3-1-1-2-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-2-05

Otsuse kuupäev

10. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

J. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 23. septembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-1000/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. jaanuar 2005. a

Istungil osalenud isikud

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Linnakohtu

23. septembri 2004. a otsus J. L. väärteoasjas

ja saata väärteoasi Tallinna Linnakohtule

uueks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16. aprillil 2004. a põrkasid Tallinnas T. tänaval parempöördel kokku J. L. juhitud prügiauto Mercedes-

Benz ja I. T. juhitud Mercedes-Benz maastur. Liiklusõnnetuses said kahjustada prügiauto paremal küljel

asunud kütusepaak ja maasturi vasak esinurk. Väärteoprotokoll koostati J. L.-le, kelle tegu seisnes järgnevas:

"Juhtis sõidukit, ei suundunud aegsasti enne parempöörde sooritamist sõidutee parempoolse ääre lähedale,

mille tõttu keeras ette kõrval liikunud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju H. L. E. AS-le ja

Ü. AS-le." Kohtuvälise menetleja 14. mai 2004. a otsusega karistati J. L. LS § 7417 järgi 10 trahviühiku (600

krooni) suuruse rahatrahviga.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja,

vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik liiklusnõudeid rikkunud ega varalist kahju põhjustanud. Toimiku

materjalid tõendavad, et enne manöövri alustamist oli ta veendunud selle ohutuses. Pööret juba sooritav juht

ei saa tagada, et keegi ei sõida ta autole küljelt sisse. Ka suundus J. L. enne pööret aegsasti sõidutee

pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Päris tee ääre lähedal sõitmist takistasid seal pargitud sõidukid.

Erinevalt sõiduautost ei saanud J. L. 8,5 m pikkuse ja 2,5 m laiuse veoautoga sooritada parempööret

maksimaalselt pärisuunavööndi ääre lähedalt.

Liiklusõnnetuse põhjustas I. T., kes üritas J. L. autost paremalt mööda sõita ja sooritada samuti parempööret,

sõites aga J. L. sõidukile küljelt sisse. Menetlusalune isik oli aegsasti sisse lülitanud parema suunatule, mida

taga sõitnud auto juht oleks hoolika käitumise korral pidanud märkama.

Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole põhjendatud, miks peeti tunnistaja - teise liiklusõnnetuses osalenud juhi

I. T. ütlusi menetlusaluse isiku omadest usaldusväärsemaks.

3. Tallinna Linnakohtu 23. septembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

Kohus leidis, et J. L.-l ei olnud eesõigust pööret sooritada. Sellist õigust ei andnud sisselülitatud suunatuli

ega töötavad vilkurid. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et rikkus LE § 97 nõudeid, kuid arvestades sõiduki

suuregabariidilisust, pidi ta arvestama suurema pöördevaruga. Sellisel juhul oleks ta aga pidanud eelnevalt

veenduma manöövri ohutuses.

I. T. ütluste kohaselt sõitis ta kaebuse esitaja sõiduki kõrvalreas. Seega täitis ta LE § 97 nõudeid.

Paljasõnalised ja tõendamata on kaebuse esitaja ja tunnistaja A. T. väited, et I. T. sõiduki kiirus oli suur.

Liiklusõnnetuse skeemil ei ole kajastatud I. T. sõiduki pidurdusjälgi, mis kinnitaksid suurt kiirust. Samuti ei

nähtu fotodelt, et parempoolsest teeäärest parempöörde tegemist oleksid takistanud seal seisnud autod.

Fototabelitel kajastatud sõidukite vigastustest tulenevalt pööras J. L. küljega ette parempööret sooritanud

sõidukile.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub

tühistada linnakohtu otsuse ja lõpetada väärteoasjas menetluse.

4.1 Kassatsiooni kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust, jättes kohaldamata sätte, mida oleks

pidanud kohaldama. Nimelt oleks kohus I. T.käitumisele hinnangut andes pidanud kohaldama LE § 91, mille

kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid või teel

töötajaid. Säte on asjakohane, kuna väärteoasjas on tõendatud, et I. T. juhitud auto liikus J. L. sõidukist

tagapool ning alustas seega manöövrit hiljem.

4.2 Kohus on rikkunud ka väärteomenetlusõigust " KrMS § 61 lg 1, eelistades alusetult tunnistaja I. T. ütlusi,

mis ei ole vastavuses muude asjas kogutud tõenditega. Kohus on põhjendamatult tuginenud I. T. ütlustele, et

liiklusõnnetuses osalenud sõidukid liikusid erinevatel sõiduradadel, tegelikult oli ühesuunalisi sõiduradasid

ainult üks. Ka on I. T. ütlused üheaegselt pöörde sooritamisest vastuolus tunnistaja Tðetðulini ütlustega ning

toimikus oleva liiklusõnnetuse skeemi ja fotodega.

4.3 Veel leitakse kaebuses, et kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Otsusest ei nähtu, miks ei

andnud kohus hinnangut I. T.ütlustele, et ta ei märganud menetlusaluse isiku sõiduki suunatulesid. Ka ei

põhjendanud kohus, miks tunnistaja I. T. ütlused selle kohta, et paremas teeääres ei seisnud autosid, on

usaldusväärsemad kui menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. T. ütlused seal seisnud sõidukite kohta.

Kohtuotsusest ei nähtu, miks ei ole õige menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud auto suurtest gabariitidest

tulenevalt teha parempööret pärisuunavööndi vastava ääre lähedalt. Samas ei selgu, millest tuleneb kohtu

seisukoht, et J. L. sooritas pöörde tee keskelt.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Tallinna Linnakohtu otsus ei ole piisavalt

motiveeritud. Tulenevalt VTMS § 133

p-dest 2"4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust

isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud.

6. J. L. on karistatud LS § 7417 järgi, seega on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega materiaalse deliktiga. See

tähendab, et väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos

nende vahel, kusjuures tagajärje " tervisekahjustuse või varalise kahju " kaasa toonud tegu peab seisnema

liiklusnõude rikkumises. Vaidlust ei ole tagajärje " materiaalse kahju " osas, kuid sellele lisaks tuleb isiku

karistamiseks tuvastada, et just tema põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga ka tagajärje.

7. J. L. tegu seisnes väärteoprotokolli kohaselt parempöörde sooritamises ilma eelnevalt tee parema serva

lähedale suundumata, s.o tee servast eemalt pöörde sooritamises, millega rikuti LE § 97 nõudeid. Välja ei ole

aga selgitatud seda, kui kaugel tee parempoolsest servast J. L. auto pöörde alustamisel paiknes. Kohus on

viidanud teise liiklusõnnetuse osapoole ütlustele, et J. L. sooritas parempööret vasakust, tema aga paremast

sõidureast. Hindamaks liiklusõnnetuses osalenud autojuhtide ütlusi, on aga vajalik eelnevalt tuvastada, mitu

pärisuunalist sõidurada sündmuskohal oli.

Samuti ei ole hoolimata menetlusaluse isiku selgitustest, et tema juhitud auto suured gabariidid tingisid

vajaduse sooritada pööret teeäärest kaugemalt, välja selgitatud, milline on J. L. suuregabariidilise sõiduki

pöörderaadius. Nimelt lubab LE § 99 teeolude või auto suure pöörderaadiuse tõttu LE § 97 nõudest kõrvale

kalduda.

8. Nõustuda tuleb kassaatori seisukohaga, et kohus oleks pidanud hindama ka teise liiklusõnnetuse osapoole

käitumist. Kui tuvastatakse, et menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid, tuleb välja selgitada, kas saabunud

tagajärg on menetlusalusele isikule õiguslikult omistatav (kas J. L. teo ja saabunud tagajärje vahel on olemas

naturalistlik kausaalsus ning kas just J. L. oli isikuks, kes kõnealuse teoga lõi õiguslikult relevantse ja

tagajärjes realiseerunud ohu või suurendas seda). Isegi, kui menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja, ei ole

välistatud, et see ei põhjustanud ega suurendanud tagajärjes realiseerunud ohtu, vaid seda tegi teine

liiklusõnnetuse osapool. Siinjuures omab jällegi olulist tähendust asjaolu, kas õnnetusse sattunud sõidukid

liikusid enne parempöörde sooritamist samas või erinevates sõiduridades.

9. Kuna Tallinna Linnakohus on leidnud, et menetlusaluse isiku karistamine on põhjendatud, kuigi osa

väärteokoosseisu objektiivsetest tunnustest oli välja selgitamata, on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust

VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses. Sellest tulenevalt ning tuginedes VTMS § 175 p-le 2 ja § 174 p-le 7 tuleb

linnakohtu otsus tühistada ning saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg