3-2-3-4-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-4-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik

Kohtuasi

xxxxx-xxxxx xxxxxxx avaldus xxxxxx xxx (xxx) teovõimetuks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 27. aprilli 1999. a otsus tsiviilasjas nr 2/5/37-

1951/99

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

xxxxx xxx avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

10. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 27. aprilli 1999. a otsus ja

saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada xxxxxx xxxxxxxxxx 9. oktoobril 2004. a xxxxx xxx

kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xxxxx-xxxxx xxxxxx esitas kohtule avalduse, milles palus tunnistada teovõimetuks oma tütre

xxxxx xxx. Avalduse kohaselt on x. xxx teise grupi invaliid ja ta ei saa aru oma tegude tähendusest

ega suuda neid juhtida.

Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde ja palus avalduse rahuldada ning määrata x. xxx

eestkostjaks x. xxx tütar xxxxx-xxxxxxx xxx. Huvitatud isik x.-x. xxx toetas avaldust. Tallinna linna

esindaja istungile ei ilmunud.

2. Kohus määras eelmenetluses ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktist

nähtub, et x. xxx ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Oma

psüühilise seisundi tõttu ei saa ta osa võtta kohtuistungist. Linnakohus rahuldas 27. aprillil 1999. a

xxxxx-xxxxx xxxxxxx avalduse, tunnistas x. xxx teovõimetuks ja määras talle eestkostjaks x.-x. xxx.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas 11. oktoobril 2004. a kohtuvigade parandamise avalduse

xxxxx xxx.

4. Kohus rikkus perekonnaseaduse (PeS) § 95 lg-t 3. See norm sätestab, et eestkostja valikul tuleb

kontrollida eestkostja omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid isikuga,

kelle üle eestkoste seatakse. Kohus ei kontrollinud, kas x.-x. xxx on sobilik olema eestkostjaks ja

samuti puudus kohtul eestkosteasutuse arvamus eestkostja isiku kohta.

5. Linnakohus rikkus TsMS § 249 lõikeid 2 ja 3. Kuna teovõimetuks tunnistamise avaldus puudutas

eelkõige x. xxx huve, oleks kohus pidanud ta protsessi kaasama, hoolimata asjaolust, et ekspertide

arvamusel ei olnud ta võimeline istungil osalema. Kohtul tulnuks x. xxxxx määrata esindaja, kelle

vahendusel oleks ta saanud teostada TsMS §-s 67 sätestatud õigusi, sh kaevata kohtuotsuse peale

edasi seaduses sätestatud korras.

6. TsMS § 249 lg 3 kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on

tõendatud.

7. Kohus rikkus TsMS § 257 lg-t 1. Kohtule esitatud avaldusest ei selgu, kuidas isiku teovõimetuks

tunnistamine puudutab avaldaja huve.

8. TsMS § 259 lg 2 sätestab, et eestkostja määramise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja

eestkosteasutuse osavõtul. Kohtuistungile ei ilmunud Tallinna linn kui eestkosteasutus.

9. xxxxx-xxxxx xxxxxx vaidleb kohtuvigade parandamise avaldusele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb TsMS

§ 372 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja asi saata TsMS § 362 p 4 alusel Tallinna Linnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

11. Õige on avalduse väide, et maakohus jättis alusetult x. xxx huvitatud isikuna asja kaasamata.

Toimikust ei nähtu, et x. xxxxx või tema esindajale oleks saadetud x.-x. xxxxxxx avaldus.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele eestkostja määramisttaotletakse, on asjast huvitatud isik

ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada avalduse

saabumisest.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi

avaldaja ja eestkosteasutuse ning kui isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, vaimne seisund

seda võimaldab, siis ka tema osavõtul. Kolleegium jääb tsiviilasjas 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362)

väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt on nimetatud sätte eesmärk hagita menetluse eripära

arvestades ka isiku kaitsmine, kelle vaimne tervis ei võimalda tal kohtuistungist osa võtta, kuna tema

tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Seega peab kohus eelmenetluses välja selgitama, kas isiku,

kelle suhtes eestkostja määramist otsustatakse, vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja

ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama

eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Käesoleva asja materjalidest

nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxx

vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma kohtuistungist. Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud

arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil

osalema, ei tähenda automaatselt seda, et kohus ei peaks nimetatud isikut asjasse kaasama.

Eksperdiarvamus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 kohaselt. TsMS § 95 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu

jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetlustes, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste

piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või

kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral võib kohus isiku

võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.

14. Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta

ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis tuleb TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule

esindajaks advokaat. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle sama sätte kohaselt määrata esindajaks

advokaat riigi arvel.

15. Kolleegium on samale seisukohale asunud otsustes 3-2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346); 3-2-3-5-03

(RT III 2003, 35, 362); 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348); 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10) ja 3-2-3-1-

05. 16. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et kohus rikkus TsMS § 259 lg-t 2 (kuni 1. juulini 2002. a

kehtinud redaktsioonis), kui vaatas teovõimetuks tunnistamise avalduse läbi eestkosteasutuse

osavõtuta. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna linn on olnud istungi toimumisest teadlik, kuid linna

esindaja ei ole istungil viibinud. TsMS § 259 lg 2 järgi tuleb teovõimetuks tunnistamise avaldus läbi

vaadata avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Samuti kaasata kõik asjast huvitatud isikud.

17. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt

kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks.

T. Tampuu, P. Jerofejev, J. Luik