3-2-1-164-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-164-04

Määruse kuupäev

Tartu, 24. jaanuar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Minu Vara hagi Õilme Puhmi vastu 28 965 krooni 5 sendi

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1463/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Õilme Puhmi erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

4. oktoobri2004. a ja Tallinna Linnakohtu 27. augusti 2004. a

määrus ja saata erikaebus 20. juuli 2004. a määruse peale

vastavate toimingute tegemiseks Tallinna Linnakohtule.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada Õ. Puhmile erikaebuselt 12. oktoobril 2004. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohus jättis 20. juuli 2004. a määrusega rahuldamata Õilme Puhmi taotluse

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Õ. Puhm esitas 2. augustil 2004. a Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2004. a määruse peale käsitsi

kirjutatud erikaebuse.

3. Tallinna Linnakohus jättis erikaebuse käiguta selles esineva puuduse tõttu ja kohustas 4. augusti

2004. a kirjaga esitama erikaebus selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4. Kohus kohustas

puuduse kõrvaldama hiljemalt 19. augustiks 2004. a ja hoiatas, et puuduse tähtajaks kõrvaldamata

jätmise korral tagastab kohus erikaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel.

4. 27. augusti 2004. a määrusega tagastas Tallinna Linnakohus Õ. Puhmi erikaebuse TsMS § 304 lg 2

alusel, kuna erikaebuse esitaja ei kõrvaldanud erikaebuse puudust talle antud tähtajaks.

5. Tallinna Linnakohtu 27. augusti 2004. a määruse peale esitas erikaebuse Õ. Puhm, paludes

linnakohtu määruse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2004. a määrusega linnakohtu määruse muutmata.

Määruse kohaselt tuleb TsMS § 7 lg 6 järgi erikaebus esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas

formaadis A4. Kuna Õ. Puhm esitas erikaebuse käsitsi kirjutatuna, siis ei olnud erikaebus esitatud

kooskõlas TsMS § 302 lg-ga 1. Kohus tuvastas õigesti, et Õ. Puhm jättis kohtu nõudmise

nõuetekohase erikaebuse esitamiseks kohtu antud tähtajaks täitmata. Nõuetekohase erikaebuse

esitamise asemel esitas Õ. Puhm kohtule taotluse, milles palus trükkida tema esitatud erikaebus

kohtuametnikel ja kinnitada kohtunikul selle ärakirja õigsust. Kohus jättis õigesti selle taotluse

rahuldamata, kuna kaebuse esitajal puudub seaduslik alus nõuda erikaebuse trükkimist kohtu

töötajatelt. Asjakohane ei ole kaebuse esitaja tuginemine TsMS §-le 118 erikaebuse ärakirja

tõestamisel. Kohus tagastas õigesti erikaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel selle esitajale. Kuna

ringkonnakohtule esitatud erikaebus on esitatud selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4, on

asjakohatu kaebuse esitaja väide, et kirjutusmasina puudumise tõttu ei olnud tal võimalik eelnevalt

erikaebust masinakirjas esitada.

Asjaolu, et kaevatavas kohtumääruses on linnakohtu 20. juuli 2004. a määrusele erikaebuse esitamise

tähtajaks märgitud selle kohtusse saabumise päev, mitte postitamise päev, ei anna alust kaevatava

määruse tühistamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses palub Õ. Puhm ringkonnakohtu määruse tühistada.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohus tagastas erikaebuse õigesti TsMS § 304 lg 2 alusel.

Vastavalt TsMS § 304 lg-le 1 võib kohus nõuda ainult TsMS § 302 (erikaebuses ekslikult § 304) lg-

s 1 nimetatud puuduste kõrvaldamist, kuid 30. juuli 2004. a erikaebus ei sisalda TsMS § 302

(erikaebuses ekslikult § 304) lg-s 1 nimetatud puudusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 1 ei

sätesta erikaebuse masinakirjas esitamise nõuet.

Kostjal oli õigus TsMS § 67, § 118 lg 2 ja põhiseaduse §-de 14 ja 24 alusel taotleda kohtult

erikaebusest ärakirjade tegemist ja nende tõestamist.

Kohus jättis arvestamata üldteada asjaolu, et ka teiste riigiasutuste ametiisikud, järgimata häid

kombeid ning arvestamata kirjutusmasinat mitteomavate protsessiosaliste väikese sissetulekuga ja

õigusega kohtulahendite peale edasi kaevata, ei soovi nende erikaebusi masinakirjas trükkida. Nende

asjaolude arvestamata jätmine on vastuolus põhiseaduse §-ga 12 ja TsÜS § 90 lg-ga 1. Ametiisikud

tekitavad trükkimisest keeldumisega protsessiosalistele moraalset kahju, mis on vastuolus

põhiseaduse §-ga 18. Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste tagamine kohtuvõimu ja kohalike

omavalitsuste kohustus.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 212 p 5. Määruses on märkimata seadus, millest ringkonnakohus

juhindus, kui kasutas TsMS § 334 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust.

8. Vastust erikaebusele esitatud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb tühistada Tallinna Linnakohtu 27. augusti 2004. a määrus

ja saata erikaebus 20. juuli 2004. a määruse peale vastavate toimingute tegemiseks Tallinna

Linnakohtule.

10. Kolleegium analüüsib esmalt küsimust, kas esimese astme kohus võib TsMS § 304 lg 2 kohaselt

TsMS § 302 lg-le 1 viidates tagastada erikaebuse põhjendusel, et see ei ole vormistatud masinakirjas

formaadis A4. Erikaebuses väidetakse, et kohtul sellist õigust ei ole.

11. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmise alused on sätestatud TsMS § 304 lg-s 1. Selle lõike kohaselt

jätab esimese astme kohus apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja, kui apellatsioonkaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 1 p-dele 1- 4, 6 ja 8

ning lõikele 2, samuti § 303 nõuetele või riigilõiv on tasumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 302 lg-s 1 ega selle paragrahvi teistes lõigetes ei ole sätestatud apellatsioonkaebuse käiguta jätmise

alusena kaebuse masinakirjas esitamise nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 1 järgi tuleb

apellatsioonkaebus esitada kirjalikult. Kohtumenetluses esitatud avalduse vormistamise nõuded

sätestab TsMS § 7. Vastavalt TsMS § 7 lg-le 6 esitatakse avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus,

kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus kohtule selgesti loetavas masinakirjas formaadis

A4. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 302 lg-t 1 tõlgendada koostoimes TsMS § 7 lg-ga 6. Vastasel

korral kaotaks lõige 6 oma tähenduse. Seega tuleb apellatsioonkaebuse vormi osas lähtuda ka TsMS

§ 7 lg-st 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 9 kohaselt kohaldatakse erikaebusele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui see ei ole erikaebuse olemusega vastuolus. Seega oli kohtute

tuginemine TsMS § 304 lg-le 2 formaalselt õigustatud.

12. Järgmisena tuleb vastata küsimusele, kas tsiviilkohtumenetluses on võimalik teha erandeid TsMS

§ 7 lg-s 6 sätestatud nõudest. Selleks tuleb analüüsida 6. lõike eesmärki. Selle normi põhiliseks

eesmärgiks on teise protsessiosalise kaitse, sest protsessiosalisel ei ole võimalik end kaitsta nõude või

kaebuse vastu, mis ei ole talle arusaadav tehnilistel põhjustel. Samuti on TsMS § 7 lg 6 eesmärk

kohtusse pöörduja enda õiguste kaitse - kui kohus ei saa isiku taotlusest selle loetamatuse tõttu aru,

ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta, nt hagi tagada. Eelneva alusel üldistatuna võib sätte eesmärgiks

pidada korrektse kohtumenetluse tagamist, milles on tagatud mõlema poole huvide kaitse.

13. Teisalt sätestab põhiseaduse § 15 igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse ning põhiseaduse § 24 õiguse kohtuotsuse peale seaduses ettenähtud korras edasi

kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Nimetatud sätted ei taga siiski piiramatut kohtusse pöördumise

ja/või edasikaebamise õigust. Tsiviilkohtumenetluse korral täpsustavad ja reguleerivad nimetatud

põhiõigusi ja nende teostamise täpsemat korda eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

reeglid.

14. Siiski saab lugeda TsMS § 7 lg 6 eesmärgi täidetuks ka juhul, kui käsitsi kirjutatud ja kohtule

esitatud erikaebus on selgesti loetav, sest TsMS § 304 lg 2 järgi võib kaebuse tagastada siis, kui

apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata.

Kolleegium on seisukohal, et konkreetsel juhul ei takista erikaebuse nõutava vormi puudumine selle

läbivaatamist. Erikaebus on selgesti loetav. Samasuguses ühtlases käsikirjas esitatuna on linnakohus

vastu võtnud kostja esitatud vastuse hagiavaldusele ja ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise avalduse.

15. Kolleegium leiab, et põhiseaduse §-d 14 ja 24 ning TsMS § 67 ja § 118 ei anna alust nõuda

kohtult käsikirjalise avalduse ärakirja tegemist ja selle tõestamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 67 annab protsessiosalisele endale õiguse teha toimikust ärakirju ja saada eraldi dokumendina

vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 118 lg 2 eesmärk on

tagastada isikule algdokument, kui see on kohtule esitatud koos ärakirja või väljavõttega ning kohus

on ärakirja või väljavõtte tõestanud ning toimikusse lisanud. Algdokumenti võib isik oma

igapäevaelus või majanduskäibes vajada ka kohtumenetluse jooksul.

16. Kuna erikaebus rahuldatakse, ei pea kolleegium vajalikuks vastata erikaebuse väidetele

põhiseaduse §-de 12 ja 18 rikkumise kohta.

17. Ebaõige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 212 p 5. Ringkonnakohus

on määruses viidanud TsMS §-dele 304 ja 302 ning TsMS § 7 lg-le 6.

J. Luik, V.Kõve, L. Laarmaa