3-3-1-85-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-85-04

Määruse kuupäev

14. detsember 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Toomas Raisi (Raisti) kaebus Eesti Autoregistrikeskuse Pärnu

büroo 5. augusti 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse

nr 7262 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. septembri

2004. a ja 24. septembri 2004. a määrused haldusasjas nr 2-

3/1032/04

Menetluse alus Riigikohtus

Toomas Raisi (Raisti) erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Toomas Raisi (Raisti) erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/1032/04

ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. septembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/1032/04.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Autoregistrikeskuse (ARK) Pärnu büroo 5. augusti 2004. a otsusega nr 7262 peatati

Liiklusseaduse § 413 lg 1 alusel Toomas Raisi (Raisti) juhtimisõigus 3 kuuks.

2. Nimetatud otsuse peale esitas T. Rais (Raist) kaebuse Pärnu Halduskohtusse, taotledes

juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist. Samas kaebuses taotles T. Rais (Raist) esialgse

õiguskaitse kohaldamist – ARK Pärnu büroo 5. augusti 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse

nr 7262 kehtivuse peatamist.

Taotlust motiveeris T. Rais (Raist) asjaoluga, et otsuse peatamata jätmine takistab kaebajal täita oma

tööülesandeid ning ka teiste isikute tööd. Kaebaja leidis, et ühe ja sama teo eest on talle määratud

kaks karistust: rahatrahv väärteo eest ning juhtimisõiguse peatamine.

3. Pärnu Halduskohus rahuldas 13. augusti 2004. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning

peatas ARK Pärnu büroo 5. augusti 2004 otsuse nr 7262 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni.

4. Pärnu Halduskohtu 13. augusti 2004 kohtumäärusele esitas erikaebuse ARK. Erikaebuses leitakse,

et kuigi antud juhul formaal-juriidiliselt esineb HKMS §-s 121 lg 2 sätestatud alus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks, tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda ka avalikku huvi.

Erikaebuse esitaja arvates kohus on jätnud tähelepanuta kodanike elu, tervise ja vara ohustamise

võimalikkuse.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2004. a määrusega rahuldati

erikaebus. Ringkonnakohus tühistas Pärnu Halduskohtu 13. augusti 2004. a määruse ja tegi uue

määruse, millega jättis T. Raisi (Raisti) esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus põhjendas määrust järgmiselt:

esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning kaaluda

kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi;

käesoleval juhul on kaebaja õiguste riive juhtimisõiguse peatamisel tavapärasest intensiivsem,

kuivõrd juhtimisõiguse peatamine takistab isikul tööülesannete täitmist ning pikaajalise juhtimisstaaži

juures pole tal esinenud varasemaid liikluseeskirjade rikkumisi; teiselt poolt on juhtimisõiguse

peatamine efektiivne vahend liiklusõiguserikkumiste ärahoidmiseks, mille suhtes on tugev avalik

huvi;

tunduvalt olulisem on esialgse õiguskaitse kohaldamisel aga see, et kui kohtud hakkaksid olukorras,

kus Liiklusseaduse juhtimisõiguse peatamise sätete suhtes on algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus, kohaldama juhtimisõiguse peatamise otsuste suhtes massilist esialgset õiguskaitset, tekitaks

see kuni põhiseaduslikkuse vaidluse lahendamiseni liikluses karistamatuse tunde;

Liiklusseaduse juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni võimalikel menetlus- ja vormivigadel, isegi

kui on rikutud Põhiseadust, ei või olla määravat tähendust. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline ka

juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni võimalike vormilise ja menetlusliku põhiseadusevastasuse

korral.

Ringkonnakohus nentis määruses, et tulenevalt HKMS § 122 lg-st 5 ei saa eelnimetatud määruse

peale edasi kaevata.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2004. a määruse peale esitas

20. septembril 2004 erikaebuse T. Rais (Raist). Erikaebuse esitaja taotles Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi ülalnimetatud määruse täitmise peatamist kuni põhiseaduslikkuse vaidluses

Riigikohtu lahendi tegemiseni ning Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruse tühistamist,

millega jäeti T. Raisi (Raisti) esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. septembri 2004. a määrusega tagastati

erikaebus selle esitajale läbivaatamatult. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et

erikaebuses käsitletav määrus ei ole Riigikohtus erikaebuse vormis kaevatav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri ja 24. septembri 2004. a määruste peale esitas T. Rais

(Raist) erikaebuse. Erikaebuse esitaja taotleb:

peatada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. septembri määruse täitmine kuni lahendi

tegemiseni Riigikohtus;

tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. septembri määrus, millega tagastati

T. Raisi (Raisti) erikaebus läbivaatamatult;

menetleda Riigikohtus T. Raisi (Raisti) 20. septembri 2004. a erikaebust Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 10. septembri 2004. a määruse peale;

tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2004 määrus, millega jäeti

T. Raisi (Raisti) esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

9. ARK kirjalikus vastuses toetatakse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukohti.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

10. Riigikohtu halduskolleegium võtab esmalt seisukoha T. Raisi (Raisti) erikaebuse taotluses

tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. septembri 2004. a määrus, millega tagastati

T. Raisi (Raisti) erikaebus läbivaatamatult.

11. Pärnu Halduskohus kohaldas tema menetluses olevas haldusasjas kaebaja taotluse alusel esialgset

õiguskaitset. Tallinna Ringkonnakohus tühistas vastustaja erikaebuse alusel halduskohtu määruse ja

tegi uue määruse, millega jättis kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamises rahuldamata.

HKMS § 122 lg 5 sätestab: "Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise määruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu

määruse peale erikaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kui määruse esialgse õiguskaitse kohta tegi

ringkonnakohus, võib selle peale esitada erikaebuse Riigikohtule."

Halduskohtumenetluse seadustiku esialgset õiguskaitset käsitlevad sätted ei näe otsesõnu ette

erikaebuse esitamise võimalust esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise määruse peale, vaid

üksnes esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse

peale. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-69-04 ja nr 3-3-1-78-04 leidnud, et ka

määruse peale, millega kohus muutis esialgse õiguskaitse määrust, oli võimalik esitada erikaebus

HKMS §122 lg-s 5 sätestatud korras. Kolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-67-03 pidanud õigeks

menetleda ka kaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega tühistati esialgse õiguskaitse määrus.

12. Riigikohtu halduskolleegium ei pea vajalikuks HKMS § 122 lg 5 tõlgendamisel antud varasemat

seisukohta muuta. Käesoleval juhul on ringkonnakohus tühistanud halduskohtu määruse ja on teinud

uue määruse, millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Selline ringkonnakohtu määrus on HKMS

§ 12 2 lg 5 sätestatud korras kaevatav. Eeltoodud asjaoludel on T. Raisi (Raisti) taotlus põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

II

13. T. Rais taotleb ka Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2004. a määruse täitmise peatamist

kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-67-03

leidnud, et erikaebuse esitamine ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse

peale peatab selle määruse täitmise. Halduskolleegium ei pea vajalikuks eelnimetatud seisukohta

muuta ega varasemaid põhjendusi korrata. Seetõttu on T. Raisi (Raisti) taotlus ainetu.

III

14. T. Rais (Raist) taotleb, et Riigikohus tühistaks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

10. septembri 2004. a määruse, millega tühistati Pärnu Halduskohtu 13. augusti 2004. a määrus

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning jäeti T. Raisi (Raisti) taotlus rahuldamata.

15. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui seda tegemata oleks

kohtuotsuse täitmine raskendatud või täitmine osutuks võimatuks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust

selles, et vaidlustatud haldusakti täitmine, millega peatati juhtimisõigus, toob vältimatult kaebajale

kaasa tagajärgi, millede kõrvaldamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole mõistlikul viisil võimalik.

Ka ringkonnakohus on nõustunud halduskohtuga, et käesolevas asjas esineb alus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, sest kaebaja ei pruugi kaebuse rahuldamisel saavutada enam oma eesmärki..

Riigikohtu halduskolleegium nõustub samas ringkonnakohtu põhjendustega, et üksnes nimetatud

alustel tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel anda ka eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda

kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi.

16. Vaidlustatud määrusest nähtub, et ringkonnakohus peab T. Raisi (Raisti) kaebust perspektiivituks.

Kuigi ringkonnakohus möönab Liiklusseaduses sisalduva juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni

vormi- ja menetlussätete võimalikku põhiseadusevastasust, ei saa kohtu arvates sellised puudused

olla juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu halduskolleegium ei saa

nõustuda sellise järeldusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse

ilmne perspektiivitus. Juhul, kui haldusakti andmisel on rikutud isiku õigust heale haldusele, võib see

kaasa tuua ka haldusakti tühistamise. Seega ei saa käesoleval juhul järeldada, et tegemist on ilmselt

perspektiivitu kaebusega.

17. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et haldusakti andmise aluseks oleva regulatsiooni

põhiseaduslikkuse vaidluse lahendamine Riigikohtus ei ole iseenesest piisavaks aluseks konkreetses

kohtuvaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Põhiseaduslikkuse vaidluse kulgemine on samas

üks asjaoludest, mida tuleb arvesse võtta esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumisel. Riigikohtu

halduskolleegium ei pea aga veenvaks Ringkonnakohtu argumenti, et esialgse õiguskaitse massiline

kohaldamine olukorras, kus kulgeb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, loob liikluses

karistamatuse tunde.

18. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Ringkonnakohtu järeldusega, et selles haldusasjas on isiku

õiguste riive tavapärasest intensiivsem, kuivõrd juhtimisõiguse peatamine takistab T. Raisil (Raistil)

tööülesannete täitmist ja kolmandate isikute kutsealast tegevust ning kaebaja ei ole varasemas

karistatud liiklusalaste õiguserikkumiste eest.

19. Riigikohtu halduskolleegium leiab eeltoodust lähtudes, et Tallinna Ringkonnakohtu määruses

sisalduv otsustus ei tugine veenvatele ning asjas tuvastatud asjaoludele ja on õiguslikult

põhjendamata. Tallinna Ringkonnakohtu poolt esitatud motiivid ei ole sellised, mis tingiksid esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise.

20. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-4-1-10-04 leidnud, et juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413

toodud alustel on karistuseks materiaalses mõttes. Karistusõiguses pööratakse karistus üldjuhul

täitmisele siis, kui vastav karistusotsus on jõustunud, kusjuures karistusotsust saab täitmisele pöörata

ja täita vaid seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Väärteomenetluse seadustiku § 201 kohaselt

pööratakse täitmisele jõustunud karistusotsus. Karistusotsused jõustuvad aga siis, kui isik on

minetanud kaebeõiguse. Erandid sellest põhimõttest saab sätestada seadusega.

21. Käesolevas asjas ei ole karistusõiguse normid vahetult kohaldatavad, küll aga on asjaolu, et

tegemist on karistuse kohaldamisega, õiguslikku tähendust omav ka juhtimisõiguse peatamise otsuse

täitmisele pööramisel. ARK-i otsus on kehtivas õiguses haldusakt, mitte kohtuvälise menetleja

karistusotsus süüteomenetluses. Koormav haldusakt jõustub vastavalt HMS § 61 lg-le 1

teatavakstegemisest. Liiklusseaduse § 41 lg 6 kohaselt juhtimisõigus peatub juhtimisõiguse peatamise

otsuse tegemisest arvates. Käesoleva asja lahendamisel ei ole Liiklusseaduse nimetatud säte siiski

määrava tähtsusega, kuid halduskolleegiumi arvates puuduvad kaalukad põhjendused, mis

tingimusteta õigustaksid karistust kohaldava haldusakti täitmisele pööramise selle tegemisest arvates.

Arvestades nimetatud karistusliku vahendi olemust ja karistusõiguse üldpõhimõtteid, oleks

ootuspärane ja mõistlik, et see karistus pööratakse täitmisele alles pärast seda, kui isik on ära

kasutanud või minetanud edasikaebe võimalused.

Liiklusseadus ei näe ette juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmise peatamise aluseid või otsuse

täitmise obligatoorset peatamist vaide või kaebuse esitamisel. Nendes oludes võib isiku jaoks

samalaadilise tulemuse anda esialgse õiguskaitse kohaldamine. Liiklusseaduse sätted ei välista otsuse

täitmise peatamist kõrgemalseisva ametiisiku poolt või kaebust lahendava halduskohtu poolt esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamise korras. Arvestades, et juhtimisõiguse peatamise näol on tegemist

karistusliku vahendiga, on esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamise taotluse rahuldamata jätmiseks

või kohaldatud abinõu tühistamiseks vajalikud väga kaalukad põhjused. Halduskolleegium leiab, et

ringkonnakohus ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otsustamisel kaalutlusõiguse

kasutamisel arvestanud juhtimisõiguse peatamise karistusliku olemusega.

IV

22. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Ringkonnakohtu

10. septembri 2004. a ja 24. septembri 2004. a määrused tühistada. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann