3-1-1-1-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati K. L. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 188 järgi ning teda karistati vastavalt kolmeaastase ja kuuekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus
Legislator headnote
AI generated3-1-1-1-05 · Riigikohus: Julgestusteenistuse AS ega tema töötajad ei pidanud võtma vastutust kolmandate isikute vara säilimise eest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-1-05
Otsuse kuupäev
21. jaanuar 2005
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja
Hannes Kiris
Kohtuasi
Kriminaalasi K. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 ja
lg 3 p 1 ning § 188 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsus
kriminaalasjas nr 2-1-10-04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo
kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
12. jaanuar 2005, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsus osas, millega tühistati Tallinna
Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus 156 800 krooni väljamõistmises Skorpioni Julgestusteenistuse
AS-lt T. K. kasuks ja mõisteti nimetatud summa välja K. L.-lt.
2. Jõustada eelmises punktis nimetatud osas Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus.
3. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
4. Kannatanu esindaja kassatsioon rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati K. L. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 188 järgi
ning teda karistati vastavalt kolmeaastase ja kuuekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus
K. Leppikule liitkaristuseks kolm aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kolmeaastase katseajaga
tingimisi täitmisele pööramata. Selle karistusega loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu
16. jaanuari 2001. a otsusega K. L.-le mõistetud karistus - kaks aastat vangistust tingimisi kolmeaastase
katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka K. L. eelvangistuses oldud aja 26. märtsist
kuni 27. oktoobrini 2003. a.
Kohtuotsusega mõisteti tsiviilkostja Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt kannatanu T. K. kasuks välja 156
800 krooni K. L. poolt kannatanule vargusega tekitatud kahju katteks.
Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka M. M., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu.
2. KrK § 139 lg 3 p 1 järgi tunnistati K. L. süüdi selles, et tema, olles valves Tallinnas X maantee 91 asuvas
majas, varastas kahel tuvastamata päeval 1999. a juulikuus salaja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsiooni (edaspidi ERAA) peasekretäri T. K.-i töökabinetis asuvast seifist T. K.-le kuuluvat raha
kogusummas 19 600 Saksa marka (156 800 Eesti krooni). Linnakohus jättis K. L. süüdistusest välja viite
KrK § 139 lg 2 p-le 3, kuna see kvalifikatsioon on hõlmatud KrK § 139 lg 3 p 1 koosseisust.
3. Kohus leidis, et kannatanu T. K.-le peab vargusega tekitatud kahju hüvitama K. L. tööandja Skorpioni
Julgestusteenistuse AS. Nähtuvalt tsiviilkostja ja ERAA vahel sõlmitud turvalepingust ja selle lisast oli
lepingujärgseks valveobjektiks Tallinnas Y 91 olev ERAA maja ja aed, s.o. hallatavad ruumid ja
territoorium. Kohus ei nõustunud tsiviilkostja seisukohaga, et leping nägi ette üksnes maja valvamise
väljastpoolt. Linnakohus juhtis tähelepanu sellele, et lepingus on eraldi märgitud, et valvatakse ka aeda - mis
ongi maja ümbrus. Samuti oli lepingu lisas sätestatud, et valveobjektiks on hallatavad ruumid. K. L.
sisenemine T. K.-i kabinetti sai võimalikuks just tänu sellele, et ta oli turvafirma töötaja. Viitega Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 1998. a otsusele asjas nr 3-2-1-24-98 märkis linnakohus, et kuigi K. L.
käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus oma tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega, ei vabasta see
tööandjat vastutusest.
4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse tsiviilkostja Skorpioni Julgestusteenistuse AS,
kes palus linnakohtu otsuse tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada ja jätta T. K. tsiviilhagi rahuldamata.
Oma taotlust põhistas apellant väitega, et K. L. töökohustuste hulka ei kuulunud sisenemine ERAA
ruumidesse. ERAA ruumidesse sisenemine ja varguse toimepanemine oli K. L. omaalgatuslik tegevus ning
seejuures ei täitnud ta töökohustusi. Samuti märgiti apellatsioonkaebuses, et K. L. töökohustuste
määratlemisel on linnakohus tuginenud tsiviilkostja ja ERAA vahelisele turvalepingule. Sellest lepingust
tulenesid Skorpioni Julgestusteenistuse AS kohustused üksnes ERAA, mitte aga T. K. ees. Skorpioni
Julgestusteenistuse AS ega tema töötajad ei pidanud võtma vastutust kolmandate isikute vara säilimise eest.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus Skorpioni
Julgestusteenistuse AS-lt 156 800 krooni T. K. kasuks väljamõistmises ja T. K. hagi Skorpioni
Julgestusteenistuse AS vastu jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis vargusega tekitatud kahju välja
K. L.-lt. Samuti määras ringkonnakohus, et K. L. tuleb katseajal allutada KarS § 75 lg-s 1 sätestatud
kontrollnõuetele. Täiendavalt arvas kohus K. L. karistusaja hulka enne ringkonnakohtu istungit vahi all
viibitud aja 17. augustist 8. septembrini 2004, lugedes lõplikuks karistusajaks 2 aastat 4 kuud ja 5 päeva
vangistust.
Ringkonnakohus märkis, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitama kahju tekitamises süüdiolev isik. Sama põhimõte tuleneb ka kuriteo toimepanemise
ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 448. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kannatanule tekkis kahju
turvafirma töötaja K. L. õigusvastase ja süülise käitumise tagajärjel. K. L. käitumine kahju tekitamisel oli
vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega, raha varastades ületas ta ilmselt oma tööalaste volituste
piire.
Kohtukolleegium asus seisukohale, et kahju pidanuks hüvitama tsiviilkostja, kui kahju oleks tekitatud ERAA
varale ja selle konkreetne tekitaja poleks kindlaks tehtud. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad andmed, et
tsiviilkostja on võtnud mingeid kohustusi kannatanu T. K. vara säilimise tagamiseks.
Ringkonnakohus juhtis veel tähelepanu asjaolule, et linnakohus on K. L. suhtes kohaldanud küll KarS § 74
lg-t 1, kuid ei ole näidanud, millised KarS §-s 75 nimetatud kontrollnõuded K. L. suhtes kohaldatakse.
Lähtudes põhimõttest, et kõrgema astme kohus ei saa omal initsiatiivil raskendada süüdlase olukorda,
täpsustas ringkonnakohus, et K. L. tuleb allutada üksnes KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele, kuna
nende nõuete järgimise kohustus tuleb otseselt seadusest.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kannatanu esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo,
kes palub ringkonnakohtu otsuse tsiviilhagisse puutuvas osas tühistada ja jõustada selles osas Tallinna
Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt.
Nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et K. L. tekitas kahju tööülesannete täitmise
ajal. Kostja vastutust TsK § 449 alusel ei välista asjaolu, et kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse
eesmärkide ja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool
töökohustusi. Selline seisukoht tuleneb ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 1998. a otsusest asjas
nr 3-2-1-24-98. ERAA ja Skorpioni Julgestusteenistuse AS vahel sõlmitud valveleping sätestab
turvaettevõtte vastutuse valveobjektilt selle valve all oleku ajal kadunud või hävinenud vara maksumuse
ulatuses. Järelikult pidi kostja valvama kogu valveobjektil leiduvat vara, sealhulgas töötajate vara, ja
vastutama tekitatud kahju eest.
7. Kassatsioonivastuses toetab ringkonnaprokurör Andra Sild kannatanu esindaja kassatsiooni.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et asjakohatud on ringkonnakohtu viited
Võlaõigusseadusele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seaduse § 22 lg 1 näeb ette, et Võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut
kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.
Käesoleva vaidluse esemeks olevad teod pani K. L. toime 1999. a juulikuus, mistõttu tuleb nende tegudega
tekitatud kahju hüvitamisel lähtuda Tsiviilkoodeksist. Siiski on ringkonnakohus samaaegselt
Võlaõigusseadusega viidanud ka Tsiviilkoodeksile.
9. TsK § 449 sätestas, et organisatsioon on kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü
läbi nende töö- (teenistus-) kohustuste täitmisel.
Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et K. L. varastas T. K. töökabinetis asuvast seifist T. K.-le kuuluva raha
ajal, mil ta täitis samas hoones turvamehena oma ülesandeid Skorpioni Julgestusteenistuse AS töötajana.
Väljaspool kahtlust on linnakohtu tuvastatud asjaolu, mida ei lükanud ümber ka ringkonnakohus, et K. L.-l
tekkis võimalus siseneda T. K. töökabinetti üksnes seoses talle Skorpioni Julgestusteenistuse AS poolt
pandud töökohustuste täitmisega. Tööandja vastutust TsK § 449 järgi ei välista ringkonnakohtu osutatud
asjaolu, et K. L. käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega ning et
raha varastades ületas K. L. ilmselt oma tööalaste volituste piire. Kui töötaja tekitas kuriteoga kahju oma
tööülesannete täitmisel, siis vastutab tema tekitatud kahju eest tööandja. Kui kahju tekitati töötaja süü läbi
seoses tema töökohustuste täitmisega, siis ei ole TsK § 449 järgsest vastutusest vabastamise aluseks see, et
kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja tööandja huvidega. Teenistushuvide vastane
käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
26. veebruari 1998. a otsus asjas nr 3-2-1-24-98, RT III 1998, 8, 86).
Erinevalt kehtivast õigusest (VÕS § 137 lg 1) ei näinud Tsiviilkoodeks ette töötaja ja tööandja solidaarset
vastutust kannatanu ees.
10. TsK §-s 449 sätestatu näol on tegemist vastutuse alusega lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Seega ei ole
TsK § 449 kohaldamisel tähtsust ringkonnakohtu poolt esile toodud asjaolul, mille kohaselt puuduvad
käesolevas kriminaalasjas andmed, et tsiviilkostja on võtnud mingeid kohustusi kannatanu T. K. vara
säilimise tagamiseks.
11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 5, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna
Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsuse osas, millega tühistati Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a
otsus 156 800 krooni väljamõistmises Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt T. K. kasuks ja mõisteti nimetatud
summa välja K. L.-lt. Nimetatud osas tuleb jõustada Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus.
Kannatanu esindaja kassatsioon tuleb rahuldada.
Eerik Kergandberg
Ott Järvesaar
Hannes Kiris