3-2-1-149-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-149-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu

Kohtuasi

AS Kalbur Grupp vastulause Tallinna Linnakohtu

kohtunikuabi 30. juuli 2003. a kandeotsusele.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuli 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/285/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Kalbur Grupp kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. november 2004. a

Istungil osalenud isikud

Istungile osalejaid ei ilmunud.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuli

2004. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-le Kalbur Grupp 9. augustil 2004. a

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. juulil 2003. a esitas AS Kalbur Grupp Tallinna Linnakohtu registriosakonnale kandeavalduse

ümberkujundamisotsuse alusel muudatuste kandmiseks äriregistrisse.

2. Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi 30. juuli 2003. a kandeotsusega jäeti avaldus rahuldamata.

Kandeotsuse kohaselt ei saa soovitud kannet teha, sest kandeavalduse aluseks oleva 30. juuni 2003. a

ümberkujundamisotsuse kohta ei ole nõutavaid teateid väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud.

3. AS Kalbur Grupp esitas kandeotsuse peale vastulause. 15. septembril 2003. a vaatas kohtunikuabi

vastulause läbi ja jättis selle rahuldamata ning andis vastulause läbivaatamiseks kohtunikule.

4. Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 2003. a kandeotsusega jäeti vastulause rahuldamata.

5. Kandeotsuse kohaselt otsustati AS Kalbur Grupp 30. juuni 2003. a üldkoosolekul aktsiaseltsi

ümberkujundamine osaühinguks. Äriseadustiku (ÄS) § 483 lg 2 kohaselt peavad juhatus või ühingut

juhtima õigustatud osanikud ümberkujundamisotsuse kohta avaldama väljaandes Ametlikud

Teadaanded kaks teadet vähemalt 15 päevase vahega. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid

oma nõuded kahe kuu jooksul. Äriseadustiku § 485 lg 1 järgi esitavad ümberkujundatava ühingu

juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud mitte varem kui kolme kuu möödudes teise

ümberkujundamise teate avaldamisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. AS

Kalbur Grupp ei ole nimetatud sätteid järginud. 30. juunil 2003. a vastu võetud

ümberkujundamisotsuse kohta ei ole teadet väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud.

6. AS Kalbur Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu kandeotsuse tühistada ja uue

otsusega kandeavalduse rahuldada. Linnakohus jättis arvestamata asjaolu, et AS Kalbur Grupp

ümberkujundamisprotsess algas 28. juunil 2002. a, mil üldkoosolek otsustas aktsiaseltsi

ümberkujundamise. Vastavalt sellele otsusele avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded kaks nõutud

teadet. 20. mail 2003. a esitas AS Kalbur Grupp kandeavalduse, mille kohtunikuabi jättis

rahuldamata. Kohtunikuabile tehtud suulisele järelpärimisele vastati, et uusi teateid avaldada ei ole

vaja.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2004. a otsusega Tallinna Linnakohtu kandeotsuse

muutmata.

8. Linnakohus leidis õigesti, et vastulauset rahuldada ei saa. 30. juuni 2003. a

ümberkujundamisotsuse kohta teateid avaldatud ei ole. 19. septembril 2002. a ja 10. oktoobril 2002. a

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud teated on avaldatud 28. juuni 2002. a

ümberkujundamisotsuse kohta, mistõttu ei saanud neid käsitada 30. juuni 2003. a

ümberkujundamisotsusest nõuetekohase teatamisena. 28. juuni 2002. a ümberkujundamisotsuse

alusel esitatud kandeavalduse jättis kohtunikuabi 3. juuni 2003. a kandeotsusega rahuldamata. Selle

kandeotsuse peale ei ole AS Kalbur Grupp vastulauset esitanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuses palub AS Kalbur Grupp tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega anda võimalus AS Kalbur Grupp kandeavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

10. Kassatsioonkaebuse kohaselt oli ringkonnakohtul formaalselt õigus otsuses märgitud põhjusel

apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Ringkonnakohus ei ole aga täitnud TsMS § 231 lg-te 3 ja 4

nõudeid ega ole põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi väidetega. Kogu vaidlus on tekkinud

Tallinna Linnakohtu registriosakonna kahe kohtunikuabi seisukohtade kooskõlastamatusest. Samuti

ei andnud kohtunikuabi N. Alas AS-le Kalbur Grupp TsÜS § 40 lg 2 alusel võimalust puuduste

kõrvaldamiseks, mis oleks välistanud äriühingu sundlõpetamise. Äriühingu sundlõpetamine ei ole

kasulik ei riigile ega olematutele võlausaldajatele ning kahjustab aktsionäride huve.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule

uueks läbivaatamiseks.

12. Esmalt peab kolleegium vajalikuks analüüsida äriseadustiku sätteid, mis reguleerivad erinevate

toimingute tegemise tähtaegasid äriühingu (aktsiaseltsi) ümberkujundamisel teist liiki äriühinguks.

Analüüs on vajalik, otsustamaks, milline on nende sätete eesmärk ja kas need on täidetud.

13. Äriseadustiku § 502 lg 1 kohaselt esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus vähemalt üks kuu

enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks

ümberkujundamisaruande ja aktsiaseltsi viimase majandusaasta aruande. Sama seadustiku § 483 lg 2

järgi peavad juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud ümberkujundamisotsuse kohta

avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega. Teates tuleb

näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul. Mitte varem kui kolme kuu

möödudes teise ümberkujundamise teate avaldamisest esitavad ÄS § 485 lg 1 kohaselt

ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud avalduse

ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib registripidaja

ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on

koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Bilansi

koostamisele ja kinnitamisele kehtivad majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kohta

käivad sätted.

14. Kolleegium leiab, et ÄS § 502 lg 1 eesmärk on anda aktsionäridele võimalus

ümberkujundamisotsuse vastuvõtmiseks tutvuda äriühingu majandusliku hetkeseisuga majandusaasta

aruande alusel. Seda rõhutab ka ÄS § 502 lg 3, mille kohaselt, kui aktsiaseltsi viimane majandusaasta

aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist, koostatakse

aastaaruande nõuetele vastavalt bilanss (vahebilanss) viimase veerandaasta seisuga, mis esitatakse

aktsionäridele tutvumiseks. Teine eesmärk on anda aktsionäridele infot ümberkujundamise

spetsiifiliste küsimuste (nt aktsiate asendamisel makstava hüvitise) kohta ja tagada ÄS § 485 lg-s 2

sätestatu täitmine.

15. Äriseadustiku § 483 sätestab võlausaldajate kaitse. Selle paragrahvi 2. lõike järgi tuleb teadete

avaldamise kaudu anda võlausaldajatele võimalus esitada oma nõuded ümberkujundatava äriühingu

vastu. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt peab ühing tagama võlausaldajate nõuded, kui need on

esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib

võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist. Äriseadustiku § 485 lg-s 1 ettenähtud vähemalt kolmekuulise

tähtaja mõte on selles, et nõuete esitamiseks antud kahekuulise tähtaja möödumisel on

ümberkujundataval äriühingul üks kuu aega, et tagada või rahuldada võlausaldajate nõuded ja täita

seega ka ÄS § 485 lg-s 3 nõutu.

16. Äriseadustiku § 485 lg 2 ja § 502 lg 3 eesmärk on tagada, et võlausaldajate ja aktsionäride huvid

ei saaks kahjustada seeläbi, et ümberkujundamise aluseks olnud majanduslikud andmed

ümberkujundamisprotsessi käigus oluliselt muutuvad (nt võib seetõttu muutuda aktsiate

asendussuhe). Äriseadustiku § 485 lg 2 tagab registripidajale ka avalikes huvides kontrollivõimaluse

asjaolu kohta, kas ümberkujundamise äriregistrisse sissekandmise hetkel äriühing veel vastab

nõuetele, mida seadus nõuab äriühingult, milleks ümberkujundamine toimub.

17. Kolleegium on seisukohal, et ümberkujundamisprotsess on pikaajaline ning eelmistes punktides

kirjeldatud tähtajad muudavad äriühingu ümberkujundamisprotsessi ettevõtjale aeganõudvaks. Kuid

mõne ümberkujundamiseks ettenähtud tähtaja järgimata jätmine võib muuta selle aastatepikkuseks

protsessiks ning teatud juhtudel mõjutada ka äriühingu olemasolu.

18. Nimelt näeb ÄS § 334 lg 2 juhatusele ette kohustuse esitada kinnitatud majandusaasta aruanne

koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu

möödumisel majandusaasta lõpust. Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande

koostamist esitab juhatus need ÄS § 332 lg 1 järgi viivitamatult audiitorile. Majandusaasta aruande

vaatab ÄS § 333 lg 1 järgi läbi ka nõukogu ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse

üldkoosolekule. Seega näeb äriseadustik ettevõtjale majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise

tähtajana ette kuni kuus kuud.

19. Kui lisada majandusaasta aruande esitamiseks ettenähtud kuuele kuule vähemalt kolm kuud, mis

on ette nähtud väljaandes Ametlikud Teadaanded ümberkujundamisotsuse kohta teadete

avaldamiseks, ja eeldada, et bilanss koostatakse vahetult majandusaasta lõpus või uue alguses, ei ole

ümberkujundamisel võimalik järgida ÄS § 485 2. lõikes sätestatud kaheksakuulist tähtaega. Seda

juhul, kui ettevõtja, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril, lähtub majandusaasta aruande

koostamisel üldregulatsioonist ja üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande ning võtab vastu

otsuse ümberkujundamiseks ÄS § 334 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seega peab äriühing

teadvustama endale ümberkujundamise vajadust juba vahetult bilansi koostamise ajal ning esitama

majandusaasta aruande kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Sel

juhul on võimalik ümberkujundamisprotsess ühe kalendriaasta jooksul läbi viia.

20. Kui äriühingu ümberkujundamise vajadus tekib aasta teisel poolel ja kui aktsiaseltsi viimane

majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kuus kuud enne ümberkujundamisotsuse tegemist,

tuleb koostada vahebilanss, mille koostamine toimub samas korras nagu aastaaruande koostamine

(ÄS § 502 lg 3). Seega kehtib ka siin ülalöeldu, et aastaaruanne tuleb koostada kolme kuu jooksul, et

oleks võimalik järgida ÄS § 485 2. lõikes sätestatud kaheksakuulist tähtaega.

21. Selles asjas on kohtud muu hulgas tuvastanud selle, et AS Kalbur Grupp on 19. septembril

2002. a ja 10. oktoobril 2002. a lasknud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada osaühinguks

ümberkujundamise kohta teated ÄS § 483 lg 2 kohaselt. Kuigi need teated avaldati 28. juuni 2002. a

ümberkujundamise otsuse ja mitte 30. juuni 2003. a ümberkujundamisotsuse alusel, leiab kolleegium,

et teadete avaldamisega võib olla sisuliselt täidetud ÄS § 483 lg 2 eesmärk " võlausaldajate huvide

kaitse. Võlausaldajatel oli nimetatud teadete alusel eeldatavasti võimalus esitada oma nõuded

ümberkujundatava äriühingu vastu. Samuti tuleb arvestada, et võlausaldajate kaitset tagab täiendavalt

ÄS § 483 lg 1. Kolleegium arvestab sellele järeldusele jõudmisel käesoleva otsuse p-des 17 ja 18

öeldut ning seda, et väljaande Ametlikud Teadaanded kohaselt on AS Kalbur Grupp lasknud

25. septembril 2003. a ja 10. oktoobril 2003. a avaldada veelkord teated ÄS § 483 lg 2 kohaselt.

22. Siiski kehtib eelöeldu vaid juhul, kui ümberkujundamisprotsessi saab vaadelda ühe tervikuna.

Seega kui uue ümberkujundamisotsuse, s.o 30. juuni 2003. a otsuse põhitingimused võlausaldajaid

puudutavas osas (nt osakapitali suurus, võimalikud väljamaksed osanikele jne) on sarnased eelmise

ümberkujundamisotsuse, s.o 28. juuni 2002. a otsuse vastavate tingimustega. Ümberkujundamine

saab olla tervik siis, kui ümberkujundamisotsus ja teadete avaldamine järgnevad üksteisele suhteliselt

lühikese ajavahemiku jooksul ning äriühingu majanduslik seis ei ole vahepeal oluliselt halvenenud.

Ümberkujundamisotsuste sarnasus ning äriühingu majandusliku seis tuleb asja uuel läbivaatamisel

tuvastada. Ajalise järgnevuse kriteeriumi saab kolleegiumi arvates lugeda käesoleval juhul täidetuks.

23. Kassaator on kaebuses viidanud äriühingu sundlõpetamise võimalusele. Kuigi kassaator ei ole

kaebuses täpsustanud, millisel alusel ähvardab kassaatorit sundlõpetamine, peab kolleegium

vajalikuks rõhutada, et äriühingu sundlõpetamise oht on täiendav põhjus, miks tuleks selles asjas

lugeda ÄS § 483 lg 2 eesmärk täidetuks 2002. aastal avaldatud teadete alusel. Võlausaldajate nõudeid

on reeglina võimalik tõhusamalt rahuldada sellise äriühingu korral, kes on näidanud üles aktiivset

tahet tegutsemist jätkata. Aktiivne tegutsemistahe nähtub käesoleval juhul asjaolust, et AS Kalbur

Grupp on mitme aasta vältel üritanud äriühingut ümber kujundada osaühinguks.

24. Normaalse majanduskäibe huvides ning võimalike eksituste ja valearusaamade vältimiseks tuleks

selle asjaga sarnastel juhtudel kandeavalduse tegemisest keeldumisel otsuses põhjalikult kirjeldada,

milliseid toiminguid tuleb ümberkujundamise protsessis teha ja milliseid tähtaegasid järgida. See on

vajalik ümberkujundamisprotsessi komplitseerituse tõttu.

25. Lähtudes eeltoodust, tuleb jätkata kandemenetlust AS Kalbur Grupp 15. juuli 2003. a avalduses

aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamiseks.

V. Kõve, L. Laarmaa, T. Tampuu