3-2-1-162-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-162-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu

Kohtuasi

OÜ Carolina Tuur hagi AS Wõro Kommerts ja Eesti

Vabariigi vastu 100 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. septembri 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-180/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Carolina Tuur kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2005. a

Istungil osalenud isikud

OÜ Carolina Tuur esindaja vandeadvokaat A. Tammer ja AS

Wõro Kommerts esindaja vandeadvokaat T. Pikamäe

Resolutsioon

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

24. septembri 2004. a otsuse põhjendusi. Muus osas jätta

kohtuotsus muutmata

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Ants Nõmmikule OÜ Carolina Tuur

kassatsioonkaebuselt 22. oktoobril 2004. a tasutud kautsjon

1000 (üks tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Carolina Tuur esitas Võru Maakohtusse AS Wõro Kommerts ja Eesti Vabariigi vastu hagi,

paludes neilt TsK § 448 lg 1 ja TsK § 449 alusel solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 100 000

krooni.

Hagiavalduse kohaselt toimus 18. aprillil 2000. a Võru linnas Vabaduse ja Jüri tänava ristmikul

liiklusõnnetus, milles osales hagejale kuuluv ja rendilepingu alusel E.E.R.-T. Peiker kasutuses olev

sõiduauto Audi 80. Vahetult pärast liiklusõnnetust transporditi hageja sõiduauto Võru

Politseiprefektuuri töötajate korraldusel Luha tänaval asuvasse AS Wõro Kommerts tasulisse

parklasse. Hageja käis sõiduautot kostja parklast otsimas 10. mail 2000. a, kuid autot seal ei olnud.

Hageja hindas kadunud sõiduki turuväärtuseks 100 000 krooni. Hageja leidis, et temale kahju

tekitamises on süüdi AS Wõro Kommerts töötaja, kes väljastas politsei poolt parklasse paigutatud

hageja sõiduauto ilma Võru Politseiprefektuuri kirjaliku loata tundmatule isikule.

2. Vastustes hagiavaldusele kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu.

AS Wõro Kommerts leidis, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja ja E.E.R.-T. Peiker vahel

sõlmitud rendilepingu järgi tulnuks hagi esitada rendilevõtja vastu. Isegi juhul, kui kostjal oleks

hageja suhtes kohustusi, tuleneks kostja vastutus hoiulepingust, mitte TsK § 448 lg-st 1 ja §-st 449.

Eesti Vabariigi vastuväidete kohaselt ei ole kostja kohustatud kahju hüvitama, sest hageja ei ole

tõendanud TsK §-des 448 ja 449 sätestatud kahju hüvitamise kohustise tekkimise aluseks olevaid

asjaolusid. Samuti ei ole hageja tõendanud, et sõiduauto avariijärgne turuväärtus oli 100 000 krooni.

3. Võru Maakohtu 17. veebruari 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestavad TsK §-d 448 ja 449 tingimused, mille esinemise korral

tekib kahju põhjustanud isikul kohustus hüvitada tekitatud kahju. Pooled ei esitanud tõendeid auto

jääkväärtuse (kahju suuruse) kohta. Kohus arvestas tunnistajate ütlustega, tõenditega auto vigastuste

ja ehitusaasta kohta, AS Wõro Kommerts hinnanguga sõiduauto esialgse väärtuse kohta enne avariid

(105 000 krooni) ning luges auto kadumaminekuga tekitatud kahju suuruseks 70 000 krooni (2/3 x

105 000 krooni). Hageja ei ole tõendanud kostjate õigusvastast käitumist ja süüd hagejale kahju

tekkimisel. Tõenditest nähtub, et liiklusõnnetuse ajal viibis kohapeal Audi 80 rendilepingujärgse

seadusliku valdaja esindaja ning seetõttu polnud politseil vaja sõiduauto valvega hoiukohta

paigutamist otsustada. Sõiduautot ei paigutatud AS Wõro Kommerts parklasse, lähtudes sel ajal

kehtinud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 240 lg-st 3 ja Politseiameti 5. juuli 1999. a käskkirjaga

nr 153 kinnitatud sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise korrast

(edaspidi kord) ning politseiametnik ei ole koostanud sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti ega

teatist. Lähtudes eeltoodust, ei saanud AS Wõro Kommerts nõuda ka sõiduki parklast väljastamisel

korras ettenähtud politseiametniku väljastamisluba. AS Wõro Kommerts seletuse kohaselt tuli

parklas kehtinud korra järgi sõiduki parklast kättesaamiseks esitada sõiduki dokumendid. Parkla

valvuri seletuskirjast nähtub, et valvur väljastas sõiduki isikutele, kes maksid parkla arve ning esitasid

sõiduki dokumendid. Kohus märkis, et hagi ei ole esitatud seoses AS Wõro Kommerts poolt

hoiulepingust tulenevate kohustuste täitmisega ning samuti pole hageja selle lepingulise suhte

pooleks. Seetõttu pole kohtul seaduslikku alust tuvastada hoiulepingu täitmisega seotud asjaolusid.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. septembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

lähtudes TsMS § 330 lg-st 5, ei korranud oma otsuses maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et sõiduauto paigutamine AS Wõro Kommerts tasulisse

parklasse lähtudes HÕS § 240 lg-st 3 ja korrast ei ole tõendatud. Politseiinspektor H. Raupi ütluste

kohaselt ei võtnud ta vastu sõiduki valvega hoiukohta toimetamise otsust ning ei koostanud seetõttu

ka vastavat akti. Ka tunnistaja M. Juuli ütlustest nähtuvalt ei koostatud sõiduauto teisaldusakti, sest

politseitöötaja ei teinud vastavat otsust. Seega ei saanud sõiduautot parklast väljastada eeltoodud

õigusaktide alusel ning sõidukit ei tulnud kätte anda Võru Politseprefektuuri korrapidaja kirjaliku loa

alusel. Juhul, kui hageja arvates tulnuks sõiduauto parklasse paigutada nimetatud õigusaktide alusel,

pidanuks hageja vaidlustama politseiametniku tegevuse (tegevusetuse) halduskohtumenetluse

seadustikus ettenähtud korras. Riik hüvitab kahju riigivastutuse seaduse sätete kohaselt ning selline

kahju hüvitamise hagi ei kuulu maakohtu pädevusse. AS Wõro Kommerts leidis, et sõiduauto

väljastati parklast 20. aprillil 2000. a õiguspäraselt selle valdajale, sest kättesaamiseks esitati sõiduki

dokumendid. Hageja ei ole esitanud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, et sõiduauto seaduslik

valdaja E.E.R.-T. Peiker ei ole sõidukit ise ära viinud. Hagejal võib küll olla tekkinud kahju

vaidlusaluse sõiduauto kaotsiminekuga, kuid tõendatud ei ole põhjuslik seos kahju ja AS Wõro

Kommerts tegevuse vahel. Samuti ei ole tõendatud, et AS Wõro Kommerts pani toime õigusvastase

teo. Seega puuduvad TsK §-s 448 sätestatud kahju tekitamisest tuleneva kohustuse tekkimise

tingimused. Samuti ei tule hagi rahuldada TsK § 449 alusel, sest tõendatud pole AS Wõro Kommerts

töötaja süü hagejale kahju tekkimises.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse asja alama

astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata.

Ringkonnakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Tõendid kinnitavad, et hageja sõiduauto

paigutati AS Wõro Kommerts tasulisse parklasse politseiametniku korraldusel. Toimiku materjalide

hulgas on politseiinspektori H. Raupi 13. veebruari 2001. a ettekanne politseiprefektile, mille

kohaselt lasi ta liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseni paigutada sõiduki tasulisse parklasse.

Tunnistaja H. Raup kinnitas kohtuistungil, et nimetatud ettekanne on õige. Samuti andis

apellatsioonikohus ebaõige hinnangu tunnistaja M. Juuli ütlustele.

Ringkonnakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Puuduvad tõendid, et

sõiduauto oleks väljastatud selle seaduslikule valdajale. Kohus asus väärale seisukohale, et hageja ei

ole eeltoodud asjaolu suhtes esitanud vastuväiteid ja tõendeid. Hageja esitas korduvalt vastuväiteid, et

sõiduki seaduslik valdaja ei ole ise sõidukit ära viinud. AS Wõro Kommerts ei tõendanud hoiulepingu

olemasolu. Seega on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et tõendatud pole AS Wõro Kommerts poolt

õigusvastase teo toimepanek ega ka tema süü hagejale kahju tekitamises.

6. Vastustes kassatsioonkaebusele pidasid kostjad kaebust põhjendamatuks ja vaidlesid sellele vastu.

7. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning AS Wõro

Kommerts esindaja vastuses esitatud vastuväidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

9. Hageja rajas oma nõude AS Wõro Kommerts ja Eesti Vabariigi vastu asjaolule, et hageja omandis

ja rendilepingu alusel E.E.R.-T. Peiker kasutuses olnud sõiduk paigutati pärast liiklusõnnetust AS

Wõro Kommerts parklasse politsei korraldusel. Kolleegium ei soostu kassatsioonkaebuse väitega, et

selle asjaolu kinnitamiseks esitatud tõendite hindamisel on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse

norme.

Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 95 lõiget 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Nõustudes esimese astme kohtu järeldustega

ning jättes kohtuotsuse muutmata, ei pidanud apellatsioonikohus TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt

kordama maakohtu otsuse põhjendusi ega analüüsima nende aluseks olevaid tõendeid. Maakohus on

hinnanud tõendeid (sh politseiinspektori H. Raupi 13. veebruari 2001. a ettekannet ja tunnistaja

M. Juuli ütlusi 19. jaanuari 2004. a kohtuistungil) ning jõudnud järeldusele, et sõiduautot ei

paigaldatud parklasse politsei korraldusel. Nimetatud tõendite analüüs kajastub ka ringkonnakohtu

otsuses. Kolleegiumil puudub TsMS § 353 lg 3 järgi alus ümber hinnata ringkonnakohtu tuvastatut.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku

huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Leides, et autot ei

paigutatud parklasse politsei korraldusel, ei olnud kohtul hageja esitatud asjaolude kohaselt vaja võtta

seisukohta küsimuses, kas AS Wõro Kommerts väljastas auto selle seaduslikule valdajale või mitte.

Hageja ei tuginenud hoiulepingu olemasolule AS Wõro Kommerts ja tema enda või AS Wõro

Kommerts ja auto rentniku vahel, millega AS Wõro Kommerts oleks võtnud endale kohustuse

vastutada hageja või auto rentniku ees auto säilimise eest. Seega ei olnud kohtul alust hinnata

hoiulepingu täitmisega seotud asjaolusid ning kvalifitseerida hageja nõuet lepingu rikkumisest

tuleneva kahjuhüvitisnõudena TsK §-de 425 ja 222 järgi.

11. Kohus on pooltevahelise suhte kvalifitseerinud vastavuses hageja nõude aluseks olevatele

asjaoludele ja õigesti kohaldanud TsK § 448 ja § 449. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna hageja

ei tõendanud AS Wõro Kommerts teo õigusvastasust hagejale kahju tekkimisel, on AS Wõro

Kommerts vastutus hageja ees TsK § 448 järgi välistatud. Ka vastutus TsK § 449 järgi eeldab

õigusvastast tegevust kahju kannatanu suhtes. Seega on kohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

12. Kolleegium märgib, et hagejal on võimalik esitada tekitatud kahju hüvitamiseks hagi käesolevast

hagiasjast erinevatel alustel.

13. Kuna hageja sõiduki parklast väljastamise asjaolud omavad tähtsust üksnes lepingulise vaidluse

seisukohalt, siis polnud ringkonnakohtul alust hinnata sõiduauto väljastamise asjaolusid. Seepärast

tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendustest välja jätta sõiduki parklast väljastamist käsitlev osa.

A. Kull, H. Jõks, T. Tampuu