3-4-1-24-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-24-04

Otsuse kuupäev

10. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja

Villu Kõve

Kohtuasi

Liiklusseaduse § 413 lg 2 põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2004. a otsus asjas

nr 3-1763/2004

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta liiklusseaduse § 413 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamata ja

Tallinna Halduskohtu taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Bernardovi karistati liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kahel korral: 28. mail 2003. a ja 25. mail

2004. a. Pärast 25. mai 2004. a otsuse jõustumist peatas Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK)

Tallinna büroo juhataja oma 17. juuni 2004. a otsusega LS § 413 lg 2 alusel I. Bernardovi

juhtimisõiguse üheks kuuks.

2. I. Bernardov esitas ARK Tallinna büroo juhataja otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule,

paludes otsuse tühistada.

3. Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2004. a otsusega I. Bernardovi kaebus rahuldati ja ARK

Tallinna büroo juhataja 17. juuni 2004. a otsus tühistati. Kohus jättis kohaldamata ja tunnistas

põhiseadusevastaseks LS § 413 lg 2 ning edastas otsuse Riigikohtule.

HALDUSKOHTU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Halduskohus leidis Riigikohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-

3-1-1-04 toodud argumentidele tuginedes, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 2 alusel on

materiaalses mõttes karistus. Seetõttu rikub juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 2 alusel

Põhiseaduse (PS) § 23 lg-s 3 sätestatud põhiõigust mitte olla sama teo eest teistkordselt karistatud.

Kuna halduskohus tuvastas LS § 413 lg 2 vastuolu PS § 23 lg-ga 3, ei pidanud ta vajalikuks

analüüsida, kas asjassepuutuv säte on vastuolus veel mõne Põhiseaduse normiga.

5. I. Bernardov märgib, et ta on teadlik, et Riigikohtu üldkogu on 25. oktoobri 2004. a otsuses asjas

nr 3-4-1-10-04 jätnud põhiseadusevastaseks tunnistamata LS § 413 lg-d 1, 4 ja 8, mis on sisu poolest

analoogilised LS § 413 lg-ga 2. Käesolevas asjas leidis Tallinna Halduskohus, et LS § 413 lg 2 on

vastuolus PS § 23 lg-ga 3 ja jättis sel põhjusel analüüsimata asjassepuutuva sätte võimaliku vastuolu

teiste kaebuse esitaja viidatud Põhiseaduse sätetega. Riigikohus peaks käesoleva asja otsustamisel

analüüsima laiemalt ja abstraktsemalt asjassepuutuva sätte võimalikku vastuolu Põhiseadusega.

I. Bernardov leiab, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemine ilma kaalutlusõiguseta on vastuolus

proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, samuti õigusega vabale eneseteostusele.

6. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus on seisukohal, et LS § 413 lg 2 ei ole Põhiseadusega vastuolus,

korrates oma põhistusi põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04.

7. Riigikogu õiguskomisjon viitab oma seisukohtadele asjas nr 3-4-1-10-04, märkides, et

juhtimisõiguse peatamist ei saa tõlgendada materiaalses mõttes karistusena, ja seetõttu ei ole ka LS

§ 413 lg 2 Põhiseadusega vastuolus. Samas tõdetakse õiguskomisjoni arvamuses, et kehtiv

liiklusseaduse regulatsioon vajab õigusrahu põhimõttest lähtudes korrastamist seadusemuudatuste

kaudu.

8. Õiguskantsler leiab, et LS § 413 lg 2 riivab ebaproportsionaalselt PS § 23 lg-s 3 sätestatud

kahekordse karistamise keeldu, samuti § 15 lg 1 esimeses lauses ette nähtud kohtutee garantiid ja §-

ga 14 tagatud õigust korraldusele ja menetlusele, olles seega vastuolus PS §-ga 11, § 13 lg-ga 2, §-

ga 14, § 15 lg 1 esimese lausega ja § 23 lg-ga 3 nende sätete koostoimes. Samuti jääb õiguskantsler

asjas nr 3-4-1-10-04 esitatud seisukohtade juurde.

9. Justiitsministri arvates ei ole LS § 413 lg 2 vastuolus PS §-ga 10, § 12 lg-ga 1 ega § 23 lg-ga 3.

ASJASSEPUUTUV SÄTE

10. Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2004, 46, 329) § 413 lg 2:

"(2) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda

karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja

selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes

loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt

kustutatud."

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Tallinna Halduskohus on oma 1. septembri 2004. a otsusega tunnistanud LS § 413 lg 2 vastuolus

olevaks PS § 23 lg-ga 3, tuginedes argumentidele, mida on käsitletud Riigikohtu

üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 (RT III 2004, 28, 297). Selles asjas asus

üldkogu muu hulgas seisukohale, et piiri tõmbamine LS § 413 lg-te 1-8 siseselt oleks ebamõistlik,

kuna need sätted moodustavad ühtse süsteemi (vt viidatud otsuse p 20). Käesoleva juhtumi asjaolud

ei erine põhiseaduslikkuse järelevalve mõttes oluliselt üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsuse aluseks

olnud asjaoludest. Mõlemal juhul vaidlustas kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamise halduskohtus.

Mõlemal juhul rahuldas halduskohus kaebuse, tuginedes üksnes PS § 23 lg 3 väidetavale rikkumisele

ja juhindudes Riigikohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 2004. a otsusest asjas

nr 3-3-1-1-04 (RT III 2004, 7, 73). Hoolimata sellest, et Riigikogu õiguskomisjoni väitel kaalutakse

käesoleval ajal liiklusseaduses sisalduvate põhimõtete korrigeerimist seadusemuudatuste kaudu, ei

ole õigusnormistik ega rakenduspraktika vahepeal muutunud. Seetõttu leiab Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsuses toodud põhjustel

tuleb LS § 413 lg 2 jätta põhiseadusevastaseks tunnistamata ja Tallinna Halduskohtu taotlus

rahuldamata.

12. Seoses I. Bernardovi ja õiguskantsleri seisukohaga, et LS § 413 lg 2 võib lisaks PS § 23 lg-le 3

olla vastuolus ka teiste Põhiseaduse sätetega, märgib kolleegium järgmist. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 1 kohaselt ei ole Riigikohus asja lahendamisel seotud

taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega. Järelikult ei pea Riigikohus normi põhiseaduslikkuse

hindamisel piirduma üksnes Põhiseaduse nende normidega, millele on osutatud menetluse aluseks

olevas taotluses või kohtulahendis. Riigikohus võib hinnata ja peabki hindama vaidlusaluse normi

õiguspärasust, lähtudes Põhiseaduse kogu normistikust ja mõttest (vt Riigikohtu

üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 19). Samas ei tähenda

eeltoodu siiski seda, et menetlusosalise arvamuses väljendatud taotlus kontrollida asjassepuutuva

sätte vastavust mingile Põhiseaduse sättele, mida menetluse aluseks olevas taotluses või

kohtulahendis ei ole märgitud, oleks Riigikohtule siduv. Seda, millises ulatuses on konkreetsel juhul

vajalik kalduda kõrvale taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistustest, otsustab Riigikohus.

Käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga analoogilise juhtumi lahendamisel otsustas

Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-4-1-10-04 mitte kõrvale kalduda halduskohtu poolt aluseks võetud

motivatsioonist liiklusseaduse sätete analüüsimisel. Sel põhjusel ei pea ka põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium võimalikuks võtta käesolevas asjas, mis on üldkogu lahendatud asjaga

analoogiline, seisukohta küsimuses, kas LS § 413 lg 2 võib olla vastuolus mõne Tallinna Halduskohtu

otsuses nimetamata Põhiseaduse normiga.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Villu Kõve