3-1-1-120-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-120-04

Otsuse kuupäev

13. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

H. K. väärteoasi liiklusseaduse §-de 7422, 743, 741

lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-1837/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. K. kaitsja vandeadvokaat Erki Vabamets,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. november 2004. a

Istungil osalenud isikud

H. K. kaitsja vandeadvokaat Erki Vabamets

Resolutsioon

1. Kassatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 4-1837/03 ja teha ilma

menetlusaluse isiku olukorda raskendamata uus otsus, lõpetades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse

LS § 743, 741 lg 1 ja LKS § 661 lg 3 järgi ning kvalifitseerides LS § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo

ümber LS § 7436 lg 1 järgi ning karistades H. K. kolme trahviühiku ehk 180 krooni suuruse

rahatrahviga.

3. VTMS § 23 alusel mõista riigieelarve vahenditest H. K.-le välja tema poolt kaitsjale makstud

summa 7198 (seitse tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. K.-le koostati 12. augustil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval juhtis Tallinnas X

maanteel mootorsõidukit Honda X8R kiirusega 63 km/h (+/- 3km/h) ja ületas seega lubatud kiirust mitte

vähem kui 10 km/h. Lisaks oli mootorsõiduk registreerimata, puudus liikluskindlustuse leping ja juhiluba.

Need rikkumised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §-de 7422, 743, 741 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse

§ 661 lg 3 järgi.

2. Kohtuvälise menetleja 4. septembri 2003. a otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 7422 lg 1 järgi 3

trahviühiku (180 krooni) ja LS

§-de 743, 741 lg 1 ja LKS § 661 lg 3 järgi 15 trahviühiku ehk 900 krooni suuruse rahatrahviga.

Otsuses leiti, et hoolimata sellest, et kõnealuse sõiduki mootori töömaht on 49 cm3 ja valmistajakiirus 45 km/

h, ei saa seda pidada mopeediks, vaid tegemist on mootorsõidukiga. Sõiduk, mille tegelik kiirus ületab

oluliselt valmistajatehase kiiruse ja seejuures ka asulasisesel teel lubatud kiiruse, saab kuuluda üksnes

mootorsõidukite kategooriasse. Ei ole mõeldav, et juhul, mil sõiduk on võimeline arendama kiirust 60-70

km/h, ei peaks selle sõiduki juht omama mootorsõiduki juhtimise õigust ning tohiks jätta täitmata muud

mootorsõiduki juhile esitatavad nõuded.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes

taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, mis ei raskendaks menetlusaluse isiku

olukorda.

Kaebuse kohaselt ei ole H. K. juhitud Honda puhul tegemist mootorsõidukiga, kuna selle valmistajakiirus on

45 km/h. Asjaolu, et sõiduk liikus tegelikult kiiremini kui valmistajakiirus, ei tee sellest sõidukist

automaatselt mootorsõidukit. Sellest tulenevalt ei saa H. K. karistada liiklusseaduse §-de 7422, 743, 741 lg 1

ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi, kuna neid rikkumisi saab toime panna ainult mootorsõiduki

juht.

Kaebuse kohaselt on mootorsõiduki määratlemisel lähtumine lisaks LS § 12 lg-s 2 sätestatud

valmistajakiirusele veel ka fikseeritud tegelikust kiirusest, vastuolus nullum crimen nulla poena sine lege

põhimõttega.

Kiiruse ületamine oleks tulnud kaebuse esitaja arvates kvalifitseerida LS § 7436 järgi, mis sätestab

muuhulgas ka mopeedijuhi vastutuse liiklusnõuete rikkumise eest. Lubatud sõidukiiruse ületamise eest

määras kohtuväline menetleja 3 trahviühiku ehk 180 krooni suuruse rahatrahvi. VTMS § 132 p 2 kohaselt ei

tohi kohus uue otsuse tegemisel menetlusaluse isiku olukorda raskendada ja seega ei saa kohtu poolt

mõistetav rahatrahv olla suurem kui 3 trahviühikut ehk 180 krooni.

Ühtlasi juhiti tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetleja otsuses on karistuse määramisel rikutud KarS § 63

lg-t 1.

4. Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohus nõustus kohtuvälise menetleja otsuses sisalduva seisukohaga, et mopeediks saab lugeda üksnes

sõidukit, mille tegelik liikumiskiirus avalikul teel või tänaval ei ületa valmistajatehase märgitut. Kohus leidis,

et kuna käesoleval juhul oli sõidukile ümberseadistamisega antud mootorsõiduki tunnused, ei saa seda enam

käsitada mopeedina.

5. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Erki

Vabamets, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega ei raskendata tema

kaitsealuse olukorda. Lisaks taotletakse menetlusalusele isikule kaitsjatasu hüvitamist riigi- või kohaliku

eelarve vahenditest.

5.1 Kassatsioonkaebuses korratakse linnakohtule esitatud kaebuse seisukohti, et H. K.-le süükspandud

rikkumisi saab toime panna üksnes mootorsõiduki juht, kuid käesoleval juhul oli sõidukiks mopeed. Seega

kohaldati H. K.-i karistades vääralt materiaalõigust. Karistuse määramisel on ebaõigesti kohaldatud KarS

§ 63 lg-t 1 ja 3.

5.2 Lisaks on oluliselt rikutud menetlusõigust, kuna menetlust ei ole lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Samuti ei vasta kohtuotsuse lõpposa järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele, kuna puuduvad

igasugused tõendid sõiduki ümberehitamise kohta, millele viidatakse linnakohtu otsuses. Kohtuotsuses

puudub VTMS § 11 p-s 1 nõutud teave ja sellega on oluliselt rikutud isiku kaitseõigust.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas vandeadvokaat Erki Vabamets kassatsioonkaebuses

sisalduvat taotlust.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Mopeedi ja mootorsõiduki eristamist on käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-

1-1-57-03 (RT III 2003, 25, 249 ) tehtud kohtuotsuses. Selle otsuse kohaselt tuleb mopeedi mõiste

määratlemisel lähtuda liiklusseaduse lisas 1 märgitust, mille kohaselt on mootorsõiduki ja mitte enam

mopeediga tegemist siis, kui on täidetud vähemalt üks kahest tingimusest: sõiduki sisepõlemismootori

töömaht on suurem kui 50 cm3 või valmistajakiirus on suurem kui 45 km/h. Kõnealusel juhtumil oli tegemist

sõidukiga, mille valmistajakiirus oli 50 km/h - seega lubatud piirmäärast 5 kilomeetri võrra suurem. Seetõttu

asuski Riigikohus seisukohale, et selle sõiduki puhul ei olnud tegemist mitte mopeedi, vaid mootorrattaga,

mille juhtimisel kehtivad kõik Liikluseeskirjas sätestatud mootorsõiduki juhile esitatavad nõuded ja

kohustused.

8. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et H. K. juhtis sõidukit, mille valmistajakiirus, s.o

valmistaja poolt sõidukile määratud suurim kiirus (LE § 2 lg 55), oli 45 km/h ja mootori töömaht oli 49 cm3

- seda tõendab väärteomaterjalide hulgas olev AS Bike & Boat World õiend (kohtuvälise menetluse

materjalid, leht 7). Arvestades, et käesolevas väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et tegelikult oleks

valmistajakiirus või mootori töömaht suurem ning liiklusseadus seob mopeedi mõiste valmistajakiirusega, ei

saa sõidukit Honda X8R lugeda liiklusseaduse mõttes mootorsõidukiks ei valmistajakiirusest ega mootori

töömahust lähtuvalt.

9. Vaagimist vajab aga küsimus, kas sõidukit, mis liiklusseaduses esitatud kahe formaalse tunnuse poolest ei

oleks mootorsõiduk, saab siiski tunnistada mootorsõidukiks mingi täiendava kriteeriumi alusel (antud juhul "

lähtuvalt liikumisest valmistajakiirust ületava sõidukiirusega). Ka kohtuasjas nr 3 -1-1-57-03 tõusetus

küsimus sellest, kas mopeedi ja mootorsõiduki piiritlemisel võib lisaks kahele liiklusseaduses otseselt

nimetatud tunnusele (valmistajakiirus ja mootori töömaht) kasutada täiendavat kriteeriumi - asjaolu, kas

vastaval sõidukil on tüübikinnitus ja kas see sõiduk on kantud liiklusregistrisse. Kõnealuses kohtuasjas

tehtud otsuses vastas Riigikohus sellele küsimusele eitavalt.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka käesoleva väärteoasja menetlemisel tuleb mopeedi ja

mootorsõiduki piiritlemisel jääda liiklusseaduses esitatud kahe formaalse tunnuse juurde ja mitte kasutada

täiendavat kriteeriumi. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et käesoleval juhul tähendaks täiendava kriteeriumi

kasutamine karistusõiguse laiendavat ja selle kaudu menetlusaluse isiku olukorda raskendavat tõlgendamist,

mis oleks vastuolus Põhiseaduse § 23 lg-s 1 ning KarS §-s 2 sätestatud nullum crimen, nulla poena sine lege

scripta, stricta, paevia põhimõttega.

11. Kuna H. K.-i sõiduki puhul ei olnud tegemist mootorsõidukiga, ei saa teda ka karistada LS § 7422 lg 1,

§ 743, 741 lg 1 ja LKS § 661 lg 3 järgi, sest nende rikkumiste subjekt saab olla üksnes mootorsõiduki juht.

Eelmärgitu ei tähenda siiski mopeedijuhi õigust karistamatult lubatud piirkiirusi ületada. Mopeedijuhi

vastutus liiklusnõuete rikkumise, sh lubatud sõidukiiruse ületamise eest tuleneb LS § 7436 lg-test 1 ja 2.

Vastavalt liikluseeskirja § 126 p 1 ei tohi juht sõita kiiremini valmistajakiirusest. Mopeedijuht ei tohi seega

sõita kiiremini kui 45 km/h. Ühtlasi ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest (LE

§ 126 p 3) ega suurimast lubatud sõidukiirusest asulasisesel või asulavälisel teel (LE § 124 p 1 ja 2).

12. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et H. K. juhtis asulas mopeedi kiirusega 63 (+/-3)

km/h, ületades seega nii suurimat lubatud sõidukiirust asulasisesel teel kui ka valmistajakiirust.

Valmistajakiiruse ületamist ei ole H. K.-le väärteoprotokollis ette heidetud. Rahuldada tuleb aga kassaatori

taotlus kvalifitseerida asulasisese piirkiiruse ületamine mitte vähem kui 10 km/h ümber LS § 7436 lg 1 järgi

ja karistada menetlusalust isikut rahatrahviga mitte rohkem kui kolm trahviühikut.

13. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks obiter dictum korras märkida, et teistsugune võiks olla olukord

juhul, kui oleks tõendatud, et sõiduk on ümber ehitatud ja sellega mootori töömahtu või tippkiirust

suurendatud. Mopeedi omavolilise ümberehitamise korral, millega suurendatakse sõiduki tippkiirust või

töömahtu, võiks tulla kõne alla ka isiku karistamine LS § 7412 järgi. Käesolevas asjas tuleb aga nõustuda

kassaatoriga selles, et linnakohtu otsuses sisalduv väide H. K.-i sõiduki ümberehitatuse kohta ei tugine

väärteoasjas kogutud tõenditele.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 tühistab kriminaalkolleegium Tallinna

Linnakohtu 6. septembri 2004. a otsuse H. K.-i väärteoasjas ja teeb ilma menetlusaluse isiku olukorda

raskendamata uue otsuse, millega lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse LS § 743, 741 lg 1 ja LKS

§ 661 lg 3 järgi ning kvalifitseerib H. K.-le LS § 7422 lg 1 järgi süüks arvatud teo ümber LS § 7436 lg 1 järgi

ning karistab H. K.-i selle rikkumise eest rahatrahviga kolm trahviühikut ehk 180 krooni.

Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris