Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-82-04 ECLI:EE:RK:2004:3.3.1.82.04.463 AI generated

3-3-1-82-04 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-82-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-122/2004 osas,

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-82-04 · Riigikohus: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-122/2004 osas,

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage liability of the bankruptcy estate credit institutions investment loan pledge shortfall certificate construction loan
AI generated
2-09-46612/11
aprill 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-46612 Tsiviilasi TPOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus Menetlustoiming pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik: TPOÜ (end OSAÜHING FE, pankrotis, registrikood XXX, XXX); võlgniku juhatuse liige ÜO, e-post: XXX); pankrotihaldur Tiina Mitt (Õigusbüroo Armit OÜ, Paldiski mnt 22, Tallinn 10149).
3-24-519/5
X. kaebus Maksuja Tolliameti 17.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/20768-11 tühisuse tuvastamiseks ja Maksuja Tolliametilt kaebaja kasuks põhisumma 186 966,59 eurot välja mõistmiseks koos viivisega Menetlusosalised Kaebaja – X. X. Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Aivar Haava Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1.Tagastada X. X. kaebus läbi vaatamatult.
2-10-29591/12
jaanuar 2011. Narva Täiendav otsus 16. septembri 2010 otsusele Tsiviilasja number 2-10-29591 Tsiviilasi, hageja nõue Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu hagi Maksuinkasso OÜ vastu Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks Tsiviilasja hind
2-13-10619/24
Kohtule 04.03.2013.a esitatud hagiavalduse ning selle täienduse kohaselt algatas Pärnu Maakohus 29.01.2010.a XXXOÜ (pankrotis, endine ärinimi XXXOÜ) pankrotimenetluse, 05.03.2010.a kuulutas kohus pankroti välja.
3-17-1474/10
27.06.2017 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi vastustaja) koostanud maksuotsuse nr 3921,29 euro suurust ettemaksukontole täidetud tagastusnõuet.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-82-04

Otsuse kuupäev

16. detsember 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Tartu KEK kaebus Tartu Linna Maksuameti nõudeavalduse

peale Milleenia Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses ja

Tartu Linna Maksuameti ettekirjutuse tühistamiseks ning

Milleenia Valduse AS (pankrotis) pankrotihalduri kaebus Tartu

Linna Maksuameti otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a kohtuotsus haldusasjas

nr 2-3-122/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Milleenia Valduse AS (pankrotis) ning Maksu- ja Tolliameti

Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

2. detsember 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindajad Maret Ambur ja Mare Ülenurm

Milleenia Valduse AS (pankrotis) ja AS Tartu KEK esindaja

Helmut Pikmets

RESOLUTSIOON

Jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata.

Rahuldada Milleenia Valduse AS (pankrotis) kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-122/2004 osas,

millega jäeti rahuldamata Milleenia Valduse AS (pankrotis) apellatsioonkaebus. Tühistada

Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-112/2003 osas, millega jäeti

rahuldamata Milleenia Valduse AS (pankrotis) kaebus. Teha asjas uus otsus, millega tühistada

Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsus nr 5-04/533 täies ulatuses.

Arvata Maksu- ja Tolliameti tasutud kautsjon riigituludesse. Tagastada Milleenia Valduse AS

(pankrotis) tasutud kautsjon.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja AS Tartu KEK kasuks kohtukulud 16 815 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2002. a otsusega kuulutati välja Milleenia Valduse AS pankrot. Tartu

Linna Maksuamet esitas 1. novembril 2002. a pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 8-05/53-1, mille

kohaselt oli Milleenia Valduse AS-l tasumata käibemaks summas 967 306 krooni ja käibemaksult

arvestatud intress 435 944 krooni, kokku 1 403 250 krooni. 14. märtsil 2003. a toimunud Milleenia

Valduse AS nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid AS Tartu KEK, AS Livonia Ehitus ja Veiko

Keerberg kogu maksuameti nõude ning, lähtudes Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02,

pöördusid kaebustega halduskohtusse. Halduskohus liitis 15. aprilli 2003. a määrusega kolme

võlausaldaja kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-112/2003).

Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid kaebajad nõudeavalduse ja selle aluseks olnud Tartu Linna

Maksuameti 6. märtsi 2001. a ettekirjutuse nr 5-03/14-785 tühistamist ning Milleenia Valduse AS

pankrotimenetluses Tartu Linna Maksuameti nõude tunnustamata jätmist. Kaebuse kohaselt on

maksuameti nõue alusetu, kuna maksuvõlg tekkis võlgniku poolt sisendkäibemaksu väärast

ümberarvestusest. Seetõttu on ka võla tasumata osa täitmiseks tehtud ettekirjutus ebaseaduslik.

Maksuamet on vääralt tõlgendanud KMS § 18 lg 5 ja ei ole õigesti mõistnud Riigikohtu seisukohti

selle normi tõlgendamise kohta. Milleenia Valduse AS oli maha arvanud sisendkäibemaksu, mille

tasumine toimus seoses tema maksustatava käibe tarbeks kasutatava ehitise ehitamise või remondiga.

Milleenia Valduse AS müüs 15. novembril 2000. a talle kuuluva mõttelise osa tema maksustatava

käibe tarbeks rekonstrueeritud ehitisest Estiko Investeeringute AS-le. Sisendkäibemaksu

ümberarvestuse tegemine oli väär, kuna Estiko Investeeringute AS kasutas omandatud ehitise

mõttelist osa jätkuvalt ettevõtluses, mille tulemusel tekib käibemaksuga maksustatav käive. Intresside

määramise osas kuni 30. juunini 2002. a on nõue ja osaliselt nõude aluseks olev ettekirjutus

seadusevastane ka seetõttu, et intressid on arvutatud ja määratud põhiseadusevastaste normide alusel.

2. Milleenia Valduse AS pankrotihaldur esitas 21. mail 2003. a Tartu Linna Maksuametile parandatud

2000. aasta novembrikuu käibedeklaratsiooni, millest tulenevalt on Milleenia Valduse AS-l

käibemaksu enammakse summas 2 063 779 krooni. Ühtlasi esitas pankrotihaldur taotluse selle

summa tagastamiseks. Käibedeklaratsiooni parandamise põhjuseks oli pankrotihalduri seisukoht, et

Milleenia Valduse AS oli ebaõigesti läbi viinud sisendkäibemaksu ümberarvestuse, kui ta müüs talle

kuuluva mõttelise osa ehitisest Estiko Investeeringute AS-le. Kuna ostja jätkas ehitise kasutamist

ettevõtluses, ei oleks müüja pidanud ümberarvestust läbi viima.

Tartu Linna Maksuamet jättis 25. juuni 2003. a otsusega nr 5-04/533 pankrotihalduri parandatud

käibedeklaratsiooni alusel maksuarvestuses parandused tegemata, Milleenia Valduse AS-le 6. märtsil

2001. a maksuvõla tasumiseks tehtud ettekirjutuse nr 5-03/14-785 kehtetuks tunnistamata ja

pankrotihalduri tagastusnõude rahuldamata. Otsuses on seatud kõrvaltingimus, et maksuhaldur

kohustub otsuse muutma või kehtetuks tunnistama, kui halduskohtus rahuldab võlausaldajate kaebuse

ja jätab maksuhalduri nõude Milleenia Valduse AS pankrotimenetluses tunnustamata.

3. Selle otsuse peale esitas pankrotihaldur halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-292/2003), milles

taotleti otsuse tühistamist ning Tartu Linna Maksuametile ettekirjutuse tegemist tagastada kaebuse

esitajale käibemaksu enammakse summas 2 063 770 krooni ning arvestada ja tasuda tähtpäevaks

tagastamata summalt intressi. Kaebuse kohaselt pidi maksuhaldur MKS §-de 106–107 järgi kas

tagastusnõude täitma või otsustama tagastusnõude täitmine peatada või pikendada. Maksuhaldur ei

saanud asuda seisukohale, et enammakse puudub. Maksukorralduse seadus ei võimalda

tagastusnõude täitmise otsustamisel kehtestada kõrvaltingimusi.

Tartu Halduskohus liitis 4. oktoobri 2003. a määrusega haldusasjad nr 3-112/2003 ja 3-292/2003 ühte

menetlusse. 5. veebruari 2004. a määrusega eraldas kohus iseseisvaks menetluseks AS Livonia Ehitus

ja V. Keerbergi kaebused ning peatas nendes asjades menetluse kuni kohtulahendite jõustumiseni

Tartu Maakohtu menetluses olevates tsiviilasjades nr 2-583/2003 ja 2-584/2003. Käesoleva asja

raames jätkus menetlus AS Tartu KEK ja Milleenia Valduse AS kaebuste alusel.

4. Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-112/2003 rahuldati AS

Tartu KEK kaebus täielikult ja Milleenia Valduse AS kaebus osaliselt. Kohtuotsusega tühistati Tartu

Linna Maksuameti poolt 6. märtsil 2001. a Milleenia Valduse AS-le tehtud ettekirjutus nr 5-

03/14785, jäeti Tartu Linna Maksuameti nõue Milleenia Valduse AS pankrotimenetluses

tunnustamata ning tehti Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus tagastada Milleenia Valduse AS-le

käibemaksu enammakse.

Otsuse kohaselt oli maksuamet KMS § 18 lõiget 5 vääralt kohaldanud. Hoolimata rekonstrueeritud

ehitise võõrandamisest kasutatakse ehitist edasi ettevõtluses ja sellest laekub käibemaks

riigieelarvesse. Nõude käibemaksu tagasiarvestamiseks saab esitada siis, kui ehitis ettevõtlusest

väljub. Kohtu arvates on tõendatud, et kaubahalli võõrandamisel läksid üle Milleenia Valduse AS kui

ettevõtja kõik õigused ja kohustused ning ehitis ei ole ettevõtlusest väljunud. Kuna Milleenia Valduse

AS on sisendkäibemaksu 2000. a novembris alusetult ümber arvestanud, siis on maksuameti

nõudeavaldus alusetu. Olematu maksuvõla sissenõudmise ettekirjutus on õigusvastane ning

pankrotihalduril on õigus esitada maksuametile tagastusnõue.

Halduskohus jättis tühistamata Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsuse nr 5-04/533

kõrvaltingimuse. Halduskohus leidis, et Maksukorralduse seadus ei keela haldusaktis kõrvaltingimuse

seadmist. Seatud kõrvaltingimus vastab HMS §-s 53 sätestatule ja oli käesoleva asja menetluse

eripära arvestades mõistlik. Kuna kohus ei tühista haldusakti kõrvaltingimust, siis muutub haldusakt

õigusvastaseks kohtuotsuse jõustumisel ning maksuamet peab ise pärast kohtuotsuse jõustumist

haldusakti viivitamatult kehtetuks tunnistama. Enammakse tagastamise tähtaeg hakkab kulgema

kohtuotsuse jõustumisest ning seetõttu ei ole alust kohustada maksuhaldurit intressi arvestamiseks ja

tasumiseks.

5. Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus ja

Milleenia Valduse AS.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus taotles kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist,

millega jätta kaebused täies ulatuses rahuldamata. Apellant leidis, et ta tõlgendas KMS § 18 lõiget 5

õigesti. Käesolevas asjas ei toimunud ettevõtte üleminekut ning Milleenia Valduse AS oleks pidanud

ehitise võõrandamisel tegema käibemaksu ümberarvestuse.

Milleenia Valduse AS taotles kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata,

ning uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse Milleenia Valduse AS kaebus täielikult.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus ebaõigesti Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a

otsuse tühistamata. Apellandil tekkis enammakse parandatud käibedeklaratsiooni alusel ning

maksuhalduril ei olnud õigust enammakse tagastamisest keelduda ega seostada enammakse

tagastamist kohtu tõlgendusega. Maksukorralduse seaduse tagastusnõuet sätestavad normid kui

erinormid ei näe ette tagastusnõude täitmise otsustamisel kõrvaltingimuse kehtestamise võimalust.

Samuti ei saa õiguslik tõlgendus olla sündmuseks HMS § 53 lg 1 p 1 mõttes. Sündmus tähendab

üksnes faktilist asjaolu. Kuna tagastamata jätmise otsus ja sellega kehtestatud kõrvaltingimus olid

ebaseaduslikud, oleks kohus pidanud maksuameti otsuse tühistama ning kohustama maksuhaldurit

arvestama vastavalt MKS § 116 lõikele 2 apellandi kasuks intressi.

6. Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3-122/04 jäeti

mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohtadega, et maksuamet on KMS § 18 lõiget 5 vääralt

tõlgendanud ja Milleenia Valduse AS ei pidanud ehitise võõrandamisel tegema sisendkäibemaksu

ümberarvestust. Halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud ja järeldanud, et tegemist oli ettevõtte

üleminekuga ning ehitis ei väljunud ettevõtlusest. Ringkonnakohus nõustus ka halduskohtu

seisukohtadega haldusakti kõrvaltingimuse osas. Haldusakti kõrvaltingimus oli seotud kohtuotsuse

jõustumise fakti kui sündmusega, mitte aga õigusliku tõlgendusega. Vaidlustatud maksuameti otsus

muutub õigusvastaseks alles kohtuotsuse jõustumisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada

ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti tema apellatsioonkaebus rahuldamata ning saata asi selles

osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Kassaator on seisukohal, et kohtud on vääralt tõlgendanud KMS § 18 lõiget 5. Riigikohtu

varasemates lahendites väljendatud seisukohad ei ole käesolevas asjas rakendatavad, sest asjaolud on

erinevad. Kassaatori arvates ei ole vastustajad esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud

ettevõtte üleminekuga Äriseadustiku § 5 tähenduses. Tegemist oli tavalise müügilepinguga, sest

müügiobjektiga seotud õigused ja kohustused ei läinud ostjale üle. Kassaatori arvates tuleks

käesoleva asja lahendamisel arvestada asjaoluga, et ehitise müüjal ei ole võimalik kontrollida ehitise

uue omaniku tegevust ning ta ei saa selle eest vastutada. Kassaatori arvates tegi Milleenia Valduse AS

käibemaksu ümberarvestuse õigesti ning seetõttu on maksuhalduri nõudeavaldus õige ning

pankrotihalduril ei ole õigust esitada tagastusnõuet.

AS Tartu KEK ja Milleenia Valduse AS ühises kirjalikus vastuses vaieldakse Maksu- ja Tolliameti

Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebusele vastu ning leitakse, et ringkonnakohtu otsus KMS § 18

lg 5 tõlgendamise kohta on õige.

8. Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuses palutakse tühistada nii ringkonnakohtu kui ka

halduskohtu otsus selles osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus täies ulatuses ja tühistada Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsus nr 5-

04/533 ning teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus arvestada ja maksta välja intressid tagastusnõude

täitmisega viivitamise eest.

Kassaator on seisukohal, et kohtul ei olnud õigust jätta maksuameti otsus tühistamata. Pankrotihaldur

kui võlgniku seaduslik esindaja ja majandustegevust korraldav isik on õigustatud ja kohustatud

esitama maksudeklaratsioonide parandusi ning tagastusnõudeid. Maksuhalduril ei ole õigust keelduda

tagastusnõude täitmisest ega seada tagastusnõude täitmist sõltuvusse võlausaldajate vastuväidete

läbivaatamise tulemusest. Maksuhalduril ei ole õigust seada haldusaktis sellist kõrvaltingimust nagu

on vaidlustatud otsuses. Vaidlustatud otsuse jõussejätmine rikub kassaatori õigusi, kuna ei võimalda

kassaatoril saada MKS § 116 lõikest 2 tulenevaid intresse kogu tagastusnõude täitmisega viivitamise

aja eest.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kirjalikus vastuses vaieldakse Milleenia Valduse AS

kassatsioonkaebusele vastu.

AS Tartu KEK kirjalikus vastuses nõustutakse Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuse

seisukohtadega.

9. Riigikohtu istungil jäid protsessiosalised oma kassatsioonkaebustes ja kirjalikes vastustes

väljendatud seisukohtade juurde.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohus nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et ehitise võõrandamine

Milleenia Valduse AS poolt on vaadeldav ettevõtte kui majandusüksuse üleandmisena Äriseadustiku

§ 5 tähenduses. Kohtud on kohaldanud käibemaksuseadust õigesti ning hinnanud tõendeid õigesti.

Kuna tegemist oli ettevõtte üleandmisega ning ehitist kasutati jätkuvalt ettevõtluses, siis ei pidanud

Milleenia Valduse AS sisendkäibemaksu tagasiarvestust tegema. Asjaolu, et äriühing pankrotistus

pärast ettevõtte võõrandamist, ei muuda ettevõtte võõrandamisest tekkivat õigusjärglust ja solidaarset

vastutust. Samuti ei muuda õigusjärglust ja vastutust asjaolu, et ettevõtte omandaja on omakorda

ettevõtte võõrandanud.

Riigikohtu halduskolleegium märkis 28. mai 2002. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-02, et kui

võõrandatud ehitist kasutatakse edasi ettevõtluses ja sellest laekub riigieelarvesse käibemaks, tooks

KMS § 18 lõike 5 alusel toimuv käibemaksu ümberarvestuse tegemine endaga kaasa käibemaksu

kumulatsiooni, mis on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega.

Kumulatsioon tekib sellest, et ehitise uus kasutaja ei saa rekonstrueerimisväljaminekutega seoses

tasutud käibemaksu maha arvata, kuigi kasutab ehitist maksustatava käibe tarbeks. Kõrvalekalded

lisandunud väärtuse maksu printsiibist on lubamatud, sest need moonutaksid konkurentsi ning

takistaksid kaupade ja teenuste vaba liikumist. Samasugust seisukohta on korratud Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. aprilli 2004. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-04.

Kolleegium on seisukohal, et viidatud kohtulahendites toodud tõlgendus on kohaldatav ka käesolevas

asjas. Eeltoodud põhjustel tuleb Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

11. Järgnevalt kontrollib Riigikohus Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuse väiteid haldusakti

kõrvaltingimuse õiguspärasuse kohta.

HMS § 53 lõike 1 punkti 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimus muuhulgas haldusakti hilisema

muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. HMS § 53

lg 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse kas seaduses või määruses sätestatud

juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb

otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.

MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui

Maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või Tolliseadustikus ei ole ette nähtud teisiti.

MKS § 93 näeb ette maksuhalduri õiguse määrata maksusumma muutva tingimusega. Kui

maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et

täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta

või kehtetuks tunnistada.

MKS § 107 lg 3 näeb ette, et kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku

motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja

täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse

enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust.

Sellest sättest tuleneb, et maksuhalduril on õigus määrata muutev tingimus ka otsuses, millega

keeldutakse enammakstud maksusumma tagastamisest. MKS § 107 lõikes 3 nimetatud otsus ei ole

kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Seetõttu ei ole käesolevas asjas HMS § 53 rakendatav ning tuleb

lähtuda MKS § 107 lõikest 3 ja MKS §-st 93.

12. Milleenia Valduse AS oli alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu tagasiarvestuse seoses ehitise

võõrandamisega. Osa tagasiarvestuse tulemusena tekkinud maksuvõlast oli pankroti väljakuulutamise

ajaks tasumata. Pankrotihaldur esitas maksuametile käibedeklaratsiooni paranduse ning nõudis

enammakstud käibemaksu tagastamist. Samal ajal vaidlustasid võlausaldajad maksuhalduri

nõudeavalduse käibemaksuvõla osas. Seega tekkis kaks erinevat õiguslikku vaidlust sama õigusnormi

tõlgendamise üle ning mõlemad vaidlused puudutasid ühe ja sama isiku maksukohustusi.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et sellises olukorras oli tagastusnõude täitmisest

keeldumise otsuses muutva tingimuse kehtestamine õigustatud ja otstarbekas. Samas märgib

kolleegium, et haldusakti muutval tingimusel oleks õiguslik tähendus vaid siis, kui Milleenia Valduse

AS pankrotihaldur ei oleks haldusakti halduskohtus vaidlustanud. Sel juhul oleks pärast

võlausaldajate poolt algatatud kohtuvaidluse tulemuse selgumist võtnud maksuhaldur uuesti

seisukoha tagastusnõude täitmise otsuse suhtes. Muutva tingimuse eesmärk on anda haldusakti

adressaadile võimalus saavutada haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine muul viisil, kui

selle vaidlustamine kohtus.

Kuna käesoleval juhul vaidlustas pankrotihaldur haldusakti halduskohtus, siis kaotas haldusakti

kõrvaltingimus iseseisva tähenduse. Haldusakt on õigusvastane selle andmise ajast alates ning täies

ulatuses. Õigusvastase haldusakti kehtivust ei saa kõrvaltingimuse kaudu pikendada kuni kohtuotsuse

jõustumiseni. Kui kaebaja taotleb kohtult haldusakti tühistamist ning kohus leiab, et haldusakt on

õigusvastane, siis peab halduskohus tühistama haldusakti koos muutva tingimusega. Tühistatud

haldusakti muutev tingimus ei saa iseseisvalt kehtima jääda, kuna sellel puudub õiguslik sisu ja seda

pole võimalik täita.

13. MKS § 106 lg 1 kohaselt tuleb tagastusnõue esitada maksuhaldurile kirjalikult, märkides selles ka

nõude täitmise viisi (tasumine, tasaarvestus). Enammakstud maksusumma tagastamist võib taotleda

ka maksudeklaratsioonis. MKS § 106 lg 2 näeb ette, et summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus,

tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud

teist tähtaega. MKS § 107 näeb ette tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise alused.

MKS § 116 lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja

jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi alates päevast, mil

enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa

arvatud.

Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui maksuhaldurile esitatakse maksusumma tagastamise taotlus, siis

peab maksuhaldur 30 päeva jooksul kontrollima tagastusnõude õigsust ja võtma seisukoha, kas

summa tagastada või mitte. Maksuhaldur ei saa otsustamist edasi lükata ega seostada otsuse tegemist

oodatava kohtuotsusega mõnes teises maksuvaidluses. Kui maksuhaldur oli kohustatud enammakse

tagastama, kuid maksuseaduse väära tõlgendamise tõttu keeldus selleest, siis on maksukohustuslasel

õigus pöörduda keelduva otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse. Haldusakti kõrvaltingimus ei saa

piirata maksukohustuslase kaebeõigust ega õigust nõuda tagastusnõude täitmisega viivitamise eest

intressi. Maksuseaduse väärast tõlgendamisest tulenevat riski peab sellisel juhul kandma

maksuhaldur, mitte maksukohustuslane.

Eeltoodud põhjustel on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et vaidlustatud Tartu Linna

Maksuameti otsus tuleb tühistada tervikuna, sealhulgas ka muutva tingimuse osas. Sellest tulenevalt

on maksuhaldur kohustatud arvutama ka intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest.

14. Milleenia Valduse AS taotleb kassatsioonkaebuses Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemist

intresside arvutamise ja maksmise kohta.

Riigikohus märgib, et intresside arvutamine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus.

Maksukohustuslane ei pea tagastusnõude üle käivas kohtuvaidluses esitama halduskohtule intresside

arvutamise ja väljamõistmise taotlust ning kohus ei pea maksuhaldurile tegema intresside

arvutamiseks ettekirjutust. Vajadusel võib kohus selgitada otsuse täitmise korda ning juhtida

maksuhalduri tähelepanu intresside arvutamise kohustusele. Kui maksuhaldur keeldub intresse

tasumast või kui maksukohustuslane ei ole nõus arvutatud intressisummaga, siis võib

maksukohustuslane pöörduda vastavasisulise kaebusega halduskohtusse. Vastavat seisukohta

väljendas Riigikohtu halduskolleegium ka 8. detsembri 2004. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-63-04.

15. Kuna Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Milleenia Valduse AS

kassatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb Maksu- ja Tolliametilt välja mõista AS Tartu KEK

kohtukulud kassatsioonimenetluses. Milleenia Valduse AS ei taotlenud kohtukulude väljamõistmist.

AS Tartu KEK esitas kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud kassatsioonimenetluses

õigusabikulusid 16 815 kr. Kulude kandmine on tõendatud ning kulude suurus on põhjendatud.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann