3-3-1-60-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-60-04

Otsuse kuupäev

16. detsember 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ Estkompexim Kaubandus kaebus Tallinna Kesklinna

Valitsuse tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2004. a

otsus haldusasjas nr 2-3/203/04

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Estkompexim Kaubandus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

25. november 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Estkompexim Kaubandus esindaja Anti Ojandu

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Estkompexim Kaubandus kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-

3/203/04 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 1998. a määruse nr 43 "Turul ja tänaval kauplemise

eeskirja kinnitamine" p-ga 4.6 nähti ette, et tänaval müüjad on kohustatud tasuma müügikoha, oma

paigaldatud reklaami ning temale osutatavate teenuste eest vastavalt kehtestatud korrale.

Tallinna Kesklinna Valitsuse 31. märtsi 1995. a korraldusega nr 386, Tallinna Kesklinna vanema

28. märtsi 2000. a korraldusega nr 123 ning Tallinna Kesklinna vanema 26. märtsi 2001. a

korraldusega nr 260 määrati tänavakaubanduse kauplemiskoha ning välikohviku istekoha

tasumäärad.

Riigikohus tunnistas 10. aprilli 2002. a otsusega asjas nr 3-4-1-4-02 vastuolu tõttu Põhiseadusega

kehtetuks linnavolikogu määruse punkti 4.6 ja linnaosa vanema korralduse nr 123. Tallinna Kesklinna

Valitsuse korraldus nr 386 tunnistati põhiseadusevastaseks.

OÜ Estkompexim Kaubandus kauples perioodil 1. juulist 1998 kuni 1. oktoobrini 2001 Raekoja

platsil välikohvikus ning tasus sellega seoses korraldustes nr 386 ning nr 123 ettenähtud

tasumäärades Tallinna linnale 343 275 krooni.

2. OÜ Estkompexim Kaubandus esitas 6. juunil 2002. a Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse

tasutud summade tagastamiseks. Kesklinna Valitsus oma vastuses leidis, et nõudega tuleb pöörduda

Tallinna Linnavalitsuse poole. Tallinna Linnavalitsus teatas 21. oktoobri 2002. a kirjaga, et ei pea

avalduse rahuldamist võimalikuks.

3. OÜ Estkompexim Kaubandus esitas 13. detsembril 2002. a kaebuse Tallinna Halduskohtusse,

milles taotles Tallinna Linnavalitsuselt mõista välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuna

343 275 krooni ning viivis kuni nõutava summa tasumiseni.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 22. mai 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-397/2003 kaebuse.

Tallinna Linnavalitsuselt mõisteti OÜ Estkompexim Kaubandus kasuks välja 343 250 krooni ja

kohtukulu 17 298 krooni 25 senti.

5. Tallinna Linnavalitsus palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta OÜ Estkompexim Kaubandus kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas 7. juuni 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-

3/203/04 halduskohtu otsuse ja jättis OÜ Estkompexim Kaubandus kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt:

1) OÜ Estkompexim Kaubandus kaebusest ja selgitustest võib järeldada, et nõue on esitatud kahel

alternatiivsel alusel: alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise sätete järgi. Käesoleval juhul ei ole

kohaldatav Riigivastutuse seadus. Kahju nõude põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda TsK §-des 448

ja 450 ja alusetu rikastumise nõude puhul TsK § 477 sätestatust;

2) kauplemislubade väljaandmise ajal kehtinud õiguslikust regulatsioonist saab teha järelduse, et

kauplemisluba ei oleks ilma kauplemiskoha tasu maksmata olnud võimalik väljastada. Tasu kehtestati

eesmärgiga seada piirangud avalikel teedel ja väljakutel kauplemiskohtade jagamisel. Tasumäärade

kehtestamist kasutati kauplemisloa taotluste esitamise piiranguna kohtades, kus liiklusolud on niigi

pingelised. Juhul, kui sellise piirangu kasutamise õigusvastasus oleks olnud volikogule selge enne

määruse kehtestamist, oleks volikogu ilmselt seadnud muud võimalikud piirangud kauplemisloa

väljaandmisele. Seega sai kaebuse esitaja kauplemisloa tasu eest teatud soodustuse " tal tekkis õigus

paigaldada talle kuuluv müügiinventar avalikule teele ja kasutada seega avalikku teed oma

kaubandustegevuseks ja kasumi teenimiseks. Sellist soodustust poleks ta saanud ilma tasu maksmata

ning seega poleks kaebuse esitaja ilma tasu maksmata olnud soodsamas seisundis kui ebaseaduslikult

nõutud tasu eest loa väljastamisel. Seega ei ole kauplemisloa eest makstud tasu käsitatav kaebuse

esitaja kahjuna;

3) nõude rahuldamiseks ei ole alust ka alusetu rikastumise sätete alusel. TsK § 477 lg-test 1 ja 2

tulenevalt on isik kohustatud ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud vara

tagastama ning samasugune kohustus tekib ka juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära

langeb. Käesoleval juhul maksti kauplemisloa tasu üksikaktide alusel (Kesklinna vanema korraldusel

väljaantud kauplemisload), mis ei kaotanud oma kehtivust. Seega ei ole tasu maksmise alus ka hiljem

ära langenud ning TsK § 477 lg 1 ja 2 teokoosseis ei ole täidetud;

4) TsK § 462 lg 1 nägi ette võimaluse arvestada kannatanu süü astet kahju tekkimisel. Kohtupraktikas

on ka enne Riigivastuse seaduse jõustumist rakendatud RVS § 7 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid.

Äriühing oleks saanud tarvitusele võtta abinõud, et kahju vältida. Käesoleval juhul on kauplemisload

üksikaktideks, mille õigust rikkuvast iseloomust pidanuks kaebuse esitaja aru saama ja seetõttu

puuduvad mõjuvad põhjused kauplemistasude õigeaegseks vaidlustamata jätmiseks.

Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt Estkompexim Kaubandus Tallinna linna kasuks välja 24 557 krooni

50 senti viimase poolt kantud riigilõivu ja õigusabikulu katteks.

7. OÜ Estkompexim Kaubandus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. OÜ Estkompexim Kaubandus põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt:

1) kohus on loonud olematu argumendi, et alusetult nõutud summad on kauplemisloa tasud. Kaebajalt

nõutud tasu oli nn toolimaks ning mingit eraldi kauplemisluba ei ole väljastatud; tegemist oli

kauplemiskoha tasude, mitte aga kauplemisloa tasudega;

2) kauplemiskoha tasu nõudmine toimus TsÜs § 60 lg 1 (sellel ajal kehtinud redaktsioonis) mõistes

tehingu raames. Kui isik esitas linnaosa valitsusele taotluse tänavakauplemiskoha saamiseks, seati

selle rahuldamise tingimuseks vastava tasu maksmine. Tasu maksmisel saadi kasutada tänavapinda;

3) tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Riigikohtu

lahendist tulenevalt on aktid, mille alusel tehti tehingud, põhiseadusevastased. Tühise tehingu järgi

saadu on keeleliselt käsitletav kahjuna. Seetõttu tuleb kassaatorile temalt saadud summad Tallinna

Linnavalitsuse poolt tagastada TsÜs § 66 lg 5 järgselt.

Kohtuistungil jäi OÜ Estkompexim Kaubandus esindaja kassatsioonkaebuse taotluse ja põhjenduste

juurde. Kassaator rõhutas tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud seisukohta, et välikohviku

kauplemisloa taotlemine oli majanduslikult vältimatu ning kauplemine välikohvikus oli piiratud rea

täiendavate tingimustega. Kassaator pidas oluliseks ka asjaolu, et talle pole väljastatud välikohviku

kauplemisluba kui eraldi dokumenti.

9. Tallinna Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Kirjalikus vastuses leitakse, et kassaatori tasutud

summade näol oli tegu tasuga õiguse eest tegeleda tänavakaubandusega Tallinnas Raekoja platsil

välikohvikus ning kauplemislubade vormistamise tasuga. Kassaator on omaalgatuslikult nimetanud

tasu kauplemisõiguse eest toolimaksuks. Ringkonnakohus on analoogsetes asjades õigesti asunud

seisukohale, et kahju hüvitamist taotlevad kaebused on põhjendamatud, kuna ettevõtjatele ei ole

kahju tekkinud. Samuti välistab kahju hüvitamise asjaolu, et kassator ei ole rakendanud väidetava

kahju ärahoidmiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Vastustaja leiab, et kassaatori poolt osundatud

varasema TsÜS §-d 60 ja 66 ei ole asjassepuutuvad. Käesoleval juhul on tegemist avalik-õiguslike

õigussuhetega, mitte aga õigussuhetega, mille aluseks on tehing.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et üldaktid, mille alusel OÜ Estkompexim Kaubandus

maksis Tallinna linnale tasu Raekoja platsil välikohvikus kauplemise eest ajavahemikus 1. juulist

1998 kuni 1. oktoobrini 2001, on tunnistatud põhiseadusevastasteks.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 10. aprilli 2002. a otsusega asjas nr 3-

4-1-4-02 põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks Tallinna Kesklinna vanema 28. märtsi 2000. a

korralduse nr 123. Sama otsusega tunnistas Riigikohus kehtetuks Tallinna Linnavolikogu

10. detsembri 1998. a määrusega nr 43 kinnitatud eeskirja punkti 4.6. Tallinna Kesklinna Valitsuse

korraldus nr 386 tunnistati põhiseadusevastaseks.

11. Samas ei ole õiguslikku hinnangut antud üksikaktidele, millega OÜ-le Estkompexim Kaubandus

määrati kauplemislubade eest makstava tasu suurus. Neid linnaosa vanema üksikakte ei ole

vaidlustatud, nende kehtivust ei mõjutanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

eelnimetatud otsus. Kuigi kolleegiumi arvates saaks OÜ Estkompexim Kaubandus kahjunõue

põhineda eeldusel, et kahju on tekitatud põhiseadusevastastel üldaktidel põhinevate üksikaktidega,

seega põhiseadusevastaste üksikaktidega, ei ole üksikaktide vaidlustamata jätmine takistuseks

kahjunõude menetlemisel. Riigikohtu halduskolleegium on 30. novembri 2004. a otsuses haldusasjas

nr 3-3-1-64-04 leidnud, et üksikaktide õigusvastasuse tuvastamist saab taotleda nii enne kahjunõude

esitamist tuvastuskaebusega kui ka selles halduskohtumenetluses, milles esitati kahjunõue.

12. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas oleks OÜ

Estkompexim Kaubandus saanud kahju vältida linnaosa üksikaktide õigeaegse vaidlustamisega.

Haldusasjas nr 3-3-1-64-04 leidis halduskolleegium, et isikul on mõistlik alus eeldada, et avalik võim

tegutseb üksikakte andes põhiseaduspäraste üldaktide alusel. See, et isik mõistab talle suunatud

üksikakti põhiseaduse vastasust alles pärast üldakti põhiseadusevastaseks tunnistamist, ei võta talt

kahjunõude esitamise õigust.

13. Kassatsioonkaebuses käsitleb OÜ Estkompexim Kaubandus oma suhteid Tallinna linnaga

tehinguna TsÜS § 60 lg 1 mõttes ning nõude alusena TsÜS § 66 lg-t 5. Riigikohtu halduskolleegium

leiab, et kohtud on põhjendatult käsitlenud kujunenud suhteid avalik-õiguslike suhetena. Poolte

vaheliste suhete käsitlemiseks eraõigusliku lepingu raames puuduvad faktilised ja õiguslikud alused.

Tuvastatud ei ole ka seda, et Tallinna linn või linnaosavalitsused ja OÜ Estkompexim Kaubandus

oleksid sõlminud halduslepingu, kuigi Riigikohtu halduskolleegium peab sarnaste suhete

reguleerimist halduslepinguga võimalikuks. Seetõttu on kohtud õigesti OÜ Estkompexim Kaubandus

nõuet hinnanud alusetu rikastumise sätete ning kahju tekitamisest tulenevaid kohustusi sätestavate

normide alusel.

14. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et alusetu rikastumise

sätete alusel ei saa käesolevat nõuet rahuldada. Kui asja lahendamise käigus tuvastataks üksikakti

põhiseadusevastasus või õigusvastasus, ei tähendaks see veel vara omandamise õigusliku aluse

äralangemist. Kuivõrd üksikakte, mille alusel OÜ Estkompexim Kaubandus maksis tasu, ei ole

tühistatud ega ka kehtetuks tunnistatud, ei ole ära langenud ka tasu maksmise õiguslik alus.

15. Ringkonnakohus on leidnud, et kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Peamiseks

motiiviks oli kohtu arvamus, et kauplemistasu tagasi saamisel oleks OÜ Estkompexim Kaubandus

soodsamas olukorras, kui ta olnuks siis, kui ta kauplemistasu poleks maksnud " linn võinuks

kauplemislube mitte anda või kehtestada ebaseadusliku tasu asemel muu kauplemisloa andmise

tingimuse. Makstes kauplemistasu, sai äriühing võimaluse kaubelda ja teenida tulu.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kahjunõude üle otsustamisel

tuleb arvestada ka neid soodustusi, mida isik sai seoses kauplemistasu maksmisega. Kahjunõude

rahuldamine ei tohi viia isiku alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus isik oleks pärast kahju

hüvitamist paremas majanduslikus olukorras kui ilma kahju tekitamiseta.

16. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-64-04 leidnud, et kauplemisloa eest

õigusvastase tasu võtmine võib olla käsitletav kahjuna. Sellist kahju ei saa aga võrdsustada

hüvitamisele kuuluva kahjuga nagu seda on teinud kaebaja. Ilma kauplemistasu maksmata ei oleks

OÜ Estkompexim Kaubandus tõenäoliselt saanud kaubelda välikaubanduse vormis. Kauplemine on

ettevõtlus, s.o tulu saamisele orienteeritud tegevus. Seetõttu võib eeldada, et OÜ Estkompexim sai ka

sellest majandustegevusest tulu. Sellist tulu tuleb arvestada kahjuhüvitise nõude hindamisel.

Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et võimalus kaubelda Raekoja platsil on selline soodustus,

mis kaalub igal juhul üles ebaseadusliku tasu suuruse. Juhul, kui kauplemisloa alusel saadud tulu on

võrdne või ületab õigusvastase kauplemistasu, esineb alus kahjunõude rahuldamata jätmiseks.

17. Ringkonnakohtu lahendist ei selgu, kui suur oli tulu, mida sai OÜ Estkompexim Kaubandus

kauplemisloa alusel. Halduskolleegium leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine tulu või

muu soodustuse saamise tõttu eeldab üldjuhul selle tulu rahalist hindamist. Juhul, kui tulu või

soodustus on ilmselt suurem tekitatud kahjust, ei ole sellise soodustuse rahaline hindamine vajalik.

Kahju kannatanu poolt omandatud soodustus võib ka laadilt olla selline, mille rahaline hindamine on

võimatu või ebamõistlik. Sellisel juhul on paratamatu hüvitise suuruse määramine kohtu

kaalutlusotsuse alusel.

18. Kahju hüvitamise küsimuse otsustamisel halduskohtumenetluses peab kohus juhinduma

uurimisprintsiibist ning selgitama välja asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kahju

hüvitamise nõude põhjendatuse tõendamisel on aga kaalukas roll ka kaebajal. Käesolevas asjas ei ole

OÜ Estkompexim Kaubandus esitanud andmeid selle kohta, kas ja millises ulatuses ta sai tulu

tänavakaubandusest. Asja materjalidest ei nähtu, et selliste andmete esitamist oleks kaebajalt

nõudnud ka kohus.

19. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleva asja lahendamisel ei ole ringkonnakohus välja

selgitanud ja kaalunud kõiki asjaolusid, mistõttu kohtu järeldus hüvitatava kahju puudumisest ei ole

veenev. Uue otsuse tegemisel võivad omada tähtsust ka järgmised asja materjalidest nähtuvad

asjaolud või kassaatori väited: OÜ Estkompexim Kaubandus omas kauplemisluba ruumides aadressil

Raekoja plats 10 ning tänaval kauplemise luba anti vahetult nende ruumide ees asuvale väljakualale;

eelnevaga seoses on kassaator leidnud, et kauplemisloa omandamine oli möödapääsmatu

majandustegevuse jätkamiseks. Tähelepanuta ja kaalumiseta on jäänud asjaolu, et Raekoja platsil

suveperioodil elanike ja turistide toitlustamine on üks osa linna mainekujundusest, seega osaliselt

avalikul huvil rajanev tegevus. Sellisest avalikust huvist tulenevalt oli kassaatori majandustegevusele

seatud rida täiendavaid piiranguid; Tallinna linna ja kassaatori vahekordi Raekoja platsil kauplemisel

vahendas linna volitusel teine äriühing, kes määras ka kauplemise tingimusi, sh kasutatava inventari

ja reklaami, istekohtade arvu, osaliselt menüü; ei ole tõenäoline, et linn poleks Raekoja platsil

toitlustamiseks kauplemislube välja andnud või oleks andnud neid lube isikutele, kes ei oma sama

väljakuga piirnevates hoonetes toitlustamise eesmärgil kasutatavaid ruume. Arvestamata ei saa jätta

ka tasu suurust, mis moodustas kuni 200 krooni ühelt istekohalt kuus. Eelnimetatud asjaolusid

kaalumata ei saa järeldada, et OÜ Estkompexim Kaubandus poolt omandatud soodustus oli ilmselgelt

suurem talle tekitatud kahjust.

20. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi otsus tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kautsjon

tuleb tagastada.

21. Juhul, kui asja uuel läbivaatamisel ilmnevad kahjunõude rahuldamise alused, peab kohus võtma

seisukoha ka nende linnaosa vanema õigusaktide suhtes, millega OÜ-lt Estkompexim Kaubandus

võeti tasu kauplemislubade eest.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld