3-2-1-157-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-157-04

Määruse kuupäev

Tartu, 2. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks

Kohtuasi

Viivi Liivi ja Kalev Liivi kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali

tegevuse ja kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. augusti 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2-228/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viivi Liivi ja Kalev Liivi erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

25. augusti 2004. a määrus osas, millega loeti seaduslikuks

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, täitekulu

väljamõistmise otsused ja täitekutsed täiteasjades

nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346 ja

186/2003/3347. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu otsus

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada V. Liivile erikaebuselt 14. septembril 2004. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ning 26. septembril

2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viivi Liiv ja Kalev Liiv esitasid 8. märtsil 2004. a Tartu Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Reet

Rosenthali tegevuse ja kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale, milles palusid tunnistada tühiseks

täitekutsed, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja täitekulu väljamõistmise otsused ning vara

hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid täiteasjades nr 186/2003/3342, 186/2003/3343,

186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346 ja 186/2003/3347. Samuti palusid kaebajad hüvitada

arvete arestimisega tekitatud kahju ja tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas

nr 186/2003/3342.

Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur sissenõudja KÜ Kalda tee 18 avalduse alusel kaebajate suhtes

täitemenetluse Tartu Maakohtu 15. aprilli 2003. a otsuse (tsiviilasi nr 2-795/02) täitmiseks. Selle

kohtuotsuse alusel mõisteti kaebajatelt KÜ Kalda tee 18 kasuks välja võlasumma 13 962 krooni 20

senti (solidaarselt) ning kohtukulu 909 krooni. Samas tsiviilasjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu

12. septembri 2003. a otsusega (tsiviilasi nr 2-2-239/2003) mõisteti kaebajatelt KÜ Kalda tee 18

kasuks välja 349 krooniapellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks. Kohtutäitur väljastas

nimetatud tsiviilasjas kuus täitekutset (täiteasjad nr 186/2003/3342"186/2003/3347). 8. detsembri

2003. a täitekutsetes täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 on märgitud, et kaebajate

suhtes on sissenõudja KÜ Kalda tee 18 avalduse ning Tartu Maakohtu otsuse alusel algatatud

täitemenetlus võlasummas 13 962 krooni 20 senti (solidaarselt V. Liiv ja K. Liiv). 8. detsembri

2003. a täitekutsetes täiteasjades nr 186/2003/3344 ja nr 186/2003/3345 on märgitud, et samal

sissenõudjal on sama kohtuotsuse alusel kaebajate suhtes kohtukulude nõue summas 909 krooni (sh

riigilõiv 560 krooni ja õigusabikulude hüvitamiseks 349 krooni). 8. detsembri 2003. a täitekutsetes

täiteasjades nr 186/2003/3346 ja nr 186/2003/3347 on märgitud, et samal sissenõudjal on Tartu

Ringkonnakohtu otsuse alusel samas tsiviilasjas nõue kaebajate vastu summas 349 krooni

õigusabikulude katteks. V. Liiv sai täitekutsed täiteasjades nr 186/2003/3342, 186/2003/3344 ja

186/2003/3346 kätte 30. detsembril 2003. a. K. Liiv sai täitekutsed täiteasjades nr 186/2003/3343,

186/2003/3345 ja 186/2003/3347 kätte 5. jaanuaril 2004. a. 6. jaanuaril 2004. a esitasid V. Liiv ja

K. Liiv kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale. 27. jaanuari 2004. a otsusega jättis kohtutäitur

mõlemad kaebused rahuldamata.

Kaebuse kohaselt arutati kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust 19. jaanuaril 2004. a kaebajate

osavõtuta, sest nad ei olnud teadet kaebuse arutelu toimumise kohta kätte saanud. Kohtutäitur teavitas

kaebajaid vaid täiteasjas nr 186/2003/3342 toimunud arutelust, teiste täiteasjade arutelu toimumise

kohta kaebajatel andmeid pole. Kaebajate arvates on kõik kohtutäituri väljastatud täitekutsed tühised,

sest nendes on viidatud kohtutäituri tasu väljamõistmise alusenajustiitsministri 16. veebruari 2001. a

määrusele nr 16, mis on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega tunnistatud

põhiseadusevastaseks. Samuti ei tulene ühestki seadusest täituri õigus jagada ühes täitedokumendis

loetletud nõuded mitmeks täitemenetluseks. Sel viisil nõuab täitur põhjendamatult suurt täituritasu,

arvestamata võlgniku huve. 8 240 krooni 10 sendi sissenõudmise eest soovis kohtutäitur alusetult

täituritasu ja täitekulude hüvitamist, sest selle summa tasus K. Liiv juba 15. detsembril 2003. a, s.o

enne täitekutse saamist. Kohtutäitur pole esitanud tõendeid täitekulude suuruse ja põhjendatuse kohta.

Kaebajad leidsid, et kuna põhivõlg on tasutud, siis tuleb tunnistada tühiseks ka vara hoiusel või

arveldusarvel arestimise aktid.

2. Kohtutäitur R. Rosenthal pidas kaebust põhjendamatuks. Vastuväidete kohaselt olid kaebajad

algatatud täitemenetlusest teadlikud juba 10. detsembril 2003. a, mil Tartu Maakohtus toimunud

kohtuistungi järel püüdis kohtutäitur võlgnikele üle anda täitekutseid. Kaebajad keeldusid täitekutsete

vastuvõtmisest ning seega saab lugeda, et kaebajad on nende suhtes algatatud täitemenetlusest teada

saanud. Kaebajatel oli võimalus osaleda kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse arutelul, kui nad

oleksid järginud hoolsuskohustust ning reageerinud koheselt täituri väljastatud tähtkirjale.

Täitekutsed ei ole õigustühised ainult seetõttu, et nendes toodud viide kohtutäituri tasu õiguslikule

alusele on ebaõige. Kuna kohtutäitur on teinud esmase täitetoimingu (võlgnikule täitekutse

kätteantuks või üleantuks lugemine), siis on ta õigustatud nõudma täituri tasu ja täitekulude

hüvitamist. Täitemenetluses kantud kulud on põhjendatud ja nende tegemine on tõendatud. Kaebusele

lisatud otsusest 5. veebruari 2004. a vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti tühistamise kohta

täiteasjas nr 186/2003/3342 nähtub, et selles täiteasjas on arveldusarve vabastatud nõude täitmise

tõttu. Kohtutäitur leidis, et arvete esitamisega tekitatud väidetava kahju hüvitamise taotluse

läbivaatamine ei kuulu üldkohtu pädevusse.

3. Tartu Maakohtu 26. aprilli 2004. a määrusega rahuldati V. Liivi ja K. Liivi kaebus osaliselt.

Maakohus tunnistas tühiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja täitekulu väljamõistmise

otsused täiteasjades nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346, 186/2003/3347.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on KÜ Kalda tee 18 hagis V. Liivi ja K. Liivi vastu solidaarselt

võla 13 962 krooni 20 sendi väljamõistmiseks esitatud üks täitedokument, s.o Tartu Maakohtu

15. aprilli 2003. a otsus ning samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2003. a otsus,

millega jäeti maakohtu otsus muutmata. Edasikaevatud esimese astme kohtu otsus muutub

täitedokumendiks pärast ringkonnakohtu poolt lahendi tegemist. Seaduses ei ole sätestatud võimalust

ühe ja sama kohtuotsuse alusel esitada võlgnikule mitu erinevat täitekutset. See toob kaasa oluliselt

suuremad täitekulud ja on vastuolus võlgniku huvidega.

Ühtlasi vähendas maakohus kohtutäituri tasu täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 550

kroonini, millele lisandub käibemaks (kokku 649 krooni). Sellest summast 500 krooni (koos

käibemaksuga 590 krooni) tuleb kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 4 kohaselt tasuda solidaarselt.

Kohtutäituri otsused nendes kahes täiteasjas kummaltki võlgnikult täitekulu 20 krooni väljamõistmise

kohta on mõistlikud ja põhjendatud. Maakohus leidis, et täitekutsete kättetoimetamine kaebajatele

enne 30. detsembrit 2003. a ja 5. jaanuari 2004. a, mil kaebajad said kätte täitekutsed tähitud posti

teel, ei ole tõendatud. Seega tuleb lugeda K. Liivi eest 15. detsembril 2003. a tasutud 8 240 krooni 10

senti kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks enne täitekutse kättesaamist ning täituril ei ole selle

summa ulatuses õigust nõuda täituri tasu. Täituril tekib õigus nõuda tasu ja kulude hüvitamist pärast

esimese täitetoimingu tegemist, s.t pärast täitekutse võlgnikule üleandmist. Seega on täituril

vaidlusaluses täitemenetluses õigus nõuda võlgnikelt täituri tasu 6 980 krooni 10 sendi (13 962.20 - 8

240.10 = 5 722.10; solidaarkohustus 5 722.10 + kohtukulud 909.00 + õigusabikulud 349.00)

sissenõudmise eest.

Kaebuse esitajad taotlesid vaidlusalustes täiteasjades kõigi vara hoiusel või arveldusarvel arestimise

aktide tühiseks tunnistamist. Kaebusele on lisatud ainult aktid V. Liivi arveldusarvete arestimise

kohta (täiteasjades nr 186/2003/3342, 186/2003/3344, 186/2003/3346). K. Liiv ei ole kohtule

tõendanud, kas ja millised arveldusarved on temal arestitud. Täiteasjas nr 186/2003/3342 on arest

täituri otsuse alusel tühistatud. Tõendatud pole, et sissenõudja kogu nõue, st kõik kohtukulud on

temale tasutud. Seega pole alust ülejäänud arestimise aktide (täiteasjades nr 186/2003/3344 ja

nr 186/2003/3346) tühistamiseks. Vastasel korral kaotaks sissenõudja võimaluse saada kohtukulude

eest hüvitust. Kohus vähendas nõuete suurust, arvestades kohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud

kohtutäituri tasu nõuded maha ning jättes arveldusarved arestituks põhivõla ulatuses (909 krooni +

349 krooni). Seega tunnistas maakohus vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid täiteasjades

nr 186/2003/3344 ja 186/2003/3346 osaliselt tühiseks (kohtutäituri tasu ja täitekulu osas). Tulenevalt

aktide osaliselt tühiseks tunnistamisest jäeti rahuldamata V. Liivi taotlus pangaarvete arestist

vabastamiseks.

Maakohus jättis rahuldamata kaebajate taotluse täitekutsete tühiseks tunnistamiseks täiteasjades

nr 186/2003/3342"186/2003/3347. Täitekutsete tühistamiseks pole alust. Täitemenetlus on alustatud

ning osaliselt lõpetatud vastavalt seadusele. Täitekutsetes kohtutäituri tasu nõuete tühiseks

tunnistamise aluseks ei ole täituri viide tühistatud määrusele, sest täitekutse saatmise ajal tulenes

kutsel märgitud suuruses kohtutäituri tasu nõudmise õigus KTS §-st 251. Samuti jättis maakohus

rahuldamata kaebajate taotluse tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas

nr 186/2003/3342. K. Liivi arvelt Sampo Pangas on kinni peetud 7 040 krooni 10 senti ning seega on

sissenõudja kogu solidaarvõla nõue täidetud. Seda tõendab ka kohtutäituri 17. veebruaril 2004. a

koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise tühistamise otsus. Seega on sissenõudja esitanud

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seadusest tuleneval alusel ning täitur on põhjendatult taotluse

rahuldanud.

Maakohus märkis ka, et kaebus tuleb osaliselt tühistada eeltoodud sisulistel põhjustel, mitte seetõttu,

et kaebuse esitajad ei saanud kätte kutset kaebuse arutelule. Kohus leidis, et kohtutäitur on teinud

kõik temast oleneva, et kaebuse esitajad saaksid kaebuse arutamisest teada, ja riisiko, et kaebuse

arutamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul toimub nende kohalolekuta, jäi kaebuse esitajate endi

kanda. Kahju hüvitamise nõude jättis kohus tähelepanuta, sest nimetatud nõude läbivaatamine ei

kuulu maakohtu pädevusse. Samuti pole kaebuse esitajad märkinud nõude suurust ning seega ei saa

seda nõuet asja materjalidest eraldada ning saata läbivaatamiseks vastavalt kohtualluvusele.

4. K. Liiv esitas Tartu Maakohtu otsuse peale erikaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas,

millega jäeti kaebajate taotlused rahuldamata, ning teha uue määruse, millega kaebus täies ulatuses

rahuldada. V. Liiv ühines K. Liivi erikaebusega. Kohtutäitur R. Rosenthal palus Tartu Maakohtu

otsuse peale esitatud erikaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles kaebus rahuldati, ning teha

uue määruse, millega jätta kaebus ka selles osas rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. augusti 2004. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ja tegi

asjas uue määruse, millega rahuldas V. Liivi ja K. Liivi kaebuse osaliselt ning tühistas osaliselt

täiteasjas nr 186/2003/3342 (võlgnik V. Liiv) ja nr 186/2003/3343 (võlgnik K. Liiv) kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse, lugedes väljamõistetuks kohtutäituri tasu summas 500 krooni, millele lisandub

käibemaks 90 krooni (kokku 590 krooni). Muus osas jättis ringkonnakohus V. Liivi ja K. Liivi

kaebuse kohtutäituri tegevuse ja kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kohtutäituril õigus algatada kummagi võlgniku suhtes kolm

erinevat täitemenetlust, sest täitmisele esitati kaks erinevat täitedokumenti, millest üks (maakohtu

otsus) sisaldas kahte erinevat nõuet. Kuna täiemenetluse algatamine oli seaduslik, siis oli õigustatud

ka täitekutsete saatmine ning puudub alus nende tühiseks tunnistamiseks. Kohtutäituril on õigus

tasule (kohtutäituri seadus § 21) ja täitekulude hüvitamisele (täiemenetluse seadustik § 42) pärast

esimese täitetoimingu tegemist, s.t pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks

lugemist. Kuna täitekutsete saatmine täiteasjades nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346

ja 186/2003/3347 oli seaduslik, siis on seaduslikud ka täiteasjades tehtud kohtutäituri tasu

väljamõistmise ja täitekulu väljamõistmise otsused ning selles osas tuleb maakohtu vaidlustatud otsus

tühistada. Samas on maakohus õigesti leidnud, et K. Liivi eest 15. detsembril 2003. a tasutud 8 240

krooni 10 senti tuleb lugeda kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks enne täitekutse kättesaamist ning

täituril ei ole selle summa ulatuses õigust nõuda täituri tasu. Asjaolu, et V. Liiv ja K. Liiv oleksid

10. detsembril 2003. a keeldunud täitekutsete vastuvõtmisest, on tõendamata. Seega tuleb täiteasjades

nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 kohtutäituri tasu vähendada, lugedes kohtutäituri tasuks 590

krooni ning see kaebuse esitajatelt solidaarselt välja mõista. Nendes kahes täiteasjas oli kummaltki

võlgnikult täitekulu summas 20 krooni (postikulu 6 krooni + paberikulu 11 krooni 80 senti +

registripäringud 2 krooni 20 senti) väljamõistmine põhjendatud.

Ringkonnakohus lõpetas TsMS § 217 p 2 alusel menetluse V. Liivi ja K. Liivi kaebuses tunnistada

tühiseks täitemenetluse lõpetamise 17. veebruari 2004. a otsus täiteasjas nr 186/2003/3342 ning

tunnistada tühiseks kõik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid. Nähtuvalt V. Liivi kaebusest

kohtutäiturile on ta esitanud kaebuse mitme täitemenetluse algatamise kohta (vastavalt ka täitekutsete

saatmise kohta) ning täituri tasu suuruse arvutamise kohta. Lisaks V. Liivi kaebuses märgitule on

K. Liiv oma kaebuses kohtutäiturile esitanud ka asjaolu, et ta tasus võla vabatahtlikult ning seetõttu

puudus alus täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 1 kohaselt võib

võlgnik kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada

kaebuse kohtutäiturile ning sama paragrahvi lg 2 alusel võib alles seejärel esitada maa- või

linnakohtule kaebuse kohtutäituri tehtud otsuse peale. Seega sai maakohus vaadata läbi kaebust

kohtutäituri tegevuse peale, mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri 27. jaanuari 2004. a otsuse

tegemisel. Eeltoodud kaebused ei kuulu maakohtu pädevusse, sest nimetatud kohtutäituri tegevuse

peale ei ole kohtutäiturile kaebust esitatud ning puudub vastav kohtutäituri otsus, mida oleks

vaidlustatud maakohtus.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kohtutäitur ei rikkunud kaebuse esitajate õigust võtta osa

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse arutamisest. Kaebused esitati kohtutäiturile 6. jaanuaril

2004. a. Kohtutäitur koostas kutse 19. jaanuaril 2004. a toimuvale kaebuse arutamisele

13. jaanuaril2004. a ning püüdis alates 15. jaanuarist 2004. a kutset kaebajatele edasi anda. Kuna

TMS § 77 lg 2 järgi peab täitur esitatud kaebused läbi vaatama 10 päeva jooksul, siis ei rikkunud

kaebajate õigusi see, et täitur vaatas kaebuse läbi nende osavõtuta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Erikaebuses paluvad V. Liiv ja K. Liiv ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uue

määruse, millega nende kaebus rahuldada.

Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus võlgnikel reaalne võimalus täitekuludeta ning vabatahtlikult

nõuet täita, sest kaebajad said täitekutsed kätte pärast kohtutäituri poolt nõude vabatahtlikuks

täitmiseks määratud tähtaega. Sellega rikkus kohtutäitur TMS § 29 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus

jättis need erikaebuse väited tähelepanuta ning eiras sellega TsMS § 231 lg-s 4, §-s 309 ja § 330 lg-

s 6 sätestatut.

Ringkonnakohus lõpetas ebaõigesti menetluse V. Liivi ja K. Liivi kaebuses tunnistada tühiseks

täitemenetluse lõpetamise 17. veebruari 2004. a otsus täiteasjas nr 186/2003/3342 ning tunnistada

tühiseks kõik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid. Õigus vaidlustada eeltoodud

kohtutäituri toiminguid tulenes kohtutäiturile esitatud kaebuse esemest. Ka ei olnud kaebajatel

võimalik osa võtta kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse arutelust ning esitada omapoolseid

vastuväiteid või täpsustada esitatud nõudeid.

Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et kohtutäituril oli õigus algatada võlgniku suhtes kolm

erinevat täitemenetlust ning seetõttu oli täitekutsete saatmine ning kohtutäituri tasu ja täitekulu

väljamõistmise otsuste tegemine täiteasjades nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346 ja

186/2003/3347 seaduslik. Sel viisil pole kohus arvestanud, et täitemenetluses tehtavad kulutused

peavad olema vajalikud ja otstarbekad. Sellekohased erikaebuses esitatud väited jättis

ringkonnakohus tähelepanuta.

Ringkonnakohus luges ekslikult õigeks ja põhjendatuks kohtutäituri otsused täiteasjades

nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 täitekulu väljamõistmise kohta, sest täitur ei esitanud

täitekulude kohta TMS § 42 lg 5 kohaselt dokumentaalseid tõendeid.

Kaebajatele jääb arusaamatuks, millisel õigusliku alusel on ringkonnakohus toimikusse võtnud

kohtutäituri esitatud erikaebuse lisad (tlk 79"84), sest erikaebuses ei olnud märgitud sellele lisatud

dokumentide loetelu. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata

K. Liivi taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et V. Liiv on taotlenud endale advokaadi

määramist.

Kaebaja K. Liiv esitas ka kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude nimekirja ja palus selle alusel

välja mõista 708 krooni.

7. Vastuses erikaebusele pidas kohtutäitur R. Rosenthal kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele

vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi tühistatud osas samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kolleegium ei nõustu erikaebuse esitajate seisukohaga, et kohtutäitur rikkus TMS § 29 lg-t 1 ning

võlgnikel polnud reaalset võimalust vabatahtlikult ja täitekuludeta nõuet täita. Täitemenetluse aluseks

olnud Tartu Maakohtu otsus ja Tartu Ringkonnakohtu otsus tehti vastavalt 15. aprillil 2003. a ja

12. septembril 2003. a. Täitemenetlused nende otsuste sundtäitmiseks algatas kohtutäitur

8. detsembril 2003. a. Tulenevat TsMS § 242 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus asjast osavõtnud

pooltele kohustuslik ning kaebajatel oli võimalus tasuda võlgnevus pärast Tartu Maakohtu otsuse

jõustumist vabatahtlikult ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevate kulutuste kandmist.

Täitemenetluse seadustiku § 29 lg 1 sätestab, et kui seaduse ega kohtuotsusega ei ole kindlaks

määratud vabatahtliku täitmise tähtaega, võib kohtutäitur mõjuvatel põhjustel määrata võlgnikule

tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur ei rikkunud viidatud sätet, kui määras

nõude vabatahtliku täitmise tähtajaks 22. detsembri 2003. a. Vabatahtlik täitmine täitemenetluse (kui

sundtäitmise) raames ei tähenda, et võlgnik ei peaks kandma sellega seotud kulutusi, kui võlga pole

täitemenetluse algatamisest teadasaamise hetkeks tasutud. Kolleegium jääb oma 10. juuni 2003. a

määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03 (RT III 2003, 22, 225) väljendatud seisukoha juurde, et

kohtutäituril on õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) pärast esimese

täitetoimingu tegemist, s.t pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist.

Ringkonnakohus on ekslikult jätnud vastamata kaebajate väidetele nõude täitekuludeta ja

vabatahtlikult täitmise võimatuse kohta. Nimetatu ei anna aga alust ringkonnakohtu määruse

tühistamiseks, sest protsessiõiguse normi rikkumine pole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist.

10. Ringkonnakohus lõpetas õigesti TsMS § 217 p 2 alusel menetluse V. Liivi ja K. Liivi kaebuses

tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise 17. veebruari 2004. a otsus täiteasjas nr 186/2003/3342

ning kõik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid täiteasjades

nr 186/2003/3342"186/2003/3347, sest selles osas ei järgitud TMS §-s 77 sätestatud kohustuslikku

kohtueelset korda. Kõnealuse sätte 2. lõike mõtte kohaselt vaatab kohus läbi kaebuse kohtutäituri

otsuse peale. Seetõttu said kaebajad esitada kohtusse kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis oli

kaebuse esemeks kohtutäituri otsuse tegemisel. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu järeldusega,

et kohtutäitur ei rikkunud kaebajate õigust osa võtta kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse

arutelust. Kohtutäitur väljastas V. Liivile ja K. Liivile kutsed kaebuse arutelule tähitud postiga ning

neid on püütud edasi anda kaebajatele. Kuna kohtutäitur peab kaebuse läbi vaatama 10 päeva jooksul,

siis eeltoodud asjaoludel leiab kolleegium, et kohtutäitur ei rikkunud kaebajate õigust võtta osa nende

kaebuse arutamisest.

11. Kolleegium ei jaga apellatsioonikohtu arusaama, et kohtutäituril oli kindlasti õigus algatada

kummagi võlgniku suhtes kolm erinevat täitemenetlust. Täitemenetluse seadustiku § 23 kohaselt

algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel.

Täitedokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks, on loetletud TMS § 1 lg-s 1.

Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks

esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase

täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.

Seega lähtub täitur täitemenetluse algatamisel sissenõudja sooviavaldusest ning tagab tema huvide

kaitse. Samas peab olema tagatud ka võlgniku huvide arvestamine ning võlgnikku ei tohiks koormata

rohkem, kui see on sissenõudja huvides vajalik.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et käesolevas asjas on kõik täitemenetlused algatatud 8. detsembril

2003. a ühes ja samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste ning

8. detsembril 2003. a esitatud sissenõudja avalduste alusel. Kohtutäitur algatas kummagi võlgniku

suhtes kolm erinevat täitemenetlust ning väljastas samal kuupäeval kummalegi võlgnikule kolm

täitekutset. Olenevalt sissenõudja sooviavaldus(t)est ei saa välistada, et ühe täitedokumendi alusel

tuleb kohtutäituril algatada mitu täitemenetlust. Samuti on võimalik, et sissenõudja ei esita ühes ja

samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendeid täitmiseks üheaegselt ning seetõttu tuleb kohtutäituril

algatada esitatud sissenõudja sooviavalduste ja täitedokumentide alusel mitu erinevat täitemenetlust.

Käesoleva asja materjalid viitavad aga sellele, et kohtutäituril oli võimalus ühes ja samas tsiviilasjas

tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded (võlasumma + kohtukulu) summeerida ning

koondada need ühte täitemenetlusse, vältides sellega oluliselt suuremaid täitekulusid. Täitemenetluse

seadustiku § 42 järgi on täitekuludeks sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks

tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas õigusabikulud. Eeltoodud sätte mõtte kohaselt tuleb lugeda

tarbetuteks neid täitekulusid, mille sissenõudmine koormab võlgnikku rohkem kui sissenõudja

huvides vajalik. Selles asjas ei puuduta ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuste alusel

täidetavate nõuete summeerimine sissenõudja huve.

13. Kolleegium ei nõustu erikaebuse väidetega, et kohtutäituri otsusel täiteasjades nr 186/2003/3342

ja nr 186/2003/3343 väljamõistetud täitekulud on põhjendamatud. Täitemenetluse seadustiku § 42

lg 5 järgi peab kohtutäitur võlgniku või sissenõudja nõudel esitama täitekulude kohta dokumentaalsed

tõendid. Selliste dokumentide esitamata jätmine ei tähenda iseenesest sissenõutud täitekulude

põhjendamatust. Kohus hindab TMS § 42 alusel kantud täitekulude vajalikkust, kaaludes nende

mõistlikkust ja põhjendatust konkreetses täitemenetluses. Tulenevalt TsMS § 94 lg-st 1 pole vaja

tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldiselt teadaolevaks. Täiteasjades nr 186/2003/3342 ja

nr 186/2003/3343 täitekulu otsustes täitekulude kandmise kohta märgitud selgitust ja täitekulu

suurust arvestades (postikulu 6 krooni + paberikulu 11 krooni 80 senti + registripäringud 2 krooni 20

senti) saab kummaltki võlgnikult väljamõistetud eeltoodud kulutusi lugeda vajalikeks kulutusteks

TMS § 42 lg 1 mõttes.

14. Erikaebuse ülejäänud väidete kohta märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei otsusta

apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite vastuvõtmise mitte lähtuvalt erikaebusele või

apellatsioonkaebusele esitatud vorminõuete täitmisest (TsMS § 302 lg 1 p 8), vaid järgides TsMS

§-s 308 sätestatud nõudeid.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 6, kui ei vastanud kaebaja väidetele kohtuistungi

edasilükkamise kohta. See ei ole aga käesolevas asjas ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks,

sest protsessiõiguse normi rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist. Maakohtul ei olnud

tulenevalt TsMS §-st 177 kohustust esitatud asjaoludel kohtuistungit edasi lükata.

15. Kaebaja K. Liivi kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 708 krooni hüvitamine otsustatakse asja

sisulisel läbivaatamisel.

J. Luik, P. Jerofejev, H. Jõks