Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-1-05 ECLI:EE:RK:2005:3.1.1.1.05.15 AI generated

3-1-1-1-05 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-1-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati K. L. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 188 järgi ning teda karistati vastavalt kolmeaastase ja kuuekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-1-05 · Riigikohus: Julgestusteenistuse AS ega tema töötajad ei pidanud võtma vastutust kolmandate isikute vara säilimise eest.

Keywords

AI generated
protection of health and safety safe country of origin european Food Safety Authority safety concerns defect of the goods product safety
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-1-05

Otsuse kuupäev

21. jaanuar 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi K. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 ja

lg 3 p 1 ning § 188 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-10-04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

12. jaanuar 2005, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsus osas, millega tühistati Tallinna

Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus 156 800 krooni väljamõistmises Skorpioni Julgestusteenistuse

AS-lt T. K. kasuks ja mõisteti nimetatud summa välja K. L.-lt.

2. Jõustada eelmises punktis nimetatud osas Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus.

3. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata.

4. Kannatanu esindaja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati K. L. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 188 järgi

ning teda karistati vastavalt kolmeaastase ja kuuekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus

K. Leppikule liitkaristuseks kolm aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kolmeaastase katseajaga

tingimisi täitmisele pööramata. Selle karistusega loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu

16. jaanuari 2001. a otsusega K. L.-le mõistetud karistus - kaks aastat vangistust tingimisi kolmeaastase

katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka K. L. eelvangistuses oldud aja 26. märtsist

kuni 27. oktoobrini 2003. a.

Kohtuotsusega mõisteti tsiviilkostja Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt kannatanu T. K. kasuks välja 156

800 krooni K. L. poolt kannatanule vargusega tekitatud kahju katteks.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka M. M., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu.

2. KrK § 139 lg 3 p 1 järgi tunnistati K. L. süüdi selles, et tema, olles valves Tallinnas X maantee 91 asuvas

majas, varastas kahel tuvastamata päeval 1999. a juulikuus salaja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsiooni (edaspidi ERAA) peasekretäri T. K.-i töökabinetis asuvast seifist T. K.-le kuuluvat raha

kogusummas 19 600 Saksa marka (156 800 Eesti krooni). Linnakohus jättis K. L. süüdistusest välja viite

KrK § 139 lg 2 p-le 3, kuna see kvalifikatsioon on hõlmatud KrK § 139 lg 3 p 1 koosseisust.

3. Kohus leidis, et kannatanu T. K.-le peab vargusega tekitatud kahju hüvitama K. L. tööandja Skorpioni

Julgestusteenistuse AS. Nähtuvalt tsiviilkostja ja ERAA vahel sõlmitud turvalepingust ja selle lisast oli

lepingujärgseks valveobjektiks Tallinnas Y 91 olev ERAA maja ja aed, s.o. hallatavad ruumid ja

territoorium. Kohus ei nõustunud tsiviilkostja seisukohaga, et leping nägi ette üksnes maja valvamise

väljastpoolt. Linnakohus juhtis tähelepanu sellele, et lepingus on eraldi märgitud, et valvatakse ka aeda - mis

ongi maja ümbrus. Samuti oli lepingu lisas sätestatud, et valveobjektiks on hallatavad ruumid. K. L.

sisenemine T. K.-i kabinetti sai võimalikuks just tänu sellele, et ta oli turvafirma töötaja. Viitega Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 1998. a otsusele asjas nr 3-2-1-24-98 märkis linnakohus, et kuigi K. L.

käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus oma tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega, ei vabasta see

tööandjat vastutusest.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse tsiviilkostja Skorpioni Julgestusteenistuse AS,

kes palus linnakohtu otsuse tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada ja jätta T. K. tsiviilhagi rahuldamata.

Oma taotlust põhistas apellant väitega, et K. L. töökohustuste hulka ei kuulunud sisenemine ERAA

ruumidesse. ERAA ruumidesse sisenemine ja varguse toimepanemine oli K. L. omaalgatuslik tegevus ning

seejuures ei täitnud ta töökohustusi. Samuti märgiti apellatsioonkaebuses, et K. L. töökohustuste

määratlemisel on linnakohus tuginenud tsiviilkostja ja ERAA vahelisele turvalepingule. Sellest lepingust

tulenesid Skorpioni Julgestusteenistuse AS kohustused üksnes ERAA, mitte aga T. K. ees. Skorpioni

Julgestusteenistuse AS ega tema töötajad ei pidanud võtma vastutust kolmandate isikute vara säilimise eest.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus Skorpioni

Julgestusteenistuse AS-lt 156 800 krooni T. K. kasuks väljamõistmises ja T. K. hagi Skorpioni

Julgestusteenistuse AS vastu jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis vargusega tekitatud kahju välja

K. L.-lt. Samuti määras ringkonnakohus, et K. L. tuleb katseajal allutada KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõuetele. Täiendavalt arvas kohus K. L. karistusaja hulka enne ringkonnakohtu istungit vahi all

viibitud aja 17. augustist 8. septembrini 2004, lugedes lõplikuks karistusajaks 2 aastat 4 kuud ja 5 päeva

vangistust.

Ringkonnakohus märkis, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitama kahju tekitamises süüdiolev isik. Sama põhimõte tuleneb ka kuriteo toimepanemise

ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 448. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kannatanule tekkis kahju

turvafirma töötaja K. L. õigusvastase ja süülise käitumise tagajärjel. K. L. käitumine kahju tekitamisel oli

vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega, raha varastades ületas ta ilmselt oma tööalaste volituste

piire.

Kohtukolleegium asus seisukohale, et kahju pidanuks hüvitama tsiviilkostja, kui kahju oleks tekitatud ERAA

varale ja selle konkreetne tekitaja poleks kindlaks tehtud. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad andmed, et

tsiviilkostja on võtnud mingeid kohustusi kannatanu T. K. vara säilimise tagamiseks.

Ringkonnakohus juhtis veel tähelepanu asjaolule, et linnakohus on K. L. suhtes kohaldanud küll KarS § 74

lg-t 1, kuid ei ole näidanud, millised KarS §-s 75 nimetatud kontrollnõuded K. L. suhtes kohaldatakse.

Lähtudes põhimõttest, et kõrgema astme kohus ei saa omal initsiatiivil raskendada süüdlase olukorda,

täpsustas ringkonnakohus, et K. L. tuleb allutada üksnes KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele, kuna

nende nõuete järgimise kohustus tuleb otseselt seadusest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kannatanu esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo,

kes palub ringkonnakohtu otsuse tsiviilhagisse puutuvas osas tühistada ja jõustada selles osas Tallinna

Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt.

Nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et K. L. tekitas kahju tööülesannete täitmise

ajal. Kostja vastutust TsK § 449 alusel ei välista asjaolu, et kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse

eesmärkide ja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool

töökohustusi. Selline seisukoht tuleneb ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 1998. a otsusest asjas

nr 3-2-1-24-98. ERAA ja Skorpioni Julgestusteenistuse AS vahel sõlmitud valveleping sätestab

turvaettevõtte vastutuse valveobjektilt selle valve all oleku ajal kadunud või hävinenud vara maksumuse

ulatuses. Järelikult pidi kostja valvama kogu valveobjektil leiduvat vara, sealhulgas töötajate vara, ja

vastutama tekitatud kahju eest.

7. Kassatsioonivastuses toetab ringkonnaprokurör Andra Sild kannatanu esindaja kassatsiooni.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et asjakohatud on ringkonnakohtu viited

Võlaõigusseadusele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 22 lg 1 näeb ette, et Võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut

kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.

Käesoleva vaidluse esemeks olevad teod pani K. L. toime 1999. a juulikuus, mistõttu tuleb nende tegudega

tekitatud kahju hüvitamisel lähtuda Tsiviilkoodeksist. Siiski on ringkonnakohus samaaegselt

Võlaõigusseadusega viidanud ka Tsiviilkoodeksile.

9. TsK § 449 sätestas, et organisatsioon on kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü

läbi nende töö- (teenistus-) kohustuste täitmisel.

Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et K. L. varastas T. K. töökabinetis asuvast seifist T. K.-le kuuluva raha

ajal, mil ta täitis samas hoones turvamehena oma ülesandeid Skorpioni Julgestusteenistuse AS töötajana.

Väljaspool kahtlust on linnakohtu tuvastatud asjaolu, mida ei lükanud ümber ka ringkonnakohus, et K. L.-l

tekkis võimalus siseneda T. K. töökabinetti üksnes seoses talle Skorpioni Julgestusteenistuse AS poolt

pandud töökohustuste täitmisega. Tööandja vastutust TsK § 449 järgi ei välista ringkonnakohtu osutatud

asjaolu, et K. L. käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega ning et

raha varastades ületas K. L. ilmselt oma tööalaste volituste piire. Kui töötaja tekitas kuriteoga kahju oma

tööülesannete täitmisel, siis vastutab tema tekitatud kahju eest tööandja. Kui kahju tekitati töötaja süü läbi

seoses tema töökohustuste täitmisega, siis ei ole TsK § 449 järgsest vastutusest vabastamise aluseks see, et

kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja tööandja huvidega. Teenistushuvide vastane

käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

26. veebruari 1998. a otsus asjas nr 3-2-1-24-98, RT III 1998, 8, 86).

Erinevalt kehtivast õigusest (VÕS § 137 lg 1) ei näinud Tsiviilkoodeks ette töötaja ja tööandja solidaarset

vastutust kannatanu ees.

10. TsK §-s 449 sätestatu näol on tegemist vastutuse alusega lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Seega ei ole

TsK § 449 kohaldamisel tähtsust ringkonnakohtu poolt esile toodud asjaolul, mille kohaselt puuduvad

käesolevas kriminaalasjas andmed, et tsiviilkostja on võtnud mingeid kohustusi kannatanu T. K. vara

säilimise tagamiseks.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 5, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 8. septembri 2004. a otsuse osas, millega tühistati Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a

otsus 156 800 krooni väljamõistmises Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt T. K. kasuks ja mõisteti nimetatud

summa välja K. L.-lt. Nimetatud osas tuleb jõustada Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus.

Kannatanu esindaja kassatsioon tuleb rahuldada.

Eerik Kergandberg

Ott Järvesaar

Hannes Kiris