Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-1-05 ECLI:EE:RK:2005:3.2.3.1.05.26 AI generated

3-2-3-1-05 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-1-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

16. mail 2002. a esitas Saku vald Harju Maakohtule avalduse tunnistada XXXXX XXXXXXXX teovõimetuks ja määrata tema eestkostjaks XXXXX XXXX-XXXXXXX. 6. novembril 2002. a esitas

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-1-05 · Riigikohus: 16. mail 2002. a esitas Saku vald Harju Maakohtule avalduse tunnistada XXXXX XXXXXXXX teovõimetuks ja määrata tema eestkostjaks XXXXX XXXX-XXXXXXX. 6. novembril 2002. a esitas

Keywords

AI generated
paranoid schizophrenia schizoaffective disorder severe depression self-rehabilitation psychiatric reassessment mental health status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-1-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Saku valla avaldus XXXXX XXXXXXX teovõimetuks

tunnistamiseks, talle eestkostja määramiseks ja

hoolekandeasutusse paigutamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2/1-

490/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXX XXXXXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2005. a kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsus ja

saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada MTÜ-le Eesti Patsientide Esindusühing

2. novembril 2004. a X. XXXXXXXXX kohtuvigade

parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16. mail 2002. a esitas Saku vald Harju Maakohtule avalduse tunnistada XXXXX XXXXXXXX

teovõimetuks ja määrata tema eestkostjaks XXXXX XXXX-XXXXXXX. 6. novembril 2002. a esitas

avaldaja taotluse X. XXXXXXXX teovõime piiramiseks ja samal päeval ka taotluse

X. XXXXXXXX paigutamiseks hoolekandeasutusse. 27. novembril 2002. a esitas Saku vald

täiendava avalduse X. XXXXXXXX paigutamiseks erihooldekodusse.

Avalduse ja selle täienduste kohaselt on X. XXXXXXX korduvalt viibinud ravil Tallinna

Psühhiaatriahaiglas. Tema tervislik seisund on viimase kahe aasta jooksul tunduvalt halvenenud.

X. XXXXXXXX teod on ettearvamatud. Raviarsti määratud ravimeid ta ei tarvita, samuti keeldub

vabatahtlikult ravile minemast.

2. Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsusega seati X. XXXXXXXX üle eestkoste, eestkostjaks

määrati X. XXXX-XXXXXXX. Kohus lubas X. XXXXXXXXX oma vara käsutamise alal teha

tehinguid ainult eeskostja nõusolekul, välja arvatud elukondlikud pisitehingud. Samuti otsustas kohus

paigutada X. XXXXXXX erihooldekodusse kuni üheks aastaks.

Otsuse kohaselt on avaldus põhjendatud. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole X. XXXXXXX

nõrgamõistuslik, kuid põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, mis avaldub

tema tajumise-, mõttekäiguhäiretes ja tunde-tahteelu hälvetes. Temal esinevad psüühikahäired on

sellise iseloomu ja ulatusega, et takistavad tal kestvalt aru saamast oma tegude tähendusest ja neid

juhtimast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on piiratud teovõime isikul,

kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest

aru saada või neid juhtida. Avaldaja on isik, kes TsMS § 256 lg 1 alusel võib esitada nõude piiratud

teovõimega isikule eestkostja määramiseks. Seega tuleb avaldus eestkostja määramiseks rahuldada.

X. XXXX-XXXXXXX vastab perekonnaseaduse §-s 95 esitatud nõuetele.

X. XXXXXXXX paigutamiseks hoolekandeasutusse esinevad sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 19

lg-s 1 nimetatud asjaolud " eksperdiarvamuse kohaselt põeb X. XXXXXXX vaimuhaigust ning tema

psühhootiliste elamuste tõttu on olemas reaalne oht temale ja ühiskonnale ning avaldaja arvamuse

kohaselt halveneb X. XXXXXXXX tervislik seisund pidevalt. Ta ei täida raviarsti juhiseid ning

keeldub sotsiaaltöötajatega koostööd tegemast. Seega tuleb X. XXXXXXX tulenevalt SHS § 18 lg 1

p-st 9 paigutada erihooldekodusse ilma tema nõusolekuta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas 8. novembril 2004. a kohtuvea parandamise avalduse XXXXX

XXXXXXX. Avaldaja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

4. Avalduse kohaselt ei kaasatud avaldajat protsessi. Kohus rikkus sellega TsMS § 249 lg 2.

Kohtuotsust ei ole avaldajale saadetud.

Kohus rikkus TsMS § 249 lg 3, mille kohaselt on kohtul kohustus aktiivselt protsessis osaleda. Kohus

ei küsinud piiratud teovõimega isiku arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta.

Kohus rikkus TsMS § 259, mille kohaselt kutsutakse piiratud teovõimega isik kohtuistungile, kui

tema vaimne seisund seda võimaldab. Kohtu otsusest ei nähtu, et seda võimalust oleks kaalutud.

Kohus rikkus TsMS § 231 lg 4, jättes otsuse olulises osas motiveerimata.

Rikutud on X. XXXXXXXXpõhiseaduslikke ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsioonist tulenevaid õigusi, sest talt võeti vabadus ebaseaduslikult, ta ei saanud olla oma

kohtuasja arutamise juures ega kaevata edasi tema suhtes tehtud kohtuotsuse peale.

5. Vastustes avaldusele leiavad Saku vald ja X. XXXX-XXXXXXX, et kohtuotsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 3 alusel

rahuldada. Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

7. Õige on avalduse väide, et maakohus jättis aluseta X. XXXXXXXX huvitatud isikuna asja

kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. XXXXXXXXXX või tema esindajale oleks saadetud Saku valla

avaldus.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist ja hoolekandeasutusse

paigutamist ilma tema nõusolekuta, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.

Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik

kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Kolleegium on

tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362) väljendatud seisukohal, mille kohaselt on nimetatud

sätte eesmärk hagita menetluse eripära arvestades ka isiku kaitsmine, kelle vaimne tervis ei

võimalda(ks) tal kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Sellest

sättest tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks

mitmeid võimalusi. Esmalt on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule

esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult

juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama

sätte kohaselt määrata riigi arvel.

10. Kohus peab samuti TsMS § 258 lg 1 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise korral esitama

eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, on võimeline kohtuistungil

osalema. Kahtluse korral peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada istungile kutsumise

või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus

isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kindlasti ei tohi

kohus jätta isikut ära kuulamata sel juhtumil, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline

kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei

ole ta arvamust avaldanud. Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust

X. XXXXXXXX võime kohta osaleda kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid

toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Seega on õige avalduse

väide, et kohus ei ole kaalunud X. XXXXXXXX kohtuistungile kutsumist. Sellega rikkus kohus

TsMS § 249 lg-t 3 ja § 259 teist lauset.

11. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 13. novembri 2003. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362), 30. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-

03 (RT III 2003, 33, 346), 16. novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33,

348) ja 14. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10).

12. Kolleegium märgib täiendavalt, et SHS § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse

paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses (vt eespool viidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-

3-2-04). Menetlustes, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peavad isiku õigused,

kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, olema kaitstud kohtu aktiivse

rolliga menetluses. Seega tuleb kohtutel järgida käesoleva otsuse p-des 7-10 öeldut.

13. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt

kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks.

A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa