3-2-1-143-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-143-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Erkki-Ruben Vedderi hagi Kristi Silla (Sild) vastu

kaasomaniku õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja hüvitise

saamise õiguse tunnustamiseks ning Kristi Silla vastuhagi

kaasomandi lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-130/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristi Silla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni

2004. a otsus Kristi Silla kaasomandi lõpetamise hagi

rahuldamata jätmise osas ja saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Muus osas jätta

kohtuotsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Kristi Sillale 1. juulil 2004. a kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartus XXXXXXXX X asuv elamu on jagatud kaasomanike Erkki-Ruben Vedderi, Kristi Silla,

Leili Raja ja Lembit Raja vahel võrdseteks 1/4 suurusteks mõttelisteks osadeks. Elamu esimest

korrust kasutavad hageja ja kostja, teist korrust Leili ja Lembit Raja. K. Sild on teinud tema kasutuses

oleval elamispinnal remonti. Kuna K. Silla kasutuses on kaasomandi osast 12,95 m" võrra rohkem

elamispinda, esitas Erkki-Ruben Vedder 2001. a hagi elamu kasutuskorra kindlaksmääramiseks, mille

Tartu Maakohus 16. novembri 2001. a otsusega tsiviilasjas nr 2-2032/00 jättis osaliselt rahuldamata.

Kohus jättis esimese ja teise korruse trepikojad kõigi kaasomanike ühiskasutusse ning kostja

kasutusse hageja elamispinnast 12,95 m" suurema pinna, kuna nii hageja kui ka kostja kasutuses

olevad eluruumid on isoleeritud korterid. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kostja vastuhagi

kaasomandi lõpetamiseks.

2. E.-R. Vedder esitas 19. aprillil 2002. a K. Silla vastu hagi, millega palus kõrvaldada kaasomaniku

nõusolekuta tehtud lammutus- ja ümberehitustööd ning tunnustada tema õigust saada hüvitist, kuna

kostja kasutab hageja kaasomandi osa arvel oma kaasomandi osast suuremat pinda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi kostja ilma linnavalitsuse kooskõlastuseta ja kaasomaniku,

s.o hageja nõusolekuta enda kasutuses oleval elamispinnal olulisi lammutus- ja ümberehitustöid,

mille käigus lõhkus puudega köetava pliidi koos soojamüüriga ja paigaldas kööki selle asemel

põrandakütte, muutis senist ruumide kasutusotstarvet ja ehitas esiku ümber vannitoaks. Hageja leidis,

et kostja peab ebaseaduslikud ümberehitused lammutama ja taastama endise olukorra, s.t taastama

köögi ja elutoa vahelise seina ja küttekolde ning demonteerima elektrikütte ja du"i.

Kuna kostja kasutab elamus 12,95 m2 võrra suuremat elamispinda kui hageja, palub hageja mõista

kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni välja hüvitis 40 krooni ruutmeetri eest kuus alates päevast, mil

kostja sai kaasomanikuks, s.o 518 krooni kuus alates 15. veebruarist 2000. a.

Menetluse käigus palus hageja muuta ka elamu kasutuskorda.

3. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja ei ole hagis näidanud, kuidas kostja kasutuses oleval

elamu mõttelisel osal tehtud ümberehitused rikuvad tema õigusi ning kuidas aitaks endise olukorra

taastamine kaitsta hageja väidetavalt rikutud õigusi. Lisaks märkis hageja, et Tartu Linnavalitsuse

arhitektuuri ja ehitusosakonna ettekirjutusega nr 1309 on talle antud tähtaeg olukorra viimiseks

vastavusse kehtiva projektiga või muudatuste seadustamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud hagi nõue

olukorra ennistamiseks.

Tasu maksmise kohustuse osas leidis kostja, et hageja on esitanud pahatahtliku hagi, kuna kostja ei

ole vaidlustanud hageja õigust saada tasu enamkasutatava pinna eest, vaidlus on vaid summa suuruse

üle. Turuhinna väljaselgitamiseks peaks arvesse võtma ka hageja ruumide seisukorda ning tasu tuleks

maksta alates kohtusse pöördumisest.

Kostja esitas kohtumenetluse käigus 19. septembril 2003. a vastuhagi, millega palus kaasomandi

lõpetada. Kuna hageja ei ole nõus oma osa müüma ja kostja seda ostma, peab kohus vastavalt

asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-le 2 otsustama asja jagamise viisi pärast poolte arvamuste

ärakuulamist. Kostja oli vaidluse lahendamiseks nõus kõigi võimalustega, pidades kõige

otstarbekamaks lõpetada kaasomand asja müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja

saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. 16. detsembril 2003. a

esitatud vastuhagi täienduses märkis kostja, et kuna kaasomanike vahel on varem jõutud sisulisele

kokkuleppele lõpetada kaasomand kinnistu korteriomanditeks jagamise teel, peab kostja muuhulgas

võimalikuks ka kinnistu jagamist reaalosadeks, arvestades kolmandate isikute sooviga säilitada

senine elukorraldus.

4. Protsessi kaasatud kolmandad isikud Leili Raja ja Lembit Raja leidsid, et elamu kasutuskorda ei

ole põhjust muuta ja kostja tehtud parendustöid lammutada. Kinnistu müümisega kolmandad isikud ei

nõustunud.

5. Tartu Maakohus rahuldas 21. jaanuari 2004. a otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi

rahuldamata.

Kohus jättis hagi rahuldamata osas, millega nõuti küttekolde taastamist ja du"i demonteerimist, kuna

kostjat ei ole mõistlik ega proportsionaalne sundida taastama küttekollet ja demonteerima du""i, sest

ülejäänud kaasomanikud, kellele kuulub kokku 1/2 mõttelist osa kinnistust, ei ole nõudnud olukorra

ennistamist ega ole leidnud, et nende huve oleks rikutud. Kohus leidis, et kostja peab demonteerima

elektrikütte, mis suure tõenäosusega võib olla inimesele eluohtlik ja põhjustada elamus tuleõnnetuse.

AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduse

või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 2 kohaselt ei või aga kaasomaniku nõusolekuta

vähendada tema osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada.

Seega on hageja tasunõue 40 krooni ruutmeetri eest kostja poolt suurema pinna kasutamise eest

põhjendatud, arvestades keskmise rendihinnaga antud piirkonnas. Asjas ei oma tähtsust pinna

heakorratase ega asjaolu, et renditav pind on kaasomandi mõtteline osa. Tasu enamkasutatava pinna

eest tuleb kostjalt välja mõista alates 15. veebruarist 2000. a, kui kostja sai kaasomandi omanikuks ja

on vaidlusalust pinda kasutanud. Kostja ise XXXXXXXX X ei ela vaid üürib elamispinda välja, kuid

saadava üüri suuruse kohta tõendeid ei esitanud. Kohus leidis, et kostja mõistliku inimesena saab üüri

keskmise üürimäära järgi selles piirkonnas. Hageja on saatnud juba 1. novembril 2000. a kostjale tasu

nõude ja lepingu, mis tõendab, et hageja on püüdnud leida kohtuvälist lahendust. Hagejal on õigus

tasule enamkasutatava pinna eest, kuni kostja pinna kasutamist jätkab. Maakohus mõistis kostjalt

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga välja 24 500 krooni ja 40 senti.

Vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise nõude osas leidis kohus, et alates 1. juulist 2003. a

kehtiva AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi, kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. Kuna hageja ei

ole kohtult konkreetset kinnisasja jagamise viisi nõudnud, ei ole kohtul võimalik otsustada kinnisasja

jagamise viisi üle. Korteriomandite kinnistamisel tuleb koos kinnistamisavaldusega esitada ka muud

kinnistamiseks vajalikud dokumendid, kostja ei ole neid esitanud.

6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii hageja kui ka kostja.

Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue demonteerida

du"", ja teha uue otsuse, millega nõue rahuldada.

Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ning teha uue otsuse, millega

jätta rahuldamata nõue elektrikütte demonteerimiseks, muuta kohtuotsust tasu väljamõistmise osas ja

mõista kostjalt tasu välja alates 18. veebruarist 2003. a arvestusega 25 krooni ruutmeetri eest kuni

kohtuotsuse tegemiseni ning rahuldada vastuhagi ja lõpetada kaasomand E.-R. Vedderile ja K. Sillale

kuuluva 1/2 majaosa müümisel kaasomanikevahelisel enampakkumisel.

Kolmandad isikud vaidlesid E.-R. Vedderi apellatsioonkaebusele vastu. Vastuhagi osas märkisid nad,

et ei soovi oma eluruumi müüa ega juurde osta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 2. juuni 2004. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue

otsuse, millega jättis rahuldamata hageja nõude demonteerida elektriküte köögist ja ümberehitatud

esikust ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja ettenähtust suurema kasuliku pinna kasutamise eest

15 281 krooni ning kohtukulu 2164 krooni.

8. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et kui kaasomandis oleva

korteri ümberehitus ei riku sisuliselt kellegi huve, ei saa nõuda endise olukorra taastamist ainuüksi

karistusena omavolilise käitumise eest, kuid kaasomanikul võib tekkida alus nõuda mõistlikku

hüvitist tema nõusolekuta tehtud ümberehituste eest, ning leidnud tõendeid hinnates, et du"i

demonteerimiseks ei ole põhjust. Elektrikütte demonteerimise osas tuleb maakohtu otsus tühistada,

kuna ei ole tõendatud, et elektriküte oleks eluohtlik või võiks põhjustada tuleõnnetuse.

9. Kasuliku pinna kasutamise eest on põhjendatud kostjalt välja mõista tasu arvestusega 25 krooni

ruutmeetri eest alates 15. veebruarist 2000. a, kuna alates sellest ajast on kostja kasutuses tema osale

vastavast osast suurem kasulik pind kaasomandist. Samas ei moodusta kostja poolt kasutatav suurem

pind iseseisvat ruumi. Esitatud arvamused üüri suuruse kohta lähtuvad aga eeldusest, et tegemist on

iseseisva ruumiga. Samuti on arvamused üüri suuruse kohta esitatud 2002. a ja 2003. a seisuga, kuid

tasu nõutakse alates 15. veebruarist 2000.a. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale

vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72

lg 2 kohaselt ei või kaasomaniku nõusolekuta vähendada tema osale vastavat tulu, mida tal on õigus

saada. Arvestades eeltoodut, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 15 281 krooni.

10. Maakohus on õigesti jätnud vastuhagi rahuldamata. Vastavalt AÕS § 76 lg-le 1 on kaasomanikul

õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui see ei ole vastuolus kaasomandi tekkimise alusega. Kostja

on esitanud kaasomandi lõpetamise nõude. Tema nõue saab olla suunatud oma osas kaasomandi

lõpetamisele, s.o " mõttelisele osale kinnistust. Kostja ei saa nõuda kaasomandi lõpetamist 1/2

mõttelises osas. Nii kolmandad isikud kaasomanikena kui ka hageja vaidlevad kaasomandi

lõpetamise nõudele vastu. Õige on maakohtu seisukoht, et põhjendatud ei ole kostja nõue

korteriomandite seadmiseks AÕS § 77 lg 2 alusel. Juhul, kui hageja ei anna nõusolekut

korteriomandite kinnistamiseks, on kostjal õigus taotleda tema nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) sätete kohaselt, kuid seda ei lahendata antud vastuhagi raames.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks osas, millega ringkonnakohus

jättis kaasomandi lõpetamata ja mõistis välja kaasomandi osast suurema pinna kasutamise eest tasu

15 281 krooni.

12. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud jätnud vastuhagi sisuliselt lahendamata ning

eksinud protsessinormide vastu, jättes asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata.

Ühtlasi on kohus jätnud põhjendamata vastuhagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise.

Kassaator on esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja põhimõtteliselt nõustunud erinevate

kaasomandi lõpetamise viisidega ning leiab, et kaasomandi lõpetamise küsimus tuleb lahendada

käesoleva vaidluse raames. Asjas on olemas nii sisuline kui õiguslik alus kaasomandi lõpetamiseks

ning kaasomandi lõpetamine hoiaks ära edaspidised vaidlused.

13. Ühtlasi leiab kassaator, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud AÕS § 71 lg-t 2 ja § 72 lg-t 2

tasu küsimuse lahendamisel. Nimetatud sätted ei ole käesolevas vaidluses kohaldatavad. Kassaator ei

nõustu kohtu seisukohaga, et tasu tuleb maksta alates hetkest, mil kostja sai kaasomanikuks.

Kinnisasja omandamise ajal ei olnud kostja teadlik, et asub kasutama oma osast suuremat pinda.

Ühtlasi ei ole kohtud selgitanud, kas kostja ka tegelikult alates omandamise hetkest kaasomandiosast

suuremat pinda kasutas. Kassaator leiab, et kuna ta ei olnud elamu mõttelise osa omandamise hetkel

teadlik, et tema korter ei vasta kaasomandi osa suurusele, ja temalt suurema pinna kasutamise eest

tasu ei nõutud, ei pea kostja selle aja eest tasu maksma. Tulenevalt õiguse üldpõhimõtetest, mis

käesoleval hetkel sisalduvad ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 3 ja §-s 1038, tuleb tasu välja

mõista hetkest, mil kostja sai teada kaasomandi osast suurema pinna kasutamisest, s.o konkreetse

nõude esitamisest hageja poolt 18. veebruaril 2003. a. Sellest tulenevalt tuleks kostjalt välja mõista

kaasomandi osast suurema pinna kasutamise eest 3 593 krooni 60 senti.

14. Hageja kassatsioonkaebusele kirjalikult vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363

p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu

tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule osas, millega jäeti rahuldamata

kaasomandi lõpetamise nõue. Kassatsioonkaebus ei anna alust otsuse tühistamiseks muus osas ning

kolleegium ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuse põhjendusi kaasomandi osast suurema

pinna kasutamise eest tasu väljamõistmise osas.

16. 1. juulil 2003. a jõustunud AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega

välistanud. Käesolevas vaidluses kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet tuvastatud ei ole.

Seega peab kohus hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.

Kuni 31. juunini 2003. a kehtinud AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagati kaasomandi lõpetamisel asi reeglina

vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavutanud kokkulepet kaasomandis

oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustas kohus, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda

asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha

jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2). Kolleegium on

asjaõigusseaduse varasema redaktsiooni § 77 lg-t 2 kohaldades 11. detsembri 2002. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-02 (RT III 2003, 1, 13) märkinud, et AÕS § 77 võimaldab kohtul valida ka

sellise kaasomandi lõpetamise viisi, mida hagis ei nõutud. Siiski võib kohus valida AÕS § 77 lg-s 2

sätestatud viiside hulgast vastavalt asjaoludele ainult sellise viisi, millega vähemalt üks

kaasomanikest on kohtumenetluses nõustunud. Nõustumine võib olla vormivaba. Seega ei tohi kohus

teha otsust kaasomandi lõpetamiseks viisil, mis ei vastaks ühegi kaasomaniku huvidele.

17. Alates 1. juulist 2003. a jõustunud AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kaasomandi jagamise

viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus alates 1. juulist 2003. a valida nende kaasomandi

lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud kas hagis või vastuhagis. Samuti on võimalik ja silmas

pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses ka otstarbekas esitada

kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt. Käesolevas vaidluses esitas K. Sild

vastuhagi, millega palus kaasomandi lõpetada. Vastuhagi esitaja oli vaidluse lahendamiseks nõus

kõigi jagamise viisidega, pidades kõige otstarbekamaks lõpetada kaasomand asja müümisega

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt

nende osade suurusele. Vastuhagi täienduse (tl 186) kohaselt soovis K. Sild kaasomandi lõpetamist

ükskõik millisel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, eelistades kinnisasja jagamist korteriomanditeks,

s.o reaalosadeks. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et vastuhagi esitaja soovis kaasomandi lõpetamist

ning nõustus kõigi kaasomandi jagamise viisidega. Kui kohtud leidsid, et vastuhagis ja selle

täienduses ei ole esitatud selget nõuet kaasomandi jagamise osas, oleks kohtud pidanud TsMS § 154

lg 1 ja § 149 lg 4 alusel andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitama, et hagis tuleb näidata

soovitav kaasomandi lõpetamise viis ja et lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena.

Selle rikkumise tõttu peab kolleegium vajalikuks saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule, et selgitada välja nii kostja vastuhagi nõue kui ka asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.

Samuti tuleb kaasomandi lõpetamise vaidlusse TsMS § 77 lg 1 alusel kaasata kostjana kõik

kaasomanikud.

18. Kolleegium märgib täiendavalt, et kostja soovis lõpetada kaasomand kinnistu korteriomanditeks

jagamise teel. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks ei ole kostja nõue jagada kinnisasi AÕS § 77

lg 2 alusel korteriomanditeks põhjendatud. Kaasomandis oleva kinnisasja võib AÕS § 77 lg 2

kohaselt jagada muuhulgas reaalosadeks. Kolleegium leiab, et kuigi korteriomandi puhul säilib

korteriomanikel ka kaasomand, on kinnisasja ja sellel asuva elamu jagamine korteriomanditeks üks

asja reaalosadeks jagamise viise. Seega saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel lõpetada kaasomandi asjale,

jagades selle korteriomanditeks.

19. Õiguslikult põhjendamata on ka ringkonnakohtu väide, et kui kaasomandis oleva kinnisasja

korteriomanditeks jagamiseks puudub hageja nõusolek, on kostjal õigus taotleda tema nõusolekut

tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete kohaselt. Milliseid sätteid silmas peeti, kohtuotsusest ei selgu.

Võimalik, et silmas peeti TsÜS § 68 lg-t 5, mille kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise

kohustuse olemasolu. Seega on TsÜS § 68 lg 5 kohaldamise eelduseks kohustus teha tahteavaldus.

Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, millest tuleneb kostja kohustus teha vaidluses kaasomandi

lõpetamise viisi üle tahteavaldus korteriomandi seadmiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaldamisega seonduvat

on kolleegium käsitlenud ka 25. novembri 2004. a kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-134-04 (RT III

2004, 34, 360) p-s 13.

20. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või

kaasomanike otsuse kohaselt. Käesolevas vaidluses on kaasomandi kasutamise kord määratud

kindlaks kaasomanike enamuse otsusega, millega jäeti hageja valdusesse 12,95 m" võrra väiksem

osa, võrreldes temale omandiõiguse alusel kuuluva kaasomandi mõttelise osaga. Tartu Maakohtu

16. novembri 2001. a otsusega muudeti kaasomandis oleva elamu kasutuskorda ja jäeti elamu

trepikojad kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Muus osas jäi kehtima kaasomanike enamuse otsus.

Seega valdab K. Sild oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat osa asjast enamuse otsuse alusel.

Kohtud on tuvastanud, et kostja kasutab oma mõttelisest osast suuremat osa alates kaasomanikuks

saamisest. Kostja ei väida, et seda tuvastades oleks kohus rikkunud protsessiõiguse norme. Ka

apellatsioonkaebuses ei väitnud kostja, et ta ei kasutanud alates kaasomanikuks saamisest

kaasomandiosast suuremat pinda. Samuti on ringkonnakohus nõustunud maakohtu tuvastatuga, et

kostja ise XXXXXXXX XX X ei ela ja üürib elamispinda välja.

Kuna pooled ei vaidle selle üle, et kostja peab tema mõttelisest osast suurema asja reaalosa

kasutamise eest hagejale maksma, ja vaidlust pole ka tasu arvestamise aluste üle, siis ei kontrolli

kolleegium apellatsioonikohtu otsust nimetatud osas. Vaidlus on selle üle, millise ajavahemiku eest

peab kostja tasuma.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et tuvastatud asjaoludel tuleb kaasomandi osast

suurema pinna kasutamise eest tasu välja mõista selle aja eest, mil kostja kaasomandi osast suuremat

pinda kasutab, s.o alates kaasomanikuks saamisest.

Kolleegium nõustub kohtute käsitlusega AÕS §-de 71 lg 2 ja 72 lg 2 osas ning märgib täiendavalt, et

ka TsÜS § 62 lg-st 4 tuleneb kaasomanik(e)u õigus saada vilja kogu ajavahemiku eest, mil teine

kaasomanik oma kaasomandi osast suuremat pinda kasutas.

A. Kull, H. Jõks, J. Luik