3-2-1-153-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-153-04

Määruse kuupäev

Tartu, 22. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Natalia Petrova hagi Elamuühistu EDU (pankrotis) ja AS

Tallinna Soojus vastu vara arestist vabastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/113/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalia Petrova erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2004. a

määrust kohtukulude väljamõistmise osas. Mõista välja

Elamuühistult EDU (pankrotis) (reg. kood 80075331) ja AS-lt

Tallinna Soojus (reg. kood 10026398) solidaarselt kohtukulu

4060 (neli tuhat kuuskümmend) krooni Natalia Petrova

kasuks.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO ARVO

JUNTI 24. septembril 2004. a Natalia Petrova erikaebuselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Natalia Petrova esitas ringkonnakohtu menetluses avalduse hagist Elamuühistu EDU (pankrotis)

(edaspidi EÜ EDU (pankrotis)) ja AS Tallinna Soojus vastu vara arestist vabastamise nõudes

loobumise kohta põhjusel, et tema nõue on täidetud. Samas palus ta välja mõista kantud kohtukulu 19

814 krooni 75 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2. Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2004. a määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu

26. veebruari 2003. a otsus ja lõpetati menetlus Natalia Petrova hagis EÜ EDU (pankrotis) ja AS

Tallinna Soojus vastu vara arestist vabastamise nõudes. EÜ-lt EDU (pankrotis) mõisteti hageja

kasuks välja kohtukulu 4060 krooni. Ringkonnakohus leidis, et N. Petrova kohtukulude

väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu

60 krooni ja esimese astme kohtus õigusabi eest 2000 krooni, millest 1000 krooni on tasunud AS

Tallinna Soojus. Asja on kahel korral arutatud Tallinna Ringkonnakohtus ja ühel korral Riigikohtus.

Kokku on hageja teinud kulutusi õigusabile 18 127 krooni. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 61 lg 1

p 2 alusel tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks õigusabile lugeda kokku 4000 krooni, millest 1000

krooni hüvitamata õigusabikulu asja arutamisel esimese astme kohtus ja 3000 krooni asja

menetlemisel Riigikohtus ja ringkonnakohtus. Kohtukulud tuleb välja mõista EÜ-lt EDU (pankrotis),

arvestades seda, et hageja korter oli arestitud EÜ EDU (pankrotis) võla sissenõudmisel ning

kohtukulu tekkis just tema tegevuse tulemusena. Tuleb arvestada, et AS Tallinna Soojus on hageja

andmetel 1000 krooni kohtukulust juba tasunud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Erikaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu määrus kohtukulude osalise väljamõistmise

osas ning uue lahendiga rahuldada kaebaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks.

4. Ringkonnakohus ei arvestanud kohtukulude väljamõistmisel asja keerukusega, pika menetlusega

erinevates kohtuinstantsides ning sellega, et hageja ei oma juriidilist kõrgharidust ning oma eluaseme

kaitsmisel on professionaalse õigusabiteenuse kasutamine igati vajalik ja põhjendatud. Arusaamatu

on välja mõista õigusabikuludena Riigikohtus ja ringkonnakohtus 3000 krooni, sest hageja kandis

asja menetlemisel oluliselt suuremaid kulutusi.

5. Õigusabikulude väljamõistmisel on vajalik arvesse võtta ka vastaspoole tegevus, mis tingis antud

asjas kuluka õigusabi. Kaebaja kantud õigusabikulud on usaldusväärselt tõendatud, kulude suurus on

põhjendatud ning väljamõistetud summa ei ole mõistlik. Kaebaja rõhutab, et suurema osa kuludest

õigusabiteenusele kandis ta seoses asja menetlemisega ringkonnakohtus ja Riigikohtus, mille tingisid

AS Tallinna Soojus apellatsioon- ja kassatsioonkaebused. Ekslik on ringkonnakohtu põhjendus, et

kohtukulud tekkisid EÜ EDU (pankrotis) tegevuse tulemusel. Hagi esitamise vajaduse tingis

kaebajale kuuluva korteri arestimine. Arestimist taotles AS Tallinna Soojus. Seega põhjustas kohtusse

pöördumise viimane.

6. Vastuses erikaebusele leidis EÜ EDU (pankrotis) pankrotihaldur, et erikaebus tuleks jätta

rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 26. märtsi 2003. a otsusega on tunnustatud N. Petrova

omandiõigust vaidlusalusele korterile. EÜ EDU (pankrotis) ei saanud vabastada kolmanda isiku vara

aresti alt.

7. Vastuses erikaebusele leidis AS Tallinna Soojus, et erikaebus on põhjendamatu ega tugine

seadusele ja asjas tuvastatud asjaoludele. Kohtukulude väljamõistmine AS-lt Tallinna Soojus ei ole

põhjendatud, sest hagist loobumisel ei pea kostja hagejale TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohtukulusid

hüvitama. AS Tallinna Soojus ei ole isik, kes oleks pidanud tegema aresti kustutamise kanded

hooneregistris ja ehitusregistris. 20. veebruari 2002. a hagi tagamise määrus kehtis tsiviilasjas tehtava

otsuse jõustumiseni 15. oktoobril 2002. a.

8. Vastuses erikaebusele leidis EÜ EDU (pankrotis) pankrotihaldur, et erikaebuses esitatud väited ei

anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, lugedes, et kohtukulu

4060 (neli tuhat kuuskümmend) krooni mõistetakse Natalia Petrova kasuks välja solidaarselt

Elamuühistult EDU (pankrotis) ja AS-lt Tallinna Soojus.

10. Esmalt käsitleb kolleegium N. Petrova erikaebuse väidet, et ta kandis kohtumenetluses oluliselt

suuremaid kulutusi, kui ringkonnakohtu määrusega tema kasuks õigusabikuludena välja mõistetud.

TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja

mõista hageja kohtukulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist

täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult. Otsustamaks, millises ulatuses tuleb kohtukulud, sh

õigusabikulud välja mõista, lähtub kohus TsMS §-st 60. Viidatud paragrahvi esimese lõike esimese

lause kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole

kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle

otsustab asjas sisulise otsuse teinud kohus. Kõrgema astme kohtul on võimalik kohtukulude jaotust

muuta vaid juhul, kui asjas sisulise otsuse teinud alama astme kohus on rikkunud kohtukulude

jaotamisel seadust või seadusega antud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei

ole käesoleval juhul õigusabikulude suuruse määramisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

sätteid. Ringkonnakohus leidis, et asjas tuleb hageja kasuks vajalike ja põhjendatud õigusabikuludena

välja mõista 4000 krooni, millele lisandus juba varem saadud 1000 krooni. Tuleb arvestada ka, et

menetluses Riigikohtus rahuldati AS Tallinna Soojus kassatsioonkaebus.

11. Ringkonnakohtu määrust tuleb aga muuta kohtukulude jaotamise osas kostjate vahel. TsMS § 60

nimetab kohtukuluvõlgnikuna kohtumenetluse kaotanud poolt. Juhul, kui kaotanud poolel on mitu

kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista

solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Küll tuleb

igal konkreetsel juhul arvestada, kas menetluse kaotanud poolel olev isik on põhjustanud teise poole

kohtusse pöördumise. Kolleegium on 19. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-01 (RT

III 2002, 3, 30) rõhutanud, et ainuüksi see, et isik osaleb menetluses kostjana, ei anna alust temalt

kohtukulude väljamõistmiseks, kui ta ei ole teinud hageja poolt vaidlustatud tehinguid.

12. Käesoleval juhul põhjustas hageja kohtusse pöördumise eeskätt AS Tallinna Soojus, kes taotles

korteri, mida N. Petrova soovis hagiavalduses aresti alt vabastada, arestimist. EÜ EDU tunnistas

hagiavaldust täies ulatuses ka kogu edasikaebemenetluse jooksul. Kuid EÜ EDU ei ole vaidlustanud

endalt kohtukulude väljamõistmist, mistõttu ei ole kolleegiumil alust käsitleda temalt väljamõistetud

kohtukulude suurust. Küll aga on eeltoodule tuginedes põhjendatud välja mõista kohtukulud, s.t

riigilõiv ja õigusabikulud EÜ-lt EDU (pankrotis) ja AS-lt Tallinna Soojus solidaarselt.

13. Õigusabikulude osas summas 1000 krooni, mille hageja on AS-lt Tallinna Soojus juba kätte

saanud, ei ole kumbki pool kaebust esitanud, mistõttu puudub kolleegiumil alus seda osa

õigusabikuludest käesolevas otsuses käsitleda.

T. Tampuu, V. Kõve, J. Luik