3-2-1-138-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-138-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu

Kohtuasi

Joel Aasmäe ja Lauri Isotamme hagi AS Sampo Pank vastu

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja

omandiõiguse rikkumisest hoidumise kohustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. mai 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/560/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Joel Aasmäe ja Lauri Isotamme kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. mai

2004. a otsust põhjenduste osas. Ülejäänud osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Concordia Joel Aasmäe ja

Lauri Isotamme kassatsioonkaebuselt 28. juunil 2004. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduses palusid Joel Aasmäe ja Lauri Isotamm tunnistada AS Sampo Pank aktsionäride

17. juuni 2002. a erakorralise üldkoosoleku otsuse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate

ülevõtmise kohta kehtetuks ja kohustada kostjat hoiduma hagejate omandiõiguse rikkumisest.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on 17. juuni 2002. a üldkoosoleku otsus selle kohta, et AS

Sampo Pank vähemusaktsionäridele kuuluvad aktsiad võtab üle põhiaktsionär Sampo plc, makstes

aktsia eest 15 krooni 67 senti, vastu võetud seaduse nõudeid eirates. Otsuse aluseks olnud audiitori

aruanne ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 3634 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Audiitori ülesandeks oli

kontrollida, et hüvitis vastaks aktsia väärtusele. Kontrollida saab seda vaid teades aktsia väärtust.

Audiitori aruande kohaselt ei sisaldanud aga teostatud kontrollprotseduurid ülevõetavate aktsiate

väärtuse hindamist. Audiitor peab vaatama, et väikeaktsionär saaks õiglase hinna sundvõõrandatud

aktsia eest. Aruanne ei näita, kas hüvitise suurus vastab seaduse nõuetele. Selle koostamisel ei ole

lähtutud rahandusministri 15. juuni 2000. a määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskirja §-de 41

ja 44 nõuetest. Seoses ülevõtmisaruande ja audiitori aruande alusel aktsionäride 17. juuni 2002. a

üldkoosolekul vastu võetud ebaseadusliku ülevõtmisotsusega on tekkinud reaalne oht, et kostja rikub

hagejate omandiõigust, esitades Eesti väärtpaberite keskregistrile avalduse AS Sampo Pank aktsiate

ülekandmiseks vaidlusaluse otsuse alusel hagejate väärtpaberikontodelt Sampo plc

väärtpaberikontole.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Audiitori arvamus on kooskõlas ÄS §-ga 3634. Kostja aktsiad olid

noteeritud Tallinna Börsil, mistõttu aktsia turuhind oli lihtsalt määratav. Aktsia turuhind Tallinna

Börsil 10 päeva enne üldkoosoleku teate väljasaatmist, s.o 3. mail 2002. a, oli 15 krooni 49 senti ja

hüvitise suuruseks määras põhiaktsionär 15 krooni 67 senti. Audiitor kontrollis aktsia eest makstava

hüvitise vastavust ÄS § 3632 lg-s 1 sätestatud nõuetele ja kinnitas hüvitise vastavust seaduses

fikseeritud nõuetele 13. mail 2002. a koostatud arvamuses. Ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks

tunnistada põhjusel, et hüvitis määrati liiga madal (ÄS § 3638 lg 2). Kuna ÄS § 3634 lg 2 kohaselt on

audiitori kontrolli eesmärgiks eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri määratud hüvitise suurus vastab

ÄS §-s 3632 sätestatule, on audiitori aruande eesmärk seotud aktsiate hindamise kontrollimisega.

Kostja enamusaktsionäri Sampo plc algatatud vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate

ülevõtmismenetlus on läbi viidud kooskõlas ÄS §-s 291 sätestatuga ja seetõttu puudub väidetel

omandiõiguse rikkumise kohta alus.

4. Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt peab audiitor ülevõtmisaruande kontrollimisel kontrollima, kas hüvitise suuruse määras

põhiaktsionär, kas hüvitis vastab ÄS §-s 3632 sätestatule, kas ülevõetavate aktsiate hüvitise suuruse

aluseks on võetud aktsiate väärtus, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise

teate väljasaatmise päeva ja kas juhatus on esitanud põhiaktsionärile selleks kõik vajalikud andmed ja

dokumendid ning andnud teavet. Audiitor Urmas Kaarlep on 13. mai 2002. a audiitori aruandes

ülevõtmisaruande kontrollimise kohta avaldanud, et ülevõtmisaruandes kostja põhiaktsionäri Sampo

plc määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. Nimetatud aruandes märgib audiitor

muuhulgas, et "...samas ei sisaldanud meie kontrollprotseduurid ülevõetavate aktsiate väärtuste

hindamist". Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud U. Kaarlep kinnitas, et kontrollis põhiaktsionäri

teostatud hindamises toodud andmete, sh põhiaktsionäri edastatud informatsiooni börsihindade kohta,

õigsust, sest aktsiahinna määramise aluseks oli börsihind. Tunnistaja ütluste kohaselt audiitor

täiendavat ülevõetavate aktsiate väärtuste hindamist läbi ei viinud, kuivõrd selline nõue seaduses

puudus. Aktsiate väärtuse hindamise viib läbi põhiaktsionär. Linnakohus asus seisukohale, et kuivõrd

ülevõetava aktsia hinna määrab põhiaktsionär ja põhiaktsionär on ülevõetava aktsiahinna määramisel

võtnud aluseks aktsia turuhinna Tallinna Börsil, siis pidi audiitor kontrollima, kas aktsia turuhind

Tallinna Börsil seaduses sätestatud ajahetkel vastas ülevõtmisaruandes näidatud aktsiahinnale. Seda

on audiitor kontrollinud. ÄS § 3634 lg-st 2 tuleneb audiitori kohustus kontrollida ülevõtmisaruandes

kirjapandu tõepärasust. Osundatud sättest ei tulene audiitori kohustus iseseisvalt hinnata, kas

vähemusaktsionärile põhiaktsionäri poolt määratud hüvitis on õiglane või mitte. Seega on väär

hagejate seisukoht, et audiitor pidi iseseisvalt hindama ülevõetava aktsia väärtust, veendumaks, et

hüvitis vastab aktsia väärtusele. Seadusest tulenevalt ei lasu audiitoril kohustust koguda hüvitise

määramiseks vajalikke lähteandmeid, valida hüvitise määramise metoodikat ega kohustust määrata

ise ülevõetavate aktsiate eest makstava hüvitise väärtust. Seega ei saa 13. mai 2002. a audiitori

aruannet ülevõtmisaruande kontrollimise kohta pidada seaduse nõuetele mittevastavaks põhjusel, et

audiitori kontrollprotseduurid ei sisaldanud ülevõetavate aktsiate väärtuse hindamist või et audiitori

poolt aruandes esile toodu ei ole vähemusaktsionäri jaoks piisavalt põhjalik. Seega puudub alus

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

5. Põhiseaduse (PS) § 32 annab õiguse omandi võõrandamiseks ainult seaduses sätestatud juhtudel ja

korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Äriseadustiku 291. peatükk sätestab aktsiate

ülevõtmise rahalise hüvitise eest. Kuivõrd kostja enamusaktsionäri poolt vähemusaktsionäridele

kuuluvate kostja aktsiate ülevõtmismenetlus on läbi viidud kooskõlas ÄS 291. peatükis sätestatuga,

tuleb aktsiate omanikul taluda omandi kaotust. Seega tuleb hagejate nõue kohustada kostjat hoiduma

omandiõiguse rikkumisest samuti rahuldamata jätta.

6. ÄS § 3631 lg 1 sätestab tingimuse, et ülevõetavate aktsiate eest väikeaktsionäridele põhiaktsionäri

poolt makstav hüvitis peab olema õiglane. Tähelepanuta ei saa jätta vähemusaktsionäridele seadusest

(ÄS § 3635) tulenevat õigust tutvuda üldkoosoleku otsuse projektiga, aktsiaseltsi viimase

majandusaasta aruannete ja tegevusaruannetega, ülevõtmisaruande ja audiitori aruandega,

kujundamaks oma arvamust õiglase hüvitise suurusest. Kui vähemusaktsionär on seisukohal, et

temale makstud hüvitis määrati liiga madalaks, on tal PS §-st 32 ja ÄS §-st 3638 tulenev õigus nõuda

õiglast hüvitist temalt õiguslikul alusel üle võetud aktsiate eest. Seda õigust hagejad

väikeaktsionäridena kasutanud ei ole.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2004. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg-s 5 sätestatule ei korranud apellatsioonikohus

esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt asus

linnakohus põhjendatult seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole seadusega vastuolus ja selle

kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Ka leidis kohus põhjendatult, et rahuldamata jäetakse hagejate

nõue kohustada kostjat hoiduma hagejate omandiõiguse rikkumisest. ÄS § 3631 lg 1 kohaselt võib

aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10

aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid)

kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise eest. ÄS § 3632 lg 1

sätestab, et vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus

määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku

kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. ÄS § 3634 lg 1 kohaselt peab põhiaktsionär

üldkoosolekule esitama kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse

vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise

suuruse määramise aluseid. AS Sampo Pank enamusaktsionäri " Sampo plc " 13. mai 2002. a

ülevõtmisaruanne (tl-d 75"76) sisaldab teavet ülevõetavate aktsiate väärtuse kohta ÄS § 3632 lg-s 1

nimetatud ajahetkel. Põhiaktsionär on ülevõtmisaruandes põhjendanud, millest ta hüvitise suuruse

määramisel lähtus. Vastavalt ÄS § 3634 lg-le 2 kontrollis ülevõtmisaruannet audiitor, kes koostas

selle kohta kirjaliku aruande (tl 74). Ringkonnakohus ei nõustunud hageja väitega selle kohta, nagu

oleks linnakohus tõlgendanud ÄS § 3634 lg-t 2 valesti. Nimetatud sättest tuleneb, et

ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus

tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri määratud hüvitis vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. AS

PricewaterhouseCoopers audiitor U. Kaarlepa aruandest nähtub, et põhiaktsionäri määratud hüvitise

suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule ning et audiitori kontrollprotseduurid ei sisaldanud

ülevõetavate aktsiate väärtuse hindamist. 28. veebruari 2003. a kirjas (tl-d 40"41) täpsustas audiitor

U. Kaarlep, milliseid kontrollprotseduure ja millisel eesmärgil ta teostas ning milline oli tema

pädevus ülevõtmisaruande kontrollimisel. Tunnistajana selgitas audiitor U. Kaarlep kohtuistungil, et

tema ülesandeks ei olnud hinnata, kas määratud hüvitis on õiglane või mitte, vaid kontrollida, kas

hüvitise suurus vastab konkreetsetele seaduse nõuetele ja ülevõtmisaruandes kirjeldatule ning et

kokkuvõttes andsid kõik teostatud kontrollprotseduurid tulemuse, et hüvitis vastab ÄS §-s 3632

sätestatud nõuetele. Linnakohus leidis õigesti, et ÄS § 3634 lg-st 2 ei tulene audiitori kohustust

hinnata, kas vähemusaktsionärile põhiaktsionäri poolt määratud hüvitis on õiglane või mitte. Audiitor

ei kogu hüvitise määramiseks vajalikke lähteandmeid, ei vali hüvitise määramise metoodikat ega

määra ise aktsia väärtust. Vaidlusalune audiitori aruanne sisaldab vastust ÄS § 3634 lg-s 2 nimetatud

küsimusele " põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule.

8. Õige on hagejate seisukoht, et ÄS § 3634 lg 2 mõte on kaitsta väikeaktsionäride õigusi. ÄS 29š.

peatüki paragrahvide kohaldamine on PS §-s 32 sätestatuga kooskõlas ainult siis, kui

väikeaktsionäridele on tagatud ülevõetavate aktsiate eest õiglane ja kohene hüvitis. Nii leidis ka

linnakohus. Kuid isegi siis, kui hüvitis ei ole õiglane, ei ole see ÄS § 3688 lg 2 järgi aluseks

ülevõtmisotsuse kehtetuks tunnistamisele. Vähemusaktsionäril on sellisel juhul ÄS § 3638 lg-st 3

tulenev õigus nõuda kohtult õiglase hüvitise määramist. Hagejad ei toonud hagiavalduses esile

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et oleks rikutud aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet või

aktsionäri õigust saada täpset ja täielikku informatsiooni. Apellatsioonkaebuse väide, et

vähemusaktsionär ei evi piisavas mahus ligipääsu äriühingu majandusandmetele, mille alusel

määratakse ülevõetavate aktsiate väärtus, ei ole põhjendatud. Kui hagejad ei pidanud

ülevõtmisaruandes sisalduvat teavet piisavaks, oleks neil olnud seadusest tulenev õigus ja võimalus

saada täiendavat informatsiooni. Sellisest võimalusest teavitati aktsionäre ka teates erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (tl 23). Asja materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid soovinud

seda õigust kasutada ja neile oleks selles takistusi tehtud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuses palusid hagejad ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada.

10. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 3634 lg-t 2, kui asus seisukohale, et nimetatud sättest

ei tulene audiitori kohustus hinnata, kas vähemusaktsionäridele põhiaktsionäri poolt määratud hüvitis

on õiglane või mitte. Samuti on ebaõige tõlgendus, et piisav on audiitori motiveerimata kinnitus, et

hüvitise suurus vastab ÄS § 3632 nõuetele. Ülevõtmine on erandlik toiming, mis toob kaasa

vähemusaktsionäride huvide rikkumise. Seetõttu on erakordselt oluline audiitorkontrolli roll: tagada,

et ülevõtmisaruandes kajastatu on seaduslik ning aruanne on ka sisuliselt õige ning põhjendatud.

11. Audiitori poolt aktsionäridele antavad kinnitused peavad olema motiveeritud. Käesoleval juhul on

audiitor piirdunud motiveerimata sedastusega, et hüvitis vastab ÄS § 3632 nõuetele. Nii formaalse

tegevuse tulemusena ei ole aktsionäridele sisuliselt mingit teavet antud ning nende huvid on kaitseta.

Audiitori aruande motiveerimise kohustus tuleneb ka ÄS § 3634 lg-st 21, mis jõustus 1. jaanuaril

2003. a. Selles sättes nähakse ette täpsemad nõuded audiitori aruandele. Sellega täpsustas

seadusandja juba varem kehtinud põhimõtet.

12. Kontrollides ÄS §-s 3632 nimetatud asjaolusid, peab audiitor kontrollima ka seda, kas hüvitis on

õiglane või mitte. Ringkonnakohtu vastupidise tõlgenduse kohaselt peab audiitor kontrollima üksnes

tehnilisi küsimusi, mitte aga ühinemisaruande sisu.

13. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning seda ei tule tühistada. Audiitor kontrollis aktsia eest makstava hüvitise vastavust äriseadustiku

nõuetele, kõrvutades ühinemisaruandes fikseeritud aktsia kohta makstava hüvitise suuruse AS Sampo

Pank aktsia hinnaga Tallinna Börsil 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmist

vastavalt ÄS § 3632 lg-le 1. Audiitor ei määranud hinda iseseisvalt, kuna turuhind ehk harilik väärtus

oli lihtsalt tuvastatav. ÄS § 3638 lg 2 kohaselt ei saa ülevõtmisotsust kehtetuks tunnistada põhjusel, et

vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madal.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks, kuid materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu tuleb muuta apellatsioonikohtu

otsuse põhjendusi.

15. Aktsiate ülevõtmist rahalise hüvitise eest reguleerib äriseadustiku 291. peatükk. ÄS § 3631 lg 1

kohaselt võib aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi

aktsiakapitalist (põhiaktsionär), aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud

aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase

rahalise hüvitise eest. Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab ÄS § 3632 lg 1

kohaselt põhiaktsionär. Õiglase hüvitise maksmise kohustust ülevõetavate aktsiate eest rõhutab ka ÄS

§ 3638, mille lõikes 2 sätestatakse, et ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et

vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks ja lõikes 3 öeldakse, et sellisel juhul

võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise. Seega teostab lõpliku kontrolli selle

üle, kas hüvitis on õiglane või mitte, kohus vähemusaktsionäri hagi alusel pärast aktsiate ülevõtmise

otsust. Hüvitist saab õiglaseks pidada, kui see kompenseerib vähemusaktsionärile täielikult tema

aktsiaosaluse kaotuse aktsiaseltsis Õiglase hüvitise leidmise ja vastava nõude esitamise üle

otsustamise tagamiseks sätestab ÄS § 3634 lg 1, et põhiaktsionär peab esitama üldkoosolekule

kirjaliku aruande (ülevõtmisaruande), kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele

kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise

aluseid. Samuti kehtestab ÄS § 3634 lg 2, et ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor.

16. Eelnevast järeldab kolleegium, et audiitorkontrolli eesmärk on mh audiitori kutseoskustele

tuginedes võimaldada väikeaktsionäril leida vastust küsimusele, kas ülevõetavate aktsiate eest

makstav hüvitis on õiglane, ja sellest tulenevalt otsustada nõude esitamise üle põhiaktsionäri vastu

õiglase hüvitise saamiseks. Auditeerimiseeskirja § 44 lg 3 p 1 kohustas ka audiitorit endale selgeks

tegema, mis eesmärgil ja kellele kasutamiseks ta finantsinformatsiooni annab. Kolleegium on

arusaamisel, et ÄS § 3634 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt tuleb audiitori kirjalikus aruandes eelkõige

näidata, kas põhiaktsionäri määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule, ei tähenda, et

audiitor nimetatu kontrollimisega võibki piirduda. Ainuüksi ÄS §-s 3632 sätestatut kontrollides ei ole

võimalik saavutada audiitorkontrolli eelnimetatud eesmärki.

Kolleegium lisab, et alates 1. jaanuarist 2003. a täiendati ÄS § 3634 lg-ga 21. Täiendusega sätestati

sõnaselgelt see, mis varem tulenes ÄS § 3631 lg 1, 3638 lg 3, 3634 lg 1 ja 3634 lg 2 tõlgendamisest.

Täienduse kohaselt tuleb audiitori aruandes märkida, millist meetodit kasutati hüvitise suuruse

määramisel, millised olid hüvitise suuruse määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on

hüvitise suuruse määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid hüvitise suuruse

määramiseks. Kui hüvitise suuruse määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida,

milline olnuks hüvitise suurus iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel

saadud tulemus hüvitise suuruse määramisel.

17. Kuna ülevõtmisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav

hüvitis määrati liiga madal ja audiitor oli siiski ülevõtmisaruannet kontrollinud, siis leiab kolleegium,

et ainuüksi puudulik audiitoraruanne selles asjas ei anna alust ülevõtmisotsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Kui audiitor ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt, ei võiks sellel seaduse mõtte

järgi olla karmimad tagajärjed, kui põhiaktsionäri poolt ebaõiglase hüvitise määramisel.

18. Kui audiitor rikub süüliselt oma äriseadustikust tulenevat kohustust kontrollida, kas

põhiaktsionäri pakutav hüvitis on õiglane ja rikkumisega tekitab kahju aktsionärile (nt peab aktsionär

tegema kulutusi õiglase hüvitise väljaselgitamiseks), siis olenevalt kahju põhjustanud teo

toimepanemise ajast võib tekkida kahju hüvitamise küsimus kas tsiviilkoodeksi § 448 või

võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 7 ja äriseadustiku vastavate sätete alusel.

A. Kull, H. Jõks, T. Tampuu