3-3-1-82-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-122/2004 osas,
Legislator headnote
AI generated3-3-1-82-04 · Riigikohus: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-122/2004 osas,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-82-04
Otsuse kuupäev
16. detsember 2004
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri
Salmann
Kohtuasi
AS Tartu KEK kaebus Tartu Linna Maksuameti nõudeavalduse
peale Milleenia Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses ja
Tartu Linna Maksuameti ettekirjutuse tühistamiseks ning
Milleenia Valduse AS (pankrotis) pankrotihalduri kaebus Tartu
Linna Maksuameti otsuse peale.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a kohtuotsus haldusasjas
nr 2-3-122/2004
Menetluse alus Riigikohtus
Milleenia Valduse AS (pankrotis) ning Maksu- ja Tolliameti
Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
2. detsember 2004
Kohtuistungil osalenud isikud
Maksu- ja Tolliameti esindajad Maret Ambur ja Mare Ülenurm
Milleenia Valduse AS (pankrotis) ja AS Tartu KEK esindaja
Helmut Pikmets
RESOLUTSIOON
Jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada Milleenia Valduse AS (pankrotis) kassatsioonkaebus.
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-122/2004 osas,
millega jäeti rahuldamata Milleenia Valduse AS (pankrotis) apellatsioonkaebus. Tühistada
Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-112/2003 osas, millega jäeti
rahuldamata Milleenia Valduse AS (pankrotis) kaebus. Teha asjas uus otsus, millega tühistada
Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsus nr 5-04/533 täies ulatuses.
Arvata Maksu- ja Tolliameti tasutud kautsjon riigituludesse. Tagastada Milleenia Valduse AS
(pankrotis) tasutud kautsjon.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja AS Tartu KEK kasuks kohtukulud 16 815 krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2002. a otsusega kuulutati välja Milleenia Valduse AS pankrot. Tartu
Linna Maksuamet esitas 1. novembril 2002. a pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 8-05/53-1, mille
kohaselt oli Milleenia Valduse AS-l tasumata käibemaks summas 967 306 krooni ja käibemaksult
arvestatud intress 435 944 krooni, kokku 1 403 250 krooni. 14. märtsil 2003. a toimunud Milleenia
Valduse AS nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid AS Tartu KEK, AS Livonia Ehitus ja Veiko
Keerberg kogu maksuameti nõude ning, lähtudes Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02,
pöördusid kaebustega halduskohtusse. Halduskohus liitis 15. aprilli 2003. a määrusega kolme
võlausaldaja kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-112/2003).
Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid kaebajad nõudeavalduse ja selle aluseks olnud Tartu Linna
Maksuameti 6. märtsi 2001. a ettekirjutuse nr 5-03/14-785 tühistamist ning Milleenia Valduse AS
pankrotimenetluses Tartu Linna Maksuameti nõude tunnustamata jätmist. Kaebuse kohaselt on
maksuameti nõue alusetu, kuna maksuvõlg tekkis võlgniku poolt sisendkäibemaksu väärast
ümberarvestusest. Seetõttu on ka võla tasumata osa täitmiseks tehtud ettekirjutus ebaseaduslik.
Maksuamet on vääralt tõlgendanud KMS § 18 lg 5 ja ei ole õigesti mõistnud Riigikohtu seisukohti
selle normi tõlgendamise kohta. Milleenia Valduse AS oli maha arvanud sisendkäibemaksu, mille
tasumine toimus seoses tema maksustatava käibe tarbeks kasutatava ehitise ehitamise või remondiga.
Milleenia Valduse AS müüs 15. novembril 2000. a talle kuuluva mõttelise osa tema maksustatava
käibe tarbeks rekonstrueeritud ehitisest Estiko Investeeringute AS-le. Sisendkäibemaksu
ümberarvestuse tegemine oli väär, kuna Estiko Investeeringute AS kasutas omandatud ehitise
mõttelist osa jätkuvalt ettevõtluses, mille tulemusel tekib käibemaksuga maksustatav käive. Intresside
määramise osas kuni 30. juunini 2002. a on nõue ja osaliselt nõude aluseks olev ettekirjutus
seadusevastane ka seetõttu, et intressid on arvutatud ja määratud põhiseadusevastaste normide alusel.
2. Milleenia Valduse AS pankrotihaldur esitas 21. mail 2003. a Tartu Linna Maksuametile parandatud
2000. aasta novembrikuu käibedeklaratsiooni, millest tulenevalt on Milleenia Valduse AS-l
käibemaksu enammakse summas 2 063 779 krooni. Ühtlasi esitas pankrotihaldur taotluse selle
summa tagastamiseks. Käibedeklaratsiooni parandamise põhjuseks oli pankrotihalduri seisukoht, et
Milleenia Valduse AS oli ebaõigesti läbi viinud sisendkäibemaksu ümberarvestuse, kui ta müüs talle
kuuluva mõttelise osa ehitisest Estiko Investeeringute AS-le. Kuna ostja jätkas ehitise kasutamist
ettevõtluses, ei oleks müüja pidanud ümberarvestust läbi viima.
Tartu Linna Maksuamet jättis 25. juuni 2003. a otsusega nr 5-04/533 pankrotihalduri parandatud
käibedeklaratsiooni alusel maksuarvestuses parandused tegemata, Milleenia Valduse AS-le 6. märtsil
2001. a maksuvõla tasumiseks tehtud ettekirjutuse nr 5-03/14-785 kehtetuks tunnistamata ja
pankrotihalduri tagastusnõude rahuldamata. Otsuses on seatud kõrvaltingimus, et maksuhaldur
kohustub otsuse muutma või kehtetuks tunnistama, kui halduskohtus rahuldab võlausaldajate kaebuse
ja jätab maksuhalduri nõude Milleenia Valduse AS pankrotimenetluses tunnustamata.
3. Selle otsuse peale esitas pankrotihaldur halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-292/2003), milles
taotleti otsuse tühistamist ning Tartu Linna Maksuametile ettekirjutuse tegemist tagastada kaebuse
esitajale käibemaksu enammakse summas 2 063 770 krooni ning arvestada ja tasuda tähtpäevaks
tagastamata summalt intressi. Kaebuse kohaselt pidi maksuhaldur MKS §-de 106–107 järgi kas
tagastusnõude täitma või otsustama tagastusnõude täitmine peatada või pikendada. Maksuhaldur ei
saanud asuda seisukohale, et enammakse puudub. Maksukorralduse seadus ei võimalda
tagastusnõude täitmise otsustamisel kehtestada kõrvaltingimusi.
Tartu Halduskohus liitis 4. oktoobri 2003. a määrusega haldusasjad nr 3-112/2003 ja 3-292/2003 ühte
menetlusse. 5. veebruari 2004. a määrusega eraldas kohus iseseisvaks menetluseks AS Livonia Ehitus
ja V. Keerbergi kaebused ning peatas nendes asjades menetluse kuni kohtulahendite jõustumiseni
Tartu Maakohtu menetluses olevates tsiviilasjades nr 2-583/2003 ja 2-584/2003. Käesoleva asja
raames jätkus menetlus AS Tartu KEK ja Milleenia Valduse AS kaebuste alusel.
4. Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-112/2003 rahuldati AS
Tartu KEK kaebus täielikult ja Milleenia Valduse AS kaebus osaliselt. Kohtuotsusega tühistati Tartu
Linna Maksuameti poolt 6. märtsil 2001. a Milleenia Valduse AS-le tehtud ettekirjutus nr 5-
03/14785, jäeti Tartu Linna Maksuameti nõue Milleenia Valduse AS pankrotimenetluses
tunnustamata ning tehti Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus tagastada Milleenia Valduse AS-le
käibemaksu enammakse.
Otsuse kohaselt oli maksuamet KMS § 18 lõiget 5 vääralt kohaldanud. Hoolimata rekonstrueeritud
ehitise võõrandamisest kasutatakse ehitist edasi ettevõtluses ja sellest laekub käibemaks
riigieelarvesse. Nõude käibemaksu tagasiarvestamiseks saab esitada siis, kui ehitis ettevõtlusest
väljub. Kohtu arvates on tõendatud, et kaubahalli võõrandamisel läksid üle Milleenia Valduse AS kui
ettevõtja kõik õigused ja kohustused ning ehitis ei ole ettevõtlusest väljunud. Kuna Milleenia Valduse
AS on sisendkäibemaksu 2000. a novembris alusetult ümber arvestanud, siis on maksuameti
nõudeavaldus alusetu. Olematu maksuvõla sissenõudmise ettekirjutus on õigusvastane ning
pankrotihalduril on õigus esitada maksuametile tagastusnõue.
Halduskohus jättis tühistamata Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsuse nr 5-04/533
kõrvaltingimuse. Halduskohus leidis, et Maksukorralduse seadus ei keela haldusaktis kõrvaltingimuse
seadmist. Seatud kõrvaltingimus vastab HMS §-s 53 sätestatule ja oli käesoleva asja menetluse
eripära arvestades mõistlik. Kuna kohus ei tühista haldusakti kõrvaltingimust, siis muutub haldusakt
õigusvastaseks kohtuotsuse jõustumisel ning maksuamet peab ise pärast kohtuotsuse jõustumist
haldusakti viivitamatult kehtetuks tunnistama. Enammakse tagastamise tähtaeg hakkab kulgema
kohtuotsuse jõustumisest ning seetõttu ei ole alust kohustada maksuhaldurit intressi arvestamiseks ja
tasumiseks.
5. Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus ja
Milleenia Valduse AS.
Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus taotles kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist,
millega jätta kaebused täies ulatuses rahuldamata. Apellant leidis, et ta tõlgendas KMS § 18 lõiget 5
õigesti. Käesolevas asjas ei toimunud ettevõtte üleminekut ning Milleenia Valduse AS oleks pidanud
ehitise võõrandamisel tegema käibemaksu ümberarvestuse.
Milleenia Valduse AS taotles kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata,
ning uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse Milleenia Valduse AS kaebus täielikult.
Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus ebaõigesti Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a
otsuse tühistamata. Apellandil tekkis enammakse parandatud käibedeklaratsiooni alusel ning
maksuhalduril ei olnud õigust enammakse tagastamisest keelduda ega seostada enammakse
tagastamist kohtu tõlgendusega. Maksukorralduse seaduse tagastusnõuet sätestavad normid kui
erinormid ei näe ette tagastusnõude täitmise otsustamisel kõrvaltingimuse kehtestamise võimalust.
Samuti ei saa õiguslik tõlgendus olla sündmuseks HMS § 53 lg 1 p 1 mõttes. Sündmus tähendab
üksnes faktilist asjaolu. Kuna tagastamata jätmise otsus ja sellega kehtestatud kõrvaltingimus olid
ebaseaduslikud, oleks kohus pidanud maksuameti otsuse tühistama ning kohustama maksuhaldurit
arvestama vastavalt MKS § 116 lõikele 2 apellandi kasuks intressi.
6. Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3-122/04 jäeti
mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohtadega, et maksuamet on KMS § 18 lõiget 5 vääralt
tõlgendanud ja Milleenia Valduse AS ei pidanud ehitise võõrandamisel tegema sisendkäibemaksu
ümberarvestust. Halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud ja järeldanud, et tegemist oli ettevõtte
üleminekuga ning ehitis ei väljunud ettevõtlusest. Ringkonnakohus nõustus ka halduskohtu
seisukohtadega haldusakti kõrvaltingimuse osas. Haldusakti kõrvaltingimus oli seotud kohtuotsuse
jõustumise fakti kui sündmusega, mitte aga õigusliku tõlgendusega. Vaidlustatud maksuameti otsus
muutub õigusvastaseks alles kohtuotsuse jõustumisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada
ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti tema apellatsioonkaebus rahuldamata ning saata asi selles
osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
Kassaator on seisukohal, et kohtud on vääralt tõlgendanud KMS § 18 lõiget 5. Riigikohtu
varasemates lahendites väljendatud seisukohad ei ole käesolevas asjas rakendatavad, sest asjaolud on
erinevad. Kassaatori arvates ei ole vastustajad esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud
ettevõtte üleminekuga Äriseadustiku § 5 tähenduses. Tegemist oli tavalise müügilepinguga, sest
müügiobjektiga seotud õigused ja kohustused ei läinud ostjale üle. Kassaatori arvates tuleks
käesoleva asja lahendamisel arvestada asjaoluga, et ehitise müüjal ei ole võimalik kontrollida ehitise
uue omaniku tegevust ning ta ei saa selle eest vastutada. Kassaatori arvates tegi Milleenia Valduse AS
käibemaksu ümberarvestuse õigesti ning seetõttu on maksuhalduri nõudeavaldus õige ning
pankrotihalduril ei ole õigust esitada tagastusnõuet.
AS Tartu KEK ja Milleenia Valduse AS ühises kirjalikus vastuses vaieldakse Maksu- ja Tolliameti
Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebusele vastu ning leitakse, et ringkonnakohtu otsus KMS § 18
lg 5 tõlgendamise kohta on õige.
8. Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuses palutakse tühistada nii ringkonnakohtu kui ka
halduskohtu otsus selles osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ning teha uus otsus, millega
rahuldada kaebus täies ulatuses ja tühistada Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsus nr 5-
04/533 ning teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus arvestada ja maksta välja intressid tagastusnõude
täitmisega viivitamise eest.
Kassaator on seisukohal, et kohtul ei olnud õigust jätta maksuameti otsus tühistamata. Pankrotihaldur
kui võlgniku seaduslik esindaja ja majandustegevust korraldav isik on õigustatud ja kohustatud
esitama maksudeklaratsioonide parandusi ning tagastusnõudeid. Maksuhalduril ei ole õigust keelduda
tagastusnõude täitmisest ega seada tagastusnõude täitmist sõltuvusse võlausaldajate vastuväidete
läbivaatamise tulemusest. Maksuhalduril ei ole õigust seada haldusaktis sellist kõrvaltingimust nagu
on vaidlustatud otsuses. Vaidlustatud otsuse jõussejätmine rikub kassaatori õigusi, kuna ei võimalda
kassaatoril saada MKS § 116 lõikest 2 tulenevaid intresse kogu tagastusnõude täitmisega viivitamise
aja eest.
Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kirjalikus vastuses vaieldakse Milleenia Valduse AS
kassatsioonkaebusele vastu.
AS Tartu KEK kirjalikus vastuses nõustutakse Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuse
seisukohtadega.
9. Riigikohtu istungil jäid protsessiosalised oma kassatsioonkaebustes ja kirjalikes vastustes
väljendatud seisukohtade juurde.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Riigikohus nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et ehitise võõrandamine
Milleenia Valduse AS poolt on vaadeldav ettevõtte kui majandusüksuse üleandmisena Äriseadustiku
§ 5 tähenduses. Kohtud on kohaldanud käibemaksuseadust õigesti ning hinnanud tõendeid õigesti.
Kuna tegemist oli ettevõtte üleandmisega ning ehitist kasutati jätkuvalt ettevõtluses, siis ei pidanud
Milleenia Valduse AS sisendkäibemaksu tagasiarvestust tegema. Asjaolu, et äriühing pankrotistus
pärast ettevõtte võõrandamist, ei muuda ettevõtte võõrandamisest tekkivat õigusjärglust ja solidaarset
vastutust. Samuti ei muuda õigusjärglust ja vastutust asjaolu, et ettevõtte omandaja on omakorda
ettevõtte võõrandanud.
Riigikohtu halduskolleegium märkis 28. mai 2002. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-02, et kui
võõrandatud ehitist kasutatakse edasi ettevõtluses ja sellest laekub riigieelarvesse käibemaks, tooks
KMS § 18 lõike 5 alusel toimuv käibemaksu ümberarvestuse tegemine endaga kaasa käibemaksu
kumulatsiooni, mis on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega.
Kumulatsioon tekib sellest, et ehitise uus kasutaja ei saa rekonstrueerimisväljaminekutega seoses
tasutud käibemaksu maha arvata, kuigi kasutab ehitist maksustatava käibe tarbeks. Kõrvalekalded
lisandunud väärtuse maksu printsiibist on lubamatud, sest need moonutaksid konkurentsi ning
takistaksid kaupade ja teenuste vaba liikumist. Samasugust seisukohta on korratud Riigikohtu
halduskolleegiumi 19. aprilli 2004. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-04.
Kolleegium on seisukohal, et viidatud kohtulahendites toodud tõlgendus on kohaldatav ka käesolevas
asjas. Eeltoodud põhjustel tuleb Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus jätta
rahuldamata.
11. Järgnevalt kontrollib Riigikohus Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuse väiteid haldusakti
kõrvaltingimuse õiguspärasuse kohta.
HMS § 53 lõike 1 punkti 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimus muuhulgas haldusakti hilisema
muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. HMS § 53
lg 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse kas seaduses või määruses sätestatud
juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb
otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.
MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui
Maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või Tolliseadustikus ei ole ette nähtud teisiti.
MKS § 93 näeb ette maksuhalduri õiguse määrata maksusumma muutva tingimusega. Kui
maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et
täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta
või kehtetuks tunnistada.
MKS § 107 lg 3 näeb ette, et kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku
motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja
täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse
enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust.
Sellest sättest tuleneb, et maksuhalduril on õigus määrata muutev tingimus ka otsuses, millega
keeldutakse enammakstud maksusumma tagastamisest. MKS § 107 lõikes 3 nimetatud otsus ei ole
kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Seetõttu ei ole käesolevas asjas HMS § 53 rakendatav ning tuleb
lähtuda MKS § 107 lõikest 3 ja MKS §-st 93.
12. Milleenia Valduse AS oli alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu tagasiarvestuse seoses ehitise
võõrandamisega. Osa tagasiarvestuse tulemusena tekkinud maksuvõlast oli pankroti väljakuulutamise
ajaks tasumata. Pankrotihaldur esitas maksuametile käibedeklaratsiooni paranduse ning nõudis
enammakstud käibemaksu tagastamist. Samal ajal vaidlustasid võlausaldajad maksuhalduri
nõudeavalduse käibemaksuvõla osas. Seega tekkis kaks erinevat õiguslikku vaidlust sama õigusnormi
tõlgendamise üle ning mõlemad vaidlused puudutasid ühe ja sama isiku maksukohustusi.
Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et sellises olukorras oli tagastusnõude täitmisest
keeldumise otsuses muutva tingimuse kehtestamine õigustatud ja otstarbekas. Samas märgib
kolleegium, et haldusakti muutval tingimusel oleks õiguslik tähendus vaid siis, kui Milleenia Valduse
AS pankrotihaldur ei oleks haldusakti halduskohtus vaidlustanud. Sel juhul oleks pärast
võlausaldajate poolt algatatud kohtuvaidluse tulemuse selgumist võtnud maksuhaldur uuesti
seisukoha tagastusnõude täitmise otsuse suhtes. Muutva tingimuse eesmärk on anda haldusakti
adressaadile võimalus saavutada haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine muul viisil, kui
selle vaidlustamine kohtus.
Kuna käesoleval juhul vaidlustas pankrotihaldur haldusakti halduskohtus, siis kaotas haldusakti
kõrvaltingimus iseseisva tähenduse. Haldusakt on õigusvastane selle andmise ajast alates ning täies
ulatuses. Õigusvastase haldusakti kehtivust ei saa kõrvaltingimuse kaudu pikendada kuni kohtuotsuse
jõustumiseni. Kui kaebaja taotleb kohtult haldusakti tühistamist ning kohus leiab, et haldusakt on
õigusvastane, siis peab halduskohus tühistama haldusakti koos muutva tingimusega. Tühistatud
haldusakti muutev tingimus ei saa iseseisvalt kehtima jääda, kuna sellel puudub õiguslik sisu ja seda
pole võimalik täita.
13. MKS § 106 lg 1 kohaselt tuleb tagastusnõue esitada maksuhaldurile kirjalikult, märkides selles ka
nõude täitmise viisi (tasumine, tasaarvestus). Enammakstud maksusumma tagastamist võib taotleda
ka maksudeklaratsioonis. MKS § 106 lg 2 näeb ette, et summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus,
tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud
teist tähtaega. MKS § 107 näeb ette tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise alused.
MKS § 116 lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja
jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi alates päevast, mil
enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa
arvatud.
Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui maksuhaldurile esitatakse maksusumma tagastamise taotlus, siis
peab maksuhaldur 30 päeva jooksul kontrollima tagastusnõude õigsust ja võtma seisukoha, kas
summa tagastada või mitte. Maksuhaldur ei saa otsustamist edasi lükata ega seostada otsuse tegemist
oodatava kohtuotsusega mõnes teises maksuvaidluses. Kui maksuhaldur oli kohustatud enammakse
tagastama, kuid maksuseaduse väära tõlgendamise tõttu keeldus selleest, siis on maksukohustuslasel
õigus pöörduda keelduva otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse. Haldusakti kõrvaltingimus ei saa
piirata maksukohustuslase kaebeõigust ega õigust nõuda tagastusnõude täitmisega viivitamise eest
intressi. Maksuseaduse väärast tõlgendamisest tulenevat riski peab sellisel juhul kandma
maksuhaldur, mitte maksukohustuslane.
Eeltoodud põhjustel on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et vaidlustatud Tartu Linna
Maksuameti otsus tuleb tühistada tervikuna, sealhulgas ka muutva tingimuse osas. Sellest tulenevalt
on maksuhaldur kohustatud arvutama ka intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest.
14. Milleenia Valduse AS taotleb kassatsioonkaebuses Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemist
intresside arvutamise ja maksmise kohta.
Riigikohus märgib, et intresside arvutamine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus.
Maksukohustuslane ei pea tagastusnõude üle käivas kohtuvaidluses esitama halduskohtule intresside
arvutamise ja väljamõistmise taotlust ning kohus ei pea maksuhaldurile tegema intresside
arvutamiseks ettekirjutust. Vajadusel võib kohus selgitada otsuse täitmise korda ning juhtida
maksuhalduri tähelepanu intresside arvutamise kohustusele. Kui maksuhaldur keeldub intresse
tasumast või kui maksukohustuslane ei ole nõus arvutatud intressisummaga, siis võib
maksukohustuslane pöörduda vastavasisulise kaebusega halduskohtusse. Vastavat seisukohta
väljendas Riigikohtu halduskolleegium ka 8. detsembri 2004. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-63-04.
15. Kuna Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Milleenia Valduse AS
kassatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb Maksu- ja Tolliametilt välja mõista AS Tartu KEK
kohtukulud kassatsioonimenetluses. Milleenia Valduse AS ei taotlenud kohtukulude väljamõistmist.
AS Tartu KEK esitas kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud kassatsioonimenetluses
õigusabikulusid 16 815 kr. Kulude kandmine on tõendatud ning kulude suurus on põhjendatud.
Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann