeti rahuldamata N. K.

taotlus riigi kulul esindaja määramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. K., määruskaebus

Asja menetlemise kuupäev

17. jaanuar 2005. a

RESOLUTSIOON

Jätta N. K. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 16. detsembri 2004. a määruse peale

läbi vaatamata ja tagastada N. K-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. K. pöördus 22. oktoobril 2003. a prokuratuuri avaldusega, milles palus alustada kriminaalasja G. J.

suhtes. Prokurör Toomas Tombergi 4. novembri 2003. a vastusega keelduti kriminaalasja alustamisest.

8. juulil 2004. a esitas N. K. riigiprokuratuuri avalduse, milles palus jätkuvalt G. J. suhtes kriminaalasja

alustada. Juhtiva riigiprokuröri Alar Kirsi 23. juuli 2004. a määrusega jäeti N. K. taotlus rahuldamata.

Ühtlasi selgitati avaldajale, et määrusega mittenõustumisel on tal KrMS § 208 lg 1 alusel õigus advokaadi

vahendusel esitada kaebus ringkonnakohtusse.

2. N. K. esitas 29. oktoobril 2004. a ise Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles kriminaaltoimiku

materjalide nõudmist ning Riigiprokuratuurile täiendavate menetlustoimingute tegemiseks korralduse

andmist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Meelika Aava 2. novembri 2004. a määrusega jäeti N. K. kaebus läbi

vaatamata, sest kaebuse oli esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust.

4. Saanud kätte 2. novembri 2004. a määruse, taotles N. K. Tallinna Ringkonnakohtult Riigiprokuratuuri

23. juuli 2004. a määruse vaidlustamiseks advokaadist esindaja määramist riigi kulul põhjusel, et ta on töötu

ja sissetulekuteta ning tema ülalpidamisel on alaealine laps.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 16. detsembri 2004. a määrusega jäeti N. K. taotlus riigi kulul

esindaja määramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et esindaja määramata jätmisel ei jää N. K. olulised huvid

kaitseta. Määruses märgiti ka edasikaebamise kord - võimalus esitada advokaadi vahendusel määruskaebus

Riigikohtule.

6. 29. detsembril 2004. a esitas N. K. ringkonnakohtu määruse peale kaebuse Riigikohtule, paludes selle

tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu kohtunik kasutab kõikvõimalikke ettekäändeid, et

keelduda Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisest.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et lahendades küsimust kannatanule riigi kulul esindaja

määramisest (KrMS § 41 lg 3), tuleb menetlejal esmalt tuvastada kannatanu maksujõuetus või selle

puudumine. Tuvastanud maksujõuetuse, tuleb välja selgitada, kas riigi kulul esindaja määramata jätmisel

võivad isiku olulised huvid jääda kaitseta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 2005. a määrus

asjas nr 3-1-1-134-04).

Käesolevas asjas on ringkonnakohtu kohtunik leidnud, et riigi kulul esindaja määramata jätmisel ei saa N. K.

olulised huvid jääda kaitseta.

8. Ringkonnakohtu kohtuniku määrust, millega N. K. taotlus jäeti rahuldamata, sai KrMS § 384 lg-st 2

tulenevalt vaidlustada vaid advokaadist esindaja vahendusel. Seda korda oli N. K-le ka selgitatud. Vaatamata

sellele esitas N. K. ise kaebuse Riigikohtule ega taotlenud ringkonnakohtu 16. detsembri 2004. a määruse

vaidlustamiseks endale riigi kulul esindaja määramist. Seega esitas Riigikohtule kaebuse isik, kellel ei ole

määruskaebuse esitamise õigust.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium N. K. kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle.

Hannes Kiris

Lea Kivi

Peeter Vaher