3-2-1-159-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-159-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 27. jaanuar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Korteriühistu Loo (endine Elamuühistu Loo) vastulause

kohtunikuabi määruse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1358/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Loo kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a

otsus, Tallinna Linnakohtu 6. mai 2004. a kinnistamisotsus ja

Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi 18. märtsi 2004. a määrus

ning saata asi Tallinna Linnakohtule kinnistamisavalduse

menetlemiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Korteriühistule Loo 19. oktoobril 2004. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. detsembril 2003. a. esitas Korteriühistu Loo (endine Elamuühistu Loo) (edaspidi KÜ Loo)

avalduse kinnisomandi (registriosa nr 19284) korteriomanditeks jagamiseks. Tallinna Linnakohtu

kohtunikuabi 18. märtsi 2004. a. määrusega kohustati avaldajat tasuma täiendavat riigilõivu 3700

krooni. Määruse põhjenduste kohaselt taotletakse kinnistu jagamist 60 korteriomandiks.

Riigilõivuseaduse (RlvS) § 54 lg 1 kohaselt tasutakse kinnistusraamatusse kinnistu jagamise kohta

kande tegemisel riigilõivu 25% täismäärast. Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse

tehinguväärtus jagamise tulemusena moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt (RlvS § 200).

Kinnistusosakonnale esitatud avalduse p-s 2.1.4 on jagamise tulemusel tekkivate korteriomandite

koguväärtuseks märgitud 8 000 000 krooni. Sellest lähtuvalt tuleb tasuda riigilõivu 13 300 krooni,

millest 9600 krooni on avaldaja juba tasunud.

2. Vastulauses kohtunikuabi määrusele leidis KÜ Loo, et riigilõivu tasumist korteriomandi

kinnistamisel reguleeritakse RlvS §-s 203, mille kohaselt korteriomandi kinnistamisel on

tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast.

Nimetatud säte on erinormiks juhul, kui kinnistu jagatakse korteriomanditeks. RlvS §-s 203 on ette

nähtud soodsamad tingimused nendele isikutele, kellele kinnistu jagamine korteriomanditeks on

kinnisomandi saamise ainsaks võimaluseks. Kohtunikuabi ei pidanud vastulauset põhjendatuks ja

edastas selle kinnistusraamatuseaduse § 691 lg 2 kohaselt kohtunikule.

3. Tallinna Linnakohtu 6. mai 2004. a kinnistamisotsusega jäeti vastulause rahuldamata. Otsuse

põhjenduste kohaselt on juba kinnistusraamatusse kantud kinnistust korteriomandite tekitamisel

tegemist kinnistu jagamisega, mitte korteriomandite kinnistamisega. Seetõttu on õige kohaldada RlvS

§ 200.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsusega jäeti KÜ Loo apellatsioonkaebus

rahuldamata ja linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb RlvS

§-st 203 lähtuda juhul, kui tegemist on korteriomandite esmakinnistamisega. Vaidlusalusel juhul on

vastulause esitaja juba kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna, seega on õige linnakohtu

järeldus, et tehinguväärtuse määramisel tuleb lähtuda RlvS §-st 200.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus KÜ Loo ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega tema nõuded

rahuldada. Samuti mõista välja tema kasuks asjas kantud kohtukulud.

6. Kassaator leiab, et RlvS § 203 mõte on hõlmata kõik korteriomandi kinnistamisega seotud

toimingud. Korteriomandi kinnistamist ei käsitle ükski teine riigilõivuseaduse säte.

Kinnistusraamatuseaduse § 53 lg 2 p 1 järgi eeldab korteriomandi kinnistamine kinnistu jagamisel

tekkinud kinnistute kohta uute registriosade avamist ja endise registriosa sulgemist.

Korteriomandiseaduse § 5 järgi avatakse korteriomandite kinnistamise korral igale korteriomandile

üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Seega kinnistu

jagamise tulemuseks ongi korteriomandite kinnistamine.

7. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja

põhjendatud. Ebaõige on KÜ Loo väide, nagu oleks kinnistu jagamine korteriomanditeks mingil

põhjusel erilisem kui kinnistu jagamine eraldi kinnistuteks korteriomandeid moodustamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku)

§ 363 p 1 alusel riigilõivuseaduse väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 362 p 5 järgi

teha asjas uue otsuse ning tühistada linnakohtu kinnistamisotsuse ja ka kohtunikuabi määruse,

millega nõuti KÜ-lt Loo täiendava riigilõivu tasumist. Asjas ei esine TsMS § 333 lg-s 1 nimetatud

protsessiõiguse normide rikkumist. Kinnistamisavaldus tuleb saata Tallinna Linnakohtule

menetlemiseks.

9. RlvS § 200 sätestab, et kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagamise

tulemusel moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt sama seaduse § 199 järgi. RlvS § 203 kohaselt on

korteriomandi kinnistamisel tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa

kaasomandiosa maksustamishinnast.

10. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et RlvS § 203 kohaldatakse korteriomandi

esmakinnistamisel. RlvS § 19 lg 3 p 5 kohaselt on kinnistusraamatu toimingute puhul riigilõivu

tasumisest vabastatud erastatava korteriomandi registriosa avamine. Eluruumide erastamise seaduse

§ 2112 sätestab, et erastatava korteriomandi registriosa ja moodustatava korteriomandi registriosa

avamine on riigilõivuvaba.

11. Kolleegium on seisusukohal, et kui korteriomand tekib kinnisomandi jagamise tulemusena

kooskõlas korteriomandiseadusega, tuleb riigilõivu määramisel lähtuda RlvS §-st 203 kui erisättest

korteriomandi kinnistamise suhtes, mitte aga RlvS §-st 200 kui üldnormist kinnisomandi jagamise

suhtes.

12. Kassaatori taotlus kohtukulude väljamõistmiseks rahuldatakse osaliselt. Kassaatorile tuleb

tagastada kassatsioonikautsjon, kuid muud kohtukulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 60

lg-le 12 kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Kassatsiooni korras esitatud kaebuselt tagastatakse

kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon TsMS § 56 lg 3 alusel.

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve