3-2-1-155-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-155-04

Määruse kuupäev

Tartu, 6. jaanuar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja T. Tampuu

Kohtuasi

OÜ HALLUS-E taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. augusti 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1201/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valdo Tõnissoo erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai

2004. a määrust osaliselt põhjenduste osas. Ülejäänud osas

jätta määrus muutmata.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Valdo Tõnissoole 25. augustil 2004. a erikaebuselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 7. jaanuaril 2004. a esitas Valdo Tõnissoo Tallinna Linnakohtule hagi OÜ HALLUS-E vastu,

paludes kostjalt välja mõista 630 201 krooni 75 senti.

Hageja nõue põhines temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisel. Nõudest moodustas välja maksmata

palk 253 735 krooni, hüvitamata koondamishüvitis 246 949 krooni 24 senti, puhkusehüvitis 29 368

krooni 55 senti, viivis palga maksmisega viivitamise eest 50 778 krooni 32 senti ja muu viivis 49 370

krooni 64 senti.

2. Linnakohus rahuldas hagi 17. märtsi 2004. a tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 630 201 krooni 75 senti ja kohtukuluna 31 310 krooni. Samuti mõisteti kostjalt riigituludesse

välja riigilõiv 32 000 krooni.

Otsuse kohaselt toimetas kohus hagiavalduse ja eelistungi kutse kostja registrijärgsesse asukohta.

Kostja eelistungile ei ilmunud ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leidis, et hagi on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Linnakohus edastas

kostjale tagaseljaotsuse ärakirja tähitud postiga äriregistrisse kantud aadressil. Postiasutus tagastas

selle kohtule 20. märtsil 2004. a.

3. 28. aprillil 2004. a esitas kostja avalduse linnakohtu otsuse peale kaja esitamise tähtaja

ennistamiseks ja kaja kohtuotsusele, milles palus asjas menetluse taastada.

Avalduse kohaselt sai kostja kohtumenetlusest teada alles täitekutse kaudu 22. aprillil 2004. a. Hageja

oli teadlik kostja tegelikust asukohast ning ei märkinud seda pahatahtlikult hagiavaldusse. Kostja

registrijärgse asukoha ja tegevuskoha erinevus on tingitud majanduslikest põhjustest, sellest on

informeeritud ka kõiki äripartnereid ja järelevalveasutusi. Registriaadressilt on kostjale edastatud

dokumendid tavaliselt edasi saadetud tegevuskoha aadressile. Nii toimiti ka täitekutse edastamisel.

Kostja kahtlustas saadetiste edastamata jäämises hagiavalduse ja eelistungi kutse puhul hageja

pahatahtlust ning märkis, et hageja suhtes on kohaldatud ärikeeldu ja tema suhtes on algatatud

kriminaalasi. Lisaks ei ole selge, et kohtukutse kostja registriaadressile üldse toimetati.

4. Hageja leidis, et kostja taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, sest protsessitähtaega ei

ole mööda lastud kaalukal põhjusel.

5. Tallinna Linnakohus jättis 7. juuni 2004. a määrusega kostja taotluse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt ei saa asjaolu, et kostja ei asu faktiliselt registrijärgses asukohas,

arvestada kaaluka põhjusena protsessitähtaja ennistamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 29 lg 1 alusel on juriidilise isiku asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on juriidilise isiku tegevuskoht

tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Osaühingu asukoht ja

aadress tuleb äriseadustiku (ÄS) § 145 p 2 kohaselt kanda registrisse. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 28 lg 8 ja § 198 lg 1 seostavad kohtudokumentide kätteandmise ja hagi

esitamise juriidilise isiku asukohaga. Kostja pidanuks ise hoolitsema, et ta oleks hagimaterjalid ja

kohtuotsuse registrisse märgitud aadressilt kätte saanud.

6. Tallinna Linnakohtu määruse peale esitas erikaebuse kostja, paludes linnakohtu määruse tühistada

ja teha uus määrus, millega rahuldada kaja esitamise tähtaeg.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. augusti 2004. a määrusega linnakohtu määruse ja ennistas

kaja esitamise tähtaja.

Määruse kohaselt võib kohus TsMS § 27 lg 6 järgi edastada kutse telefoni, faksi või muu

sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst jääb toimikusse ja kutse loetakse kätteantuks.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on TsMS § 3 kohaselt tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi

vaadata ja lahendada. Linnakohus ise ei võtnud tarvitusele kõiki seadusega antud abinõusid, et nii

hagimaterjalid, kohtukutse kui tagaseljaotsuse ärakiri kostjale kätte anda. Arvestada tulnuks ka seda,

et hageja oli kostja töötaja ning seega pidi hagejale olema teada ka kostja tegevuskoht. Hagiavalduses

oli hageja märkinud nii kostja telefoni kui ka faksi numbri, samuti on hagiavaldusele lisatud

töölepingu lõpetamise teates märgitud kostja kontori aadress ning seal on märgitud nii telefoni kui ka

faksi numbrid, mis kattuvad hagiavalduses märgituga. Seega oli kohtul võimalus tagaseljaotsuse

ärakiri kostjale kätte toimetada nii TsMS § 27 lg 6 alusel faksi teel kui edastada see kostja kontorisse.

Kohus võib tugineda TsMS § 28 lg-le 8 ja lugeda sel alusel kutse (või kohtuotsuse ärakiri)

kätteantuks registriaadressil vaid juhul, kui kõik muud seaduses sätestatud võimalused on kasutatud

ja see ei ole andnud tulemusi.

Kuivõrd kohus ei võtnud tarvitusele kõiki seadusest tulenevaid abinõusid, teavitamaks kostjat

kohtumenetlusest ning ka tagaseljaotsuse ärakirja kostjale kooskõlas seadusega kätte ei andnud, on

kostja lasknud kaja esitamise tähtaja mööda mõjuval põhjusel ning avaldus tähtaja ennistamiseks

tuleb rahuldada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada.

Erikaebuse kohaselt ei põhine seadusel ringkonnakohtu seisukoht, et TsMS § 28 lg-le 8 võib kohus

tugineda üksnes siis, kui kõik muud seaduses sätestatud võimalused on kasutatud ja need ei andnud

tulemusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 28 ei ole sätestatud muid võimalusi peale kirjaliku

kutse kätteandmise. Nimetatud paragrahvi 8. lõige on erinorm, mis on kohaldatav juriidilise isiku

puhul.

Isiku võib TsMS § 27 lg 1 järgi kutsuda erandkorras kohtusse ajalehekuulutusega olukorras, kus

registris ei ole andmeid juriidilise isiku aadressi kohta. Vastustaja andmed olid aga registris olemas.

Kohtul on TsMS § 27 lg 6 järgi õigus, mitte kohustus edastada kutse telefoni, faksi või muu

sidevahendi abil. Ringkonnakohtu seisukoht, et kohtul oli võimalus tagaseljaotsuse ärakiri kätte

toimetada faksi teel või edastada kostja kontorisse, on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega.

Postidokumentidest nähtub, et kohtutäituri kiri on ümber suunatud ja kohale viidud mitte aadressile

Maardu tee 57-209, vaid hoopis Harjumaale, Haabneeme sidejaoskonnas asuvasse vastustaja

postkasti. Kontor aadressil Maardu 57-209 on likvideeritud. See oli teadmata nii linnakohtule kui ka

ringkonnakohtu määrusest tulenevalt ringkonnakohtule.

Vastustaja ei lasknud kaja esitamise tähtaega mööda mõjuval põhjusel. Põhjendus, et vastustaja ei asu

registrijärgsel aadressil, on ÄS § 145 p 2 nõuete rikkumine ning ei ole arvestatav mõjuva põhjusena.

Seega tulenevad põhjused vastustaja enda seaduserikkumisest, mitte kohtust. Ringkonnakohus

tuvastas ühe mõjuva põhjuse, kuid TsMS § 45 lg 1 näeb ette mitme kaaluka põhjuse samaaegse

esinemise.

9. Vastuses erikaebusele leiab kostja, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ebaõige tõlgendamise tõttu tuleb aga TsMS § 362 p 5 alusel muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

11. Esmalt peab kolleegium vajalikuks käsitleda kohtudokumentide, s.o eelkõige hagi, kohtukutse ja

kohtulahendi ärakirja kätteandmise regulatsiooni põhiseaduse (PS) § 24 lg-te 2 ja 5 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku asjakohaste sätete taustal, piirdudes kohtudokumentide

kätteandmise regulatsiooniga juriidilisest isikust protsessiosalisele.

12. Põhiseaduse § 24 lg 2 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti on

igaühel PS § 24 lg 5 kohaselt õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras

edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused

laienevad PS § 9 lg 2 kohaselt juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute

üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kolleegiumi arvates saab

PS § 24 lg-ga 2 kaitstav õigus oma olemuselt kuuluda ka juriidilisele isikule, kes saab õigust teostada

oma seadusliku esindaja kaudu.

13. Protsessiosalisel on TsMS § 67 kohaselt muu hulgas õigus vaielda vastu teiste protsessiosaliste

taotlustele, põhjendustele ja kaalutustele ning osa võtta kohtuistungist. Protsessiosaline võib olla nii

füüsiline kui ka juriidiline isik (TsMS § 5 lg 1).

Juriidilisele isikule kohtudokumendi (kohtukutse) kätteandmist reguleerivad TsMS § 26 lg 3 ja TsMS

§ 28 lg 8. Kohtukutse saadetakse TsMS § 26 lg 3 järgi juriidilisele isikule tema asukoha aadressil.

Juriidilisele isikule loetakse kohtukutse TsMS § 28 lg 8 järgi kätteantuks, kui see on kohale

toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Tagaseljaotsuse ärakiri antakse TsMS § 202 lg 1

teise lause kohaselt poolele kätte kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud korras.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmes lahendis leidnud, et kohtukutse kätteandmise regulatsiooni

tuleb kohaldada ka teiste menetlusdokumentide kätteandmise korral. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

lahendist tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) tuleneb, et hagiavalduse kätteandmisele

tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-03 (RT III 2003, 12, 120) on sedasama leitud trahvihoiatuse kätteandmise ja

lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-04 (RT III 2004, 19, 219) apellatsioonkaebuse puuduste

kõrvaldamiseks tehtud määruse kätteandmise kohta.

14. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 28 lg 8 põhieesmärgiks pidada seda, et pahatahtlikule

juriidilisest isikust protsessiosalisele, kes üritab protsessi venitada, oleks võimalik lugeda kohtukutse

või muu dokument kätte antuks ning jätkata protsessiga või see lõpetada. See säte ei saa muuta

tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid, käesoleval juhul õigust olla oma asja arutamise juures

ja kaevata edasi tehtud lahendi peale.

15. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hagiavalduses oli hageja märkinud nii kostja telefoni kui ka

faksi numbrid, samuti on hagiavaldusele lisatud töölepingu lõpetamise teates märgitud kostja kontori

aadress ning seal on märgitud nii telefoni kui ka faksi numbrid, mis kattuvad hagiavalduses

märgituga. Samuti on tuvastatud, et postiasutus tagastas kohtule hagimaterjalid ja kohtukutse

märkega "ei asu aadressil".

Kolleegium on seisukohal, et sellistel asjaoludel tekkis linnakohtul pärast hagimaterjalide ja

kohtukutse tagastamist kohustus teha täiendavaid toiminguid, et üritada anda hagimaterjalid,

kohtukutse ja tagaseljaotsuse ärakiri kostjale reaalselt kätte. Selline kohustus tuleb kolleegiumi

arvates isiku põhiseaduslikust õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures. Oma lahendis tsiviilasjas

nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud, et kohtusse kutsumine

ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt

isiku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning et märgitu seab

kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele TsMS § 27

kohaselt.

Käesoleval juhul seab kolleegiumi arvates TsMS § 28 lg 8 alusel kutse kätteantuks lugemisele

kõrgendatud nõuded lisaks põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures ka kohtul tekkima

pidanud kahtlus, et kostja ei pruugi saada kätte talle kohtumenetluses saadetavaid dokumente, kuna

postiasutus oli kohtule teatanud, et kostja ei asu registrijärgsel aadressil. Nii TsMS § 27 lg 5 kui ka

TsMS § 28 lg 8 sätestavad fiktsiooni - kuigi isik ei pruugi olla kutset tegelikult kätte saanud ega selle

sisuga tutvunud, loetakse see talle kätteantuks. Seega nõustub kolleegium lahendi nr 3-2-2-1-04

eespool märgitud seisukohaga ka käesolevas asjas. Samuti seab kõrgendatud nõuded PS § 24 lg-s 5

märgitu, mille kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud

korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja

tema kohta tehtud lahendist teada saada. See põhimõte kehtib Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-04 (RT III 2004, 19, 219) kohaselt ka juhul, kui tähitud postiga saadetud kiri

tagastatakse kohtule adressaadi poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu.

Kolleegium märgib, et alati ei pruugi juriidilise isiku mitteasumine registrisse kantud aadressil olla

tingitud pahatahtlikust andmete muutumisest teatamata jätmisest. Näiteks võib juriidiline isik olla

saatnud äriregistrile teate oma andmete muutumise kohta, kuid äriregistri pidaja ei ole jõudnud veel

kandemuudatust teha.

16. Kokkuvõttes on kolleegium seisukohal, et kohus võib pärast andmete saamist, et kostja ei asu

registrisse kantud aadressil, lugeda dokumendi TsMS § 28 lg 8 alusel kätteantuks üksnes siis, kui ta

on üritanud kostjale dokumente kätte anda ka muul viisil. Selles osas tuleb osaliselt muuta

ringkonnakohtu määruse põhjendust, milles leiti, et kohus võib TsMS § 28 lg 8 alusel lugeda kutse

või kohtuotsuse ärakirja kätteantuks registriaadressil vaid juhul, kui kõik muud seaduses sätestatud

võimalused on kasutatud ja ka see ei ole andnud tulemusi.

17. Järgnevalt analüüsib kolleegium, milliseid täiendavaid toiminguid on kohtul võimalik ja

kohustuslik teha pärast andmete saamist, et juriidiline isik ei asu registrijärgsel aadressil. Kolleegium

leiab, et sellisel juhul saab kohus kohaldada neid kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, mis ei

ole vastuolus juriidilise isiku olemusega. Sellisteks säteteks on eelkõige TsMS § 26 lg 3, § 27 lg 6 ja

§ 28 lg 1.

18. Seoses TsMS § 26 lg-ga 3 märgib kolleegium, et TsÜS § 29 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku

asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriseadustiku § 62 lg 4 järgi esitatakse registripidajale ja kantakse juriidilise isiku asukohana

registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus juriidiline isik asub. Sama põhimõtte sätestab asukoha

kohta mittetulundusühingute seaduse § 781 lg 4. Ka sihtasutuse seadus eristab mõisteid asukoht ja

aadress ning § 14 lg 3 kohaselt kohaldatatakse registrile mittetulundusühingute seadust.

Tulundusühistu seaduse § 8 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse tulundusühistu asukoht ja aadress.

Eelnenust tuleneb, et kohus ei saa toetuda kutse kätteandmisel ainuüksi TsMS § 26 lg-le 3, sest

asukohana registrisse kantud kohaliku omavalitsuse üksuse järgi ei ole võimalik kutset juriidilisele

isikule kätte anda. See ei kehti juhul, kui kohtul on teada täpsemad andmed juriidilise isiku juhatuse

või juhatust asendava organi asukoha kohta.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 kohaselt saadetakse kirjalik kutse postiga, käskjalaga

või kohtukordnikuga ja antakse kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka kutse kätteandmise

aeg. Juriidilise isiku põhiseaduslikku õigust olla oma asja arutamise juures saab realiseerida üksnes

isiku seaduslik esindaja, osaledes ise kohtumenetluses või leides juriidilisele isikule lepingulise

esindaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus

juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku seaduslikule esindajale (või tema poolt määratud isikule)

saab kohtukutse kätte anda allkirja vastu.

Selleks tuleb kohtul lähtuvalt juriidilise isiku liigist välja selgitada tema seaduslik esindaja. Seejärel

tuleb üritada kohtukutse või muu menetlusdokument seaduslikule esindajale kätte anda. Ühise

esindusõiguse korral võib kutse või muu menetlusdokumendi TsÜS § 122 lg-st 2 tulenevalt kätte

anda vähemalt ühele juriidilist isikut ühiselt esindama õigustatud isikutest. Kutse või muu

menetlusdokumendi kätteandmiseks saab kohaldada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus

kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, v.a kutse avaldamine väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Seda asendab juhul, kui juriidilise isiku esindajale ja seega juriidilisele isikule ei õnnestu

kutset kätte anda, TsMS § 28 lg 8 regulatsioon.

Käesoleval juhul oleks kohus pidanud tegema täiendavaid toiminguid, et anda hagimaterjalid ja kutse

kätte aadressil, mis oli märgitud töölepingu lõpetamise teatele, või üritama need edastada seaduslikele

esindajatele.

20. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi postiseaduse § 28 lg 2 esimene lause kohustab

postiteenuse osutajat tegema mõistlikke pingutusi postisaadetise kättetoimetamise võimatuse tõttu

edastamata postisaadetise õige saaja väljaselgitamiseks, ei tähenda see kohtul vastava kohustuse

puudumist, kui postiasutus saadetise tagastab. Saadetise saatja on kohus, kellel lasub kohustus täita

dokumendi kätteandmise reegleid tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

21. Kuna ringkonnakohus leidis, et selles asjas oli linnakohtul võimalus anda tagaseljaotsuse ärakiri

kostjale kätte ka TsMS § 27 lg-t 6 kohaldades, peab kolleegium vajalikuks ka seda sätet analüüsida.

Käesoleva otsuse p-s 17 on leitud, et TsMS § 27 lg-t 6 saab kasutada ka kutse kätteandmisel

juriidilisele isikule. Erikaebuses on esitatud väide, et TsMS § 27 lg 6 kohaldamine on kohtu õigus,

mitte kohustus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 27 lg 6 kohaselt võib kohus kutse edastada telefoni, faksi või muu

sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst jääb toimikusse ja kutse loetakse kätteantuks. Kolleegium

leiab, et selles sättes nimetatud tagajärje kohaldamise eelduseks on see, et kutse adressaat on

edastanud kohtule kinnituse, et ta on kutse kätte saanud. Vastasel korral muutuks mõttetuks kogu

TsMS § 27 teiste lõigete ja § 28 regulatsioon. Kui kohus võiks kutse edastada telefoni või muu

sidevahendi teel ilma kinnituseta, et kutse oleks kätte saadud, ei oleks väga paljudel juhtudel vaja

kasutada kirjaliku kutse kätteandmise reegleid ega oleks tagatud õigus olla oma kohtuasja arutamise

juures. Kohtukutse edastamiseks kasutatavad sidevahendid võivad olla defektsed, näiteks ei pruugi

faksi korral saatmiskinnitus iseenesest tähendada, et adressaat faksi (loetavalt) kätte sai. Samuti ei

pruugi elektronkiri jõuda adressaadini kas tehnilise rikke või mõne muu asjaolu tõttu. Sidevahendi

abil dokumendi vastuvõtja ei pruugi olla sama isik, kellele on dokument adresseeritud, ning tal ei ole

kohustust dokumenti õigele adressaadile edasi anda.

Kohtul on kohustus kasutada TsMS § 3 eesmärgi täitmiseks kõige efektiivsemaid kohtudokumentide

kätteandmise vahendeid. Seejuures tuleb siiski arvestada mainitud põhiseaduslikku õigust olla oma

kohtuasja arutamise juures. Käesoleval juhul oleks kohtul olnud võimalik üritada faksi teel kutset

kätte toimetada ja lugeda see kätteantuks tingimusel, et kohtule oleks tagastatud vastuvõtukinnitus.

Kutses tulnuks vastuvõtukinnituse tagastamise kohustusele viidata.

22. Tulenevalt elektrooniliste sidevahendite laialdast kasutamist peab kolleegium seoses TsMS § 27

lg-ga 6 vajalikuks märkida veel järgmist. Kohtudokumendi elektroonilisel saatmisel tuleb TsMS § 27

lg-t 6 tõlgendada nii, et dokumendi võib kätte anda protsessiosalise kohtule teatavaks tehtud e-posti

aadressil. Sellisel juhul on dokument kätte antud, kui protsessiosaline või tema esindaja tagastab

kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kui protsessiosaline ei kinnita dokumendi

kättesaamist mõistliku aja jooksul, milleks kolleegium loeb üldjuhul kolme päeva, antakse dokument

kätte teisi kätteandmise viise kasutades. Kinnituse vajalikkus ning selle esitamise tähtaeg tuleb kutses

märkida ning see kehtib ka otsuse p-s 21 märgitud juhul kutse saatmisel faksiga või telefoniga või

muu mitteelektroonilise sidevahendi abil.

23. Kolleegiumi arvates on paljasõnaline erikaebuse väide, mille kohaselt on ringkonnakohtu

seisukoht, et kohtul oli võimalus tagaseljaotsuse ärakiri kätte toimetada faksi teel või edastada kostja

kontorisse, vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Erikaebuses ei ole märgitud, millised on kohtu

poolt tuvastatud asjaolud, mis on ringkonnakohtu seisukohaga vastuolus. Ringkonnakohus ei ole

tuvastanud, et kostja on oma kontori Maardu teel likvideerinud.

Samuti ei toonud selle asjaolu tuvastamine või tuvastamata jätmine iseenesest kaasa ebaõiget

lahendit. Kui kostja olekski kontori likvideerinud, oleks see käesoleva otsuse p-de 21 ja 22 kohaselt

kohtukutset või muud kohtudokumenti edastades selgunud 3 päeva jooksul ning siis oleks kohtul

olnud võimalus dokumenti kätte anda muul viisil.

24. Ebaõige on erikaebuse väide, et TsMS § 45 lg 1 kohaldamiseks peab esinema mitu kaalukat

põhjust korraga. Kolleegium ei pea mõistlikuks tõlgendust, et tähtaja ennistamiseks peaks

protsessiosaline tõendama nt ühekorraga nii enda haigestumise kui ka lähedase isiku ootamatu raske

haiguse (TsMS § 206). Riigikohtu tsiviilkolleegium on seni pidanud piisavaks ühe kaaluka põhjuse

esinemist, nt isiku enda haigestumist. Sellisele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud nt

oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-98-01 (RT III 2001, 19, 210). Kolleegium ei pea vajalikuks seda

seisukohta muuta.

25. Vastuseks vastustaja täiendavale taotlusele osaleda Riigikohtu istungil märgib kolleegium

järgmist. Vastuses kassatsioonkaebusele tuleb TsMS § 348 lg 2 kohaselt märkida, kas vastustaja

soovib kohtuistungist osa võtta. Selle soovi märkimata jätmisel loetakse, et isik ei soovi kohtuistungil

osaleda. Kolleegium leiab TsMS § 342 lg 6 alusel, et TsMS § 348 lg-s 2 kassatsioonkaebuse vastuse

kohta sätestatu kehtib ka erikaebuse vastusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et

vastustajal on hiljem õigus taotleda asja läbivaatamist Riigikohtu istungil. Kuna pooled ei avaldanud

soovi osa võtta kohtuistungist, määrati asja läbivaatamine kooskõlas TsMS § 355 lg-ga 1 kirjalikus

menetluses 13. detsembrile 2004. a. Analoogilisele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-12-01 (RT III 2001, 6, 70).

A. Kull, V. Kõve, T. Tampuu