3-2-1-147-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-147-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja P. Jerofejev

Kohtuasi

Vladimir Parfjonovi hagi Kohtla-Järve linna vastu ostu-

müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks, korteri ja ehitise

erastamiseks ning kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 3. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

96/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Parfjonovi ja Kohtla-Järve linna kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

6. detsember 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Viru Ringkonnakohtu 3. juuni 2004. a otsus tühistada osas,

millega ringkonnakohus tunnustas Kohtla-Järve linna ja

A. Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-

Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise erastamise ostu-müügilepingu

tühisust, jättis rahuldamata V. Parfjonovi kahju hüvitamise

nõude ning mõistis kostjalt välja tervikuna hageja

õigusabikulud ning 60 (kuuskümmend) krooni riigilõivu

riigituludesse. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus

muutmata.

2. Kohtla-Järve linna kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Vladimir Parfjonovi kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Parfjonov esitas 8. mail 2001. a Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse Kohtla-Järve linna

vastu 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks põhjendusel, et selle

lepinguga erastati A. Matevosjanile Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15 asuv elamu. Hageja oli Kohtla-

Järve linnale tasunud selles majas asuva korteri nr 18 erastamiseks 10. veebruaril 1997. a 3500 EVP

krooni. 18. märtsi 2003. a täiendavas hagiavalduses palus hageja erastada temale vaidlusalune

eluruum ja mõista kostjalt varalise kahju hüvitamiseks välja kokku 654 671 krooni (linnakohtu

otsuses 652 671 krooni). Hageja väidetud kahju koosnes kohtukuludest, teise eluruumi üürimisega

seotud kulutustest, hageja materiaalsel vastutusel olnud vara kaotsiminekust ja tema isikliku vara

maksumusest ning hüvitisest selle eest, et hageja ei saanud kahe aasta ja kolme kuu jooksul töötada.

2. Kohtla-Järve linn hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid

selle kohta, et temaga oleks sõlmitud erastamise ostu-müügileping. Samuti ei ole hageja esitanud

tõendeid selle kohta, et esitas tähtaegselt erastamise kohustatud subjektile avalduse eluruumi

erastamiseks selle üürnikuna. Lisaks oli sellel ajal Kohtla-Järve Linnakohtus hageja ja AS Kohtla

Elamu vahel käimas kohtuvaidlus üürilepingu kehtivuse üle Pioneeri 15-18 asuva eluruumi

kasutamiseks. Ostueesõigusega erastamise aluseks on aga üürilepingu olemasolu.

Kostja vastuse kohaselt on 9. jaanuaril 2001. a Kohta-Järve linna ja Askanaz Matevosjani vahel

sõlmitud erastamise ostu-müügileping kehtiv, kuna see sõlmiti kooskõlas kehtivate õigus- ja

haldusaktidega. 1999. aastal kinnitatud munitsipaalvara erastamise programm 2000. aastaks nägi ette

Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15 asuva elamu erastamise tervikuna eelläbirääkimistega pakkumise

korras. Tähtaegselt esitas pakkumise elamu erastamiseks ainult A. Matevosjan, kes tunnistati ka

erastamiskonkursi võitjaks. Kostja leiab, et hageja ei ole õigustatud nõudma 2001. aastal sõlmitud

erastamise ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist, kuna hageja ei ole lepingu pooleks ning ta ei

osalenud ka erastamiskonkursil. Kõik elamuga seotud üürilepingud läksid erastamislepinguga üle

A. Matevosjanile ning seega ei ole hageja huve kuidagi rikutud.

3. Kolmas isik A. Matevosjan palus jätta hagi rahuldamata.

4. Ida-Viru Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2003. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis Kohtla-Järve

Linnavalitsuselt välja alusetult saadud 3500 EVP krooni. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi

rahuldamata.

Maakohus kohaldas eluruumide erastamise seaduse (EES) §-de 3, 4 ja 5 sätteid ning leidis, et

eluruume, mille üürniku vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks, ei erastata kuni hagi lahendamiseni kehtestatud korras. Maakohtu otsuse kohaselt ei

ole hagejal õigus nõuda Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15-18 asuva korteri erastamist, kuna

kohtuistungil ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks eluruumide erastamise kohustatud subjektile

tähtaegselt esitanud kirjaliku avalduse tema kasutuses oleva korteri erastamiseks. 3500 EVP krooni,

mis hageja maksis AS-le Astet, kes oli erastamise kohustatud subjekti Kohtla-Järve Linnavalitsuse

volitatud esindaja, tuleb tagastada kui alusetult saadu.

Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda kogu Pioneeri 15 asuva elamu erastamist, kuna

ta ei osalenud eelläbirääkimistega pakkumisel. Samuti ei ole tal õigus nõuda A. Matevosjaniga

sõlmitud erastamise ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist, kuna A. Matevosjan osales

erastamisel, võitis selle ning seaduse kohaselt tuligi temaga sõlmida Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva

ehitise ostu-müügileping.

Kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata, kuna ei tuvastanud põhjuslikku seost kostja

tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel. Maakohus luges tõendatuks, et kostja käitus

erastamisprotsessis õiguspäraselt.

5. Viru Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada täies

ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldataks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohus tühistas 3. juuni 2004. a otsusega Ida-Viru Maakohtu otsuse.

Ringkonnakohus tunnustas Kohtla-Järve linna ja A. Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud

Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15 asuva elamu ostu-müügilepingu tühisust.

Kohtla-Järve linnalt mõisteti välja advokaadi abi eest 2566 krooni ja 50 senti ning riigituludesse

riigilõivu 60 krooni.

Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise ja eluruumi koos maaga erastama kohustamise ja materiaalse

kahju hüvitamise hagi jäeti rahuldamata.

7. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on Kohtla-Järve Linnakohtu 17. mai 1999. a otsusega

tuvastatud, et hagejal on kehtiv üürileping Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15-18 asuva eluruumi

kasutamiseks ja ta on esitanud avalduse korteri erastamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ka

asja materjalide ja poolte seletustega tõendatud, et hageja esitas avalduse eluruumi erastamiseks

õigeaegselt ja tasus selle eest 3500 EVP krooni. Kohtule ei esitatud tõendeid, et hageja ei esitanud

erastamise avaldust EES §-s 5 sätestatud tähtajaks, mis on EES § 9 kohaselt üks aluseid eluruumi

erastamiseks avalikul enampakkumisel. Asjaolusid, mis oleks andnud õiguse kostjal Kohtla-Järve

linnas Pioneeri 15-18 asuv eluruum enampakkumisel erastada, ei esine. Need seaduserikkumised on

asjas olulised ning seetõttu tuleb tunnustada ostu-müügilepingu tühisust.

8. Hageja nõue ehitise ja maa erastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selle küsimuse lahendamine

kuulub Kohtla-Järve Linnavalitsuse pädevusse pärast eluruumi erastamise küsimuse lahendamist

vastavalt eluruumide erastamise seadusele.

9. Hageja nõude materiaalse kahju hüvitamiseks jättis ringkonnakohus rahuldamata "põhjusliku seose

ja tõendamatuse puudumise" tõttu. Hageja peab esitama tõendid põhjusliku seose kohta temale

varalise kahju tekkimise ja kostja tegevuse kohta.

Veel märkis ringkonnakohus, et tagastavate EVP-de summa saab otsustada pärast erastatava eluruumi

hinna määramist EES § 7 kohaselt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kassatsioonkaebused esitasid V. Parfjonov ja Kohtla-Järve linn.

11. Hageja esitas kassatsioonkaebuse kogu ringkonnakohtu otsuse peale. Tema arvates on

ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse norme ja valesti kohaldanud eluruumide erastamise

seaduse sätteid. Hageja palub rahuldada kõik tema nõuded ja täiendavalt kostjalt välja mõista 12 000

krooni kulude ja ebamugavuste katteks, mis tekkisid Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegude tagajärjel.

12. Kohtla-Järve linn palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega tunnustati ostu-

müügilepingu tühisust ja mõisteti kostjalt välja õigusabikulud 2566 krooni ja 50 senti ning

riigituludesse riigilõiv 60 krooni. Kostja palus ka selles osas jätta hagi rahuldamata.

Kaebuse kohaselt on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et Kohtla-Järve Linnakohtu 17. mai 1999. a

otsusega on tuvastatud hageja poolt avalduse esitamine korteri erastamiseks. Nimetatud otsusega

tuvastati üksnes üürisuhte olemasolu AS Kohtla Elamu ja V. Parfjonovi vahel. Ringkonnakohus on

rikkunud TsMS § 231 lg-t 3 ja § 227 lg-t 2, kuna kohtu järeldus on põhjendamata ja ei vasta asjas

kogutud tõenditele.

Ringkonnakohtu otsus ei ole täidetav osas, milles leiti, et linnavalitsusel tuleb kõigepealt lahendada

hageja avaldus Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18 asuva eluruumi erastamiseks. Sellist avaldust pole

esitatud. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et hageja ei olekski saanud korterit erastada, kuna

1. märtsist 1997. a kuni 17. maini 1999. a oli Kohtla-Järve Linnakohtu menetluses hagi V. Parfjonovi

vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks. Samuti ei pööranud kohus tähelepanu kostja väidetele, et

hageja eelläbirääkimistega pakkumisel avaldust ei esitanud ning pakkumismenetlusest osa ei võtnud.

Samas soovib hageja nii korteri kui kogu elamu erastamist endale.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes seaduse oluline rikkumine, mis tõi kaasa 2001. a

sõlmitud erastamislepingu tühisuse. Ainsa põhjusena on toodud välja kohtu ekslik järeldus, et hageja

esitas tähtaegselt eluruumi ostueesõigusega erastamise avalduse.

Kohtukulude osas märkis kostja, et kuna hageja nõuded rahuldati osaliselt, pidi kohus õigusabikulude

väljamõistmisel lähtuma rahuldatud nõuete suurusest. Kohus mõistis aga õigusabikulud tervikuna

välja kostjalt.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normide olulise rikkumise tõttu osas, millega tunnustati Kohtla-Järve linna ja A. Matevosjani vahel

9. jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise erastamise ostu-müügilepingu

tühisust ning jäeti rahuldamata Vladimir Parfjonovi kahju hüvitamise nõue ja mõisteti hageja

õigusabikulud välja kostjalt. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule.

Muus osas ei anna kassatsioonkaebuste väited alust kohtuotsuse tühistamiseks.

14. Ringkonnakohus tunnustas Kohtla-Järve linna ja A. Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a

sõlmitud Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise ostu-müügilepingu tühisust. Erinevalt maakohtust

leidis Viru Ringkonnakohus, et Vladimir Parfjonovi esitas õigeaegselt Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18

asuva eluruumi erastamisavalduse.

Seejuures tugines apellatsioonikohus Kohtla-Järve Linnakohtu 17. mai 1999. a otsusele tsiviilasjas

nr 2-982/97. Selles otsuses on lause "...Ka ei ole kostja esitanud kohtule korteri ostu-müügilepingut,

kuigi väidab, et on korteri erastanud ja selle eest Kohtla-Järve Linnavalitsusele tasunud." Kolleegium

märgib, et selle lausega ei ole kohus tuvastanud erastamisavalduse esitamist. Kui kohus leiab, et see

on tuvastatud mõnes teises kohtuotsuse osas, siis tuleb sellele osundada.

Erastamisavalduse õigeaegse esitamise tuvastamisel on ringkonnakohus viidanud üldsõnaliselt ka

asja materjalidele ja poolte seletustele. Millised asja materjalid tõendavad, et V. Parfjonov esitas

erastamisavalduse õigeaegselt, kohtuotsusest ei selgu. Sellega rikkus kohus TsMS § 330 lg-t 4, mis

kohustab osundama tõendile, millest kohus teeb järelduse asjaolu olemasolu või puudumise kohta.

Samuti ei selgu kohtuotsusest, millal andis kostja esindaja seletuse, millest järeldub

erastamisavalduse tähtaegne esitamine.

15. Vastavalt TsMS § 330 lg-le 4 märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas

ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Tulenevalt TsMS § 231 lg-st 4 ja § 330 lg-

st 5 peab ringkonnakohus juhul, kui ta tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse,

põhjendama, miks ta ei nõustu maakohtu põhjendustega ning hageja või kostja väidetega.

Ringkonnakohus ei ole tähtaegselt erastamisavalduse esitamise tuvastamisel arvestanud kostja

väiteid, mida arvestas maakohus, leides, et Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18 asuva korteri erastamine

V. Parfjonovile oli välistatud üürilepingu üle peetava vaidluse tõttu. Samuti ei ole kohus võtnud

seisukohta kostja väite osas, mille kohaselt ei ole V. Parfjonov esitanud kohtule oma ostueesõigusega

erastamisavalduse koopiat, mis tal sellise avalduse esitamise korral peaks olemas olema.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, kuidas 3500 EVP krooni maksmine 10. veebruaril 1997. a tõendab

erastamisavalduse tähtaegset esitamist.

16. Ringkonnakohus on erastamisavalduse õigeaegse esitamise tuvastatuks lugemisel märkinud, et

kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, mille esinemisel oleks Kohtla-Järve linnal olnud

õigus Pioneeri 15-18 asuv eluruum enampakkumisel erastada. Sellega on ringkonnakohus

põhjendamatult ümber pööranud tsiviilkohtumenetluses kehtiva tõendamiskoormise ning sisuliselt

vabastanud hageja oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustusest. Sellega on

apellatsioonikohus rikkunud TsMS § 91 lg-t 1, mille kohaselt kumbki pool peab tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited.

17. Seoses hageja nõudega tuvastada 9. jaanuari 2001. a lepingu tühisus märgib kolleegium

täiendavalt järgmist. Selles lepingudokumendis sisaldub nii võlaõiguslik ostu-müügileping kui ka

asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta (lepingu p 7.2). Võlaõiguslik ostu-müügileping ei

mõjuta selle lepingu pooleks mitteoleva V. Parfjonovi õigusi ja kohustusi. Selle lepinguga üksnes

võeti kohustus omand üle anda (TsK § 242 lg 1). Seega puudub hagejal õiguslik huvi selle lepingu

tühisuse tuvastamiseks. Hageja õiguslik huvi võib olla suunatud aga omandi üleandmise kokkuleppe

(lepingudokumendi p-s 7.2 sisalduv asjaõigusleping) tühisuse tuvastamisele, kuna just see kokkulepe

oli omandiõiguse tekkimise aluseks (AÕS § 92). Täpsemalt on lepingute eristamisel peatutud näiteks

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-128-03 (RT III 2003, 35, 368) p-des 10 ja 12 ning otsuse 3-

2-1-127-03 (RT III 2003, 34, 357) p-des 27-29. Samuti otsustes 3-2-1-130-01 (RT III 2002, 1, 7) ja 3-

2-1-2-02 (RT III 2002, 5, 51).

Olenemata sellest, kumma lepingu tühisuse tuvastamist hageja soovib, on ta oma nõude esitanud

mõlema lepingupoole, nii Kohtla-Järve linna kui Askanaz Matevosjani vastu. TsMS § 77 kohaselt

lasus kohtul kohustus kaasata A. Matevosjan asja kostjana. Seda pole tehtud ja seetõttu tuleb asi

TsMS § 362 p 4 alusel tühistatud osas saata uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.

18. Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et kohus on põhjendamatult hageja

õigusabikulud tervikuna välja mõistnud kostjalt. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus hagi

osalisel rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Ringkonnakohus

rahuldas hagi erastamise ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamise osas, hageja nõuded talle

vaidlusaluse eluruumi erastamiseks ja kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Sellest tulenevalt

puudus ringkonnakohtul alus kogu õigusabikulu väljamõistmiseks kostjalt.

19. Hageja esitatud kahju hüvitamise nõude osas ei vasta apellatsioonikohtu otsus TsMS §-de 227

lg 1 ja 330 lg 4 nõuetele. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist põhjendas apellatsioonikohus

järgmiselt: "...nõue materiaalse kahju hüvitamiseks põhjusliku seose ja tõendamatuse puudumise tõttu

tuleb jätta rahuldamata. Hageja peab esitama tõendid põhjusliku seose kohta temale materiaalse kahju

tekkimise ja kostja tegevuse kohta. ... asja läbivaatav kohus võib teha protsessiosalisele ettepaneku

esitada täiendavaid tõendeid."

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milline õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustise

element on tõendamata. Kas tõendamata on kahju, kahjutekitaja õigusvastane tegevus või ainult

põhjuslik seos nende vahel. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millise seaduse alusel ringkonnakohus

kahju hüvitamise nõuet lahendas. Kohaldatava seaduse selgitamisel on oluline, millal pandi toime

teod, millega hageja arvates talle kahju tekitati.

Kolleegium märgib, et materiaalse kahju hüvitamise nõude lahendamine võib olla raskendatud ka

seetõttu, et hagiavaldusest (Kohtla-Järve Linnakohtu t l-d 95-97) ei selgu, millised olid need Kohtla-

Järve linna õigusvastased teod, millistega hageja arvates talle kahju tekitati. Selles osas võib osutuda

vajalikuks lasta hagejal viia hagiavaldus vastavusse TsMS § 147 lg 1 p-de 4 ja 5 nõuetega.

Samuti tuleb kohtul võtta seisukoht kahju hüvitamise hagilt riigilõivu tasumise osas.

20. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata

Vladimir Parfjonovi nõue kohustada linna talle eluruumid erastama. Riigikohtu haldus- ja

tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on määruses nr 3-2-1-34-96 (RT III 1996, 24, 330) asunud

seisukohale, et halduskohtu pädevusse kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle enne erastatava

eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist ning maa- või linnakohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib

eluruumi ostu-müügilepingust. Selline seisukoht on leidnud kinnitust ka hilisemas kohtupraktikas

eluruumide erastamisel tekkinud vaidluste lahendamisel (vt tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-101-98

(RT III 1998, 28, 275), üldkogu otsus 3-4-1-10-00 (RT III 2001, 1, 1), tsiviil- ja halduskolleegiumi

vahelise erikogu määrus nr 3-3-4-3-01). Käesoleval juhul ei ole Kohtla-Järve linn ja V. Parfjonov

sõlminud erastamise ostu-müügilepingut. Hageja esitatud nõuded talle Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18

asuva eluruumi erastamiseks ja terve Pioneeri 15 asuva ehitise erastamiseks ei kuulu tsiviilkohtu

pädevusse, kuna need ei tulene erastamise ostu-müügilepingust. Ostu-müügilepingule eelnevad

toimingud viiakse läbi haldusmenetluse raames ja nende õiguspärasuse kontroll toimub halduskohtus.

A. Kull, H. Jõks, P. Jerofejev