3-2-1-152-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-152-04

Määruse kuupäev

Tartu, 16. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja P. Jerofejev

Kohtuasi

AS PETKAM kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa

29. augusti 2003. a otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. septembri 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1104/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS PETKAM erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2004. a

määrus.

2. Kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 29. augusti 2003. a

otsuse peale täiteasjas nr 014/2003/1032 rahuldada ning

nimetatud otsus tühistada ja lõpetada 1. juuli 2003. a

tsiviilasjas nr 2/1-1098/02/03 Harju Maakohtu tehtud otsuse

täitmiseks algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr 014/2003/1032.

3. Erikaebus rahuldada.

4. Tagastada Kai Prellale AS PETKAM erikaebuselt

27. septembril 2004. a tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS PETKAM esitas 11. septembril 2003. a Tallinna Linnakohtusse kaebuse kohtutäitur Marek

Laanemetsa 29. augusti 2003. a otsuse nr 014/2003/1032 (kaebuses ekslikult märgitud

nr 014/2002/1032) peale ning palus selle tühistada ja lõpetada täitemenetlus sama numbriga

tähistatud täiteasjas.

Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur M. Laanemets 19. augustil 2003. a täitemenetluse kaebuse

esitaja suhtes 1. juuli 2003. a tsiviilasjas nr 2/1-1098/02/03 tehtud Harju Maakohtu täitmiseks.

Nimetatud otsusega rahuldati Tulundusühistu BITEST hagi AS PETKAM vastu ning kohustati AS

PETKAM tagama Tulundusühistule BITEST juurdepääs Maardus Kroodi tn 2 asuvale ülemisele

maaüksusele tähtajatult ning tasuta senises asukohas, demonteerima juurdepääsu tagamiseks AS

PETKAM rajatud piirdeaiast viis aiatahvlit ning nende vahel asuvad aiapostid. Sama otsusega

mõisteti AS-ilt PETKAM välja Tulundusühistu BITEST kasuks kohtukulud summas 38 580 krooni

70 senti. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 19. augustil 2003. a esitatud Tulundusühistu BITEST

avaldus. Täitemenetluse algatamisest sai AS PETKAM teada täitekutse saamisel 22. augustil 2003. a.

Ta esitas 26. augustil 2003. a kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse algatamise otsuse peale, milles

palus lõpetada ekslikult algatatud täitemenetlus, sest täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus ei ole

täitemenetluse algatamise ajaks jõustunud. Kohtulahendil on ekslikult jõustumismärge, kuigi

apellatsioonitähtaeg ei ole veel möödunud ega otsus jõustunud.

2. Kohtutäitur M. Laanemetsa 29. augusti 2003. a otsusega jäeti AS PETKAM kaebus rahuldamata.

Otsuse põhjenduse kohaselt esitati kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus.

Kohtuotsusel on märge "kohtuotsus jõustus 12.07.2003. a". Täitemenetluses kehtib formaliseerituse

printsiip, mille kohaselt peab täitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt

seaduse nõuetele, kuid ei pea kontrollima dokumendi materiaalõiguslikku alust. Täitmisele esitatud

täitedokument on seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohtutäituril ei ole täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 28 lg 8 kohaselt iseseisvalt õigust vabastada vara aresti alt ilma sissenõudja

vastava avalduseta.

3. Kohtutäitur M. Laanemets ja Tulundusühistu BITEST palusid jätta AS PETKAM kaebuse

rahuldamata.

4. Tallinna Linnakohus andis 1. detsembri 2003. a määrusega asja üle Harju Maakohtule.

5. Harju Maakohtu 17. mai 2004. a määrusega jäeti AS PETKAM kaebus rahuldamata.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur kohustatud võtma menetlusse kõik dokumendid,

mis vastavad formaalselt täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Kohtutäituril ei olnud alust

kahelda, kas jõustumismärget kandnud kohtuotsus oli tegelikult jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu

30. jaanuari 2004. a määrus, millest tulenevalt ei ole Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus veel

jõustunud, on tehtud hiljem ja selle sisu ei olnud kohtutäiturile otsuse tegemise ajal teada. Määruse

tegemise ajaks ei ole teada, kas maakohtu otsus jäetakse muutmata, muudetakse või tühistatakse.

Kuna TMS § 35 lg 3 kohaselt ei saa lõpetatud täitemenetlust uuesti alustada, ei saaks täitemenetluse

lõpetamise korral sama täitedokument enam uue täitemenetluse aluseks olla. Kui kohtuotsus jäetakse

muutmata, on esialgne kohtuotsus endiselt jõus ning täidetav ja täitemenetluse lõpetamine kahjustaks

sissenõudja huve, sest tal oleks tunnustatud nõue, mida TMS § 35 lg 3 kohaselt täita ei saaks.

Täitemenetlust ei saa lõpetada, sest selleks puudub TMS § 35 lg-st 1 tulenev alus.

6. Harju Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse AS PETKAM, kes palus määruse tühistada ja

teha uus määrus, millega AS PETKAM kaebus rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2004. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt peab kohtutäitur täitemenetluse algatamisel

kontrollima täitedokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele " dokument peab sisalduma TMS

§ 1 lg 1 loetelus, olema vormistatud pädeva organi poolt ning vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 243 lg-s 1 ja TMS § 23 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Kohtutäituril ei saanud

tekkida täitemenetluse algatamisel kahtlust Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsuse jõustumise suhtes,

sest otsusel oli jõustumise märge. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2004. a määrus, millest

tulenevalt ei ole maakohtu otsus jõus, on tehtud hiljem. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlus

algatatud õiguspäraselt.

Täitemenetluse seadustik ei reguleeri otseselt olukorda, kus täitemenetlus toimub kohtulahendi alusel,

mis ei ole jõustunud. Sellisel juhul ei ole kohtuotsuse täitmine võimalik, sest jõustumata kohtuotsuse

täitmine on vastuolus TsMS § 243 lg-ga 1. Käesoleval juhul ei ole täitemenetluse lõpetamine aga

TMS § 35 lg 1 p 3 alusel võimalik, sest TMS § 35 lg 3 kohaselt ei saa lõpetatud täitemenetlust uuesti

alustada ning juhul, kui menetletavas tsiviilasjas tehakse sisuline otsus sissenõudja kasuks, jääksid

tema huvid kaitsmata ja jõustunud lahendit ei oleks võimalik täita. AS-il PETKAM on võimalus

pöörduda kohtutäituri poole taotlusega peatada täitemenetlus TMS § 34 lg 2 p 8 alusel täitmise

võimatuse tõttu kuni tema apellatsioonkaebuse lahendamiseni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Riigikohtule esitatud erikaebuses palus AS PETKAM ringkonnakohtu määruse tühistada

materiaalõiguse normide väära kohaldamise ning protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja

uue määrusega kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldada.

Erikaebuse põhjenduste kohaselt algatatakse täitemenetlus TMS § 1 lg 1 p-st 1 ja TsMS § 242 lg-st 1

tulenevalt jõustunud lahendite täitmiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et Harju

Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus ei olnud täitemenetluse algatamisel ja läbiviimisel jõus ning

jõustumismärge pandi kohtuotsuse ärakirjale alusetult. Käesolevaks ajaks on Harju Maakohtu 1. juuli

2003. a otsus tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2004. a otsusega.

Kehtiva täitemenetluse seadustiku regulatsioon on puudulik, sest see ei reguleeri olukorda, kus

täitemenetlus algatati alusetult. Siiski ei tähenda see, et seadusandja tahe seisnes selles, et alusetult

algatatud täitemenetlust ei saagi lõpetada ning olematu täitedokument tuleb pöörata täitmisele.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja seisukohaga, et mittenõuetekohase

täitedokumendi alusel algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada, lähtudes õiguse analoogiast ning

täitemenetluse eesmärgist. Ringkonnakohtuga võiks nõustuda selles, et kuna TMS § 35 lg 3 kohaselt

ei saa lõpetatud täitemenetlust uuesti alustada, võidakse täitemenetluse lõpetamise korral kahjustada

sissenõudja huve. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks sissenõudja huvide oletatav

võimalik kahjustamine menetluse lõpetamise korral on olulisem, kui võlgniku tegelik ja vältimatu

huvide kahjustamine põhjendamatu sundtäitmise jätkamise korral.

9. Vastuses erikaebusele palus Tulundusühistu BITEST jätta erikaebuse rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu määruse muutmata.

Vastuse kohaselt ei tähenda asjaolu, et Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a kohtuotsuse alusel algatatud

täitemenetlus tuleb lõpetada, et täitemenetlus oleks algatatud ebaseaduslikult. Täitemenetluse

formalistlikku iseloomu arvestades tuleb kohtutäituril võtta täitmiseks kõik täitedokumendid, mis

oma vormilt vastavad TMS § 1 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ilma et ta oleks kohustatud kontrollima

vastava täitedokumendi vaidlustamise võimalusi ja selliste vaidluste lahendamise tõenäosust.

Nõustuda tuleb ringkonnakohtu seisukohaga, et kujunenud olukorras võiks kohaldada TMS § 34 lg 2

p 8, mis annab kohtutäiturile diskretsiooniõiguse täitemenetluse peatamiseks sissenõude võimatuse

korral.

10. Kohtutäitur M. Laanemets erikaebusele vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning kohtutäituri otsus tuleb tühistada ja teha uus

määrus, millega täitemenetlus täiteasjas nr 014/2003/1032 lõpetada.

12. Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada kaebuse esemega seonduvat. AS PETKAM on

palunud kaebuses kohtule tühistada kohtutäitur M. Laanemetsa 29. augusti 2003. a otsus

nr 014/2002/1032 ja lõpetada ka sama numbriga tähistatud täitemenetlus. Ka kaevatavas

ringkonnakohtu määruse sissejuhatuses on vaidlusalust täiteasja tähistatud nr-ga 014/2002/1032. Nii

maakohtule esitatud kaebuses kui Riigikohtule esitatud erikaebuses on vaidlusalust täiteasja

tähistatud ka nr-ga 014/2003/1032. Asja materjalidest nähtub, et täitemenetluses vaidlustatud täiteasja

number on 014/2003/1032. Tegemist on ilmse kirjaveaga maakohtule esitatud kaebuses, mis ei

muuda tehtud lahendite sisu.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur M. Laanemets algatanud tsiviilasjas nr 2/1-1098/02/03

tehtud Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsuse täitmiseks aga kaks eraldi täitemenetlust ja avanud

kaks täitetoimikut, mida kohtud ei ole asja lahendamisel piisavalt arvestanud. Täitetoimik

nr 014/2003/1032 (maakohtu toimiku lk-d 45"58) on avatud maale juurdepääsu tagamiseks kohustava

lahendi täitmiseks ja täitetoimik nr 014/2003/1033 (maakohtu toimiku lk-d 19"44) kohtukulu 38 580

krooni 70 sendi sissenõudmiseks. Mõlemat täitemenetlust on alustatud 19. augustil 2003. a samal

päeval Tulundusühistu BITEST esitatud avalduste (maakohtu toimiku lk-d 20 ja 46) alusel. Kaevatav

kohtutäituri otsus on pealkirjastatud numbriga 104/2003/1033, 1032 (maakohtu toimiku lk 6). Kuna

lisaks on mõlema täiteasja toimikute ärakirjad võetud kohtutoimikusse, vajab tõlgendamist nii

kohtutäituri otsus kui AS PETKAM kaebus, s.t kas need puudutavad üksnes täiteasja

nr 014/2003/1032 või ka asja nr 014/2003/1033. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt esitas AS

PETKAM kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse algatamise peale, milles palus lõpetada ekslikult

algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 014/2003/1032. AS PETKAM on esitanud kohtutäiturile kaebuse

26. augustil 2003. a, kaevates kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamisel ja paludes

lõpetada menetluse täiteasjas nr 014/2003/1032. Täitemenetluse nr 014/2003/1033 lõpetamist AS

PETKAM selgesõnaliselt ei palunud. Kuigi kohtutäituri otsuse, mille peale esitati kaebus kohtule,

päisest võib järeldada, et otsus tehti mõlema täitemenetluse kohta, ei tulene otsusest siiski, et selles

oleks käsitletud ka täiteasja nr 014/2003/1033. Eelnevast teeb kolleegium järelduse, et AS PETKAM

esitas kaebuse üksnes täiteasjas nr 014/2003/1032 ja et kohtutäituri kaevatav otsus puudutab üksnes

seda menetlust. Asja materjalide kohaselt on AS PETKAM esitanud kohtutäiturile ka teisi kaebusi

(maakohtu toimiku lk-d 38 ja 76), mille kohta on kohtutäitur teinud otsused (maakohtu toimiku lk-d

40"41 ja 77"78). Need ei ole aga selle menetluse esemeks. Lisaks nähtub asja materjalidest, et

9. septembril 2003. a tegi kohtutäitur otsuse, millega lõpetas täitemenetluse nr 014/2003/1033 nõude

summa laekumise tõttu kohtutäituri kontole (maakohtu toimiku lk 43).

14. Asjas on tuvastatud, et täitemenetlus algatati Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsuse täitmiseks.

Kohtumenetluses kostjaks olnud AS PETKAM esitas 26. augustil 2003. a kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale ja palus täitemenetluse lõpetada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu

otsuse peale edasikaebamise tähtaeg möödunud ega kohtuotsus jõustunud, sest kohtuotsus tehti

kantselei kaudu teatavaks alles 25. augustil 2003. a. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata

põhjendusel, et talle esitati kohtuotsus, millel oli märge "kohtuotsus jõustus 12.07.2003. a" ja seega

oli täitmisele esitatud täitedokument seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik.

15. Kohtud jätsid kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata põhjendusel, et kohtutäituril ei

saanud tekkida täitemenetluse algatamisel kahtlust Harju Maakohtu otsuse jõustumise suhtes, sest

kohtuotsusel oli jõustumise märge. Kolleegium ei nõustu sellise põhjendusega kaebuse rahuldamata

jätmiseks. Riigikohus on mitmes lahendis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2002. a

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) ja 8. oktoobri 2004. a lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-104-04 (RT III 2004, 25, 277)) käsitlenud täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi

olemust. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud

sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi

sisu õiguspärasust. Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on TMS § 1 lg 1 p 1 järgi ka

kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Täita saab TsMS § 243 lg 1 kohaselt aga üksnes jõustunud

kohtuotsuseid, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus tuleb seadusest tulenevalt või kohtulahendi

kohaselt viivitamata täita. Viivitamata täitmise juhud on sätestatud TsMS §-s 244 ning vaidlusalune

Harju Maakohtu otsus selliste otsuste hulka ei kuulu. Seega sai seda otsust täita üksnes jõustumise

korral. Jõustumismärke võib otsuse teinud esimese astme kohus otsusele teha TsMS § 241 lg 10 järgi

pärast otsuse jõustumist. Täiendavalt jõustumismärke tegemise korda ja tähendust seaduses ei

reguleerita. Kolleegiumi arvates loob jõustumismärge kohtuotsusel küll kohtutäituri jaoks eelduse, et

otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks.

16. Tulenevalt TsMS § 241 lg-test 1 ja 2 ei jõustu esimese astme kohtu otsus, kui sellele on esitatud

õigeaegselt apellatsioonkaebus. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2004. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-2/243/04 leiti, et AS PETKAM esitas õigeaegselt apellatsioonkaebuse täitedokumendiks olnud

Harju Maakohtu otsuse peale. Seega nimetatud otsus ei jõustunud täitmiseks esitatud kohtuotsusel

märgitud ajal. Jõustumata kohtuotsuse puhul puudub täitedokument, mille alusel täitemenetlust läbi

viia ning algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuigi TMS §-s 35 ei ole selgesõnaliselt sätestatud

täitemenetluse lõpetamise alusena asjaolu ilmnemist, millest tuleneb, et täitedokumendina esitatud

kohtulahendit ei või täita, tuleneb see kolleegiumi arvates siiski TsMS § 243 lg-st 1.

17. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei võiks jõustumata kohtuotsuse alusel algatatud

täitemenetlust lõpetades TMS § 35 lg 3 alusel täitemenetlust uuesti alustada. Täitemenetluse

lõpetamisel sel alusel tuvastatakse, et täitedokumenti tegelikult ei olnud ja selle alusel ei võinud

täitemenetlust läbi viia. Kohtuotsus muutub täitedokumendiks, kui see on jõustunud või kui seda saab

viivitamata täita. Kui täitemenetlus on algatatud jõustumata kohtulahendi alusel, ei ole takistusi sama

lahendi täitmiseks esitamisel, kui see on jõustunud või kuulub viivitamatule täitmisele. Lisaks nähtub

erikaebusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2004. a otsusest ja Tulundusühistu

BITEST vastusest erikaebusele, et Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus (tsiviilasjas nr 2-2/2906/04)

on tühistatud ning täitemenetlus tuleb lõpetada ka TMS § 35 lg 1 p 3 järgi.

18. Kolleegiumi arvates on kohtud andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu ning ei

esine TsMS § 333 lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse normide rikkumist. Seetõttu saab kolleegium

TsMS § 362 p 5 järgi teha asjas uue määruse asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks andmata.

Kolleegium tühistab apellatsioonikohtu määruse ning teeb ise uue määruse, millega rahuldab AS

PETKAM kaebuse kohtutäituri 29. augusti 2003. a otsuse peale, tühistab otsuse ja lõpetab asjas

täitemenetluse.

19. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohtutäitur täitis jõustumismärkele tuginedes

heauskselt lahendit, kuid hiljem tuvastatakse, et lahend siiski ei olnud jõustunud, ei saa kohtutäiturit

lugeda oma ametikohustusi rikkunuks ega teha teda vastutavaks täitetoimingutega tekitatud kahju

eest. Kohtutäitur ei ole heauskne eelkõige siis, kui tal peab asjaolude kohaselt tekkima kahtlus otsuse

jõustumismärke õigsuse osas (näiteks dokumendi võltsituse kahtlus, kohtutäiturile dokumendi

esitamine, mille kohaselt otsus ei ole jõustunud vms). Siiski tähendab täitemenetluse algatamiseks

õigusliku aluse puudumine seda, et täitetoimingud on tehtud õigusliku aluseta ning võlgnikul tekib

õigus nõuda tagajärgede kõrvaldamist, muuhulgas näiteks täitemenetluses tasutud raha tagastamist,

enampakkumise kehtetuks tunnistamist jne.

V. Kõve, L. LaarmaaP. Jerofejev