3-2-1-136-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-136-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

OÜ Aaber Kinnisvara hagi McDonald"s Eesti AS vastu

omandi tunnustamiseks, vara väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest, valduse rikkumisest hoidumise

kohustamiseks.

McDonald"s Eesti AS-i hagi OÜ Aaber Kinnisvara ning

Gabriel Abramsoni ja David Abramsoni vastu üürilepingu

täitmisele kohustamiseks ja valduse rikkumisest hoidumiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2004. a otsus

asjas nr 2-2/12/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Aaber Kinnisvara ning Gabriel Abramsoni ja David

Abramsoni kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

8. novembril 2004. a

Istungil osalenud isikud

OÜ Aaber Kinnisvara lepinguline esindaja vandeadvokaat Maivi

Ots, G. Abramsoni ja D. Abramsoni esindaja vandeadvokaat

Kristi Martin, McDonald"s Eesti AS lepingulised esindajad

vandeadvokaat Marti Hääl ja vandeadvokaat Jüri Leppik.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai

2004.a otsus osas, millega McDonald"s Eesti AS-i hagi David

Abramsoni ja Gabriel Abramsoni vastu saadeti uueks

läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai

2004. a otsus osas, millega otsustati teha David Abramsonile

ja Gabriel Abramsonile kuuluva kinnistu kohta Tallinna

Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa nr 10 esimesele vabale

järjekohale märge 27. juulil 1993. a sõlmitud üürilepingu

kohta McDonald"s Eesti AS kasuks. Selles osas teha uus otsus

ja jätta McDonald"s Eesti AS hagi rahuldamata.

3. Välja mõista McDonald"s Eesti AS-lt D. Abramsoni ja

G. Abrasmoni kasuks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

kokku 260 (kakssada kuuskümmend) krooni.

4. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi

otsus muutmata.

5. David Abramsoni ja Gabriel Abramsoni kassatsioon-kaebus

rahuldada osaliselt.

6. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lextal 18. juunil 2004. a ja

21. juunil 2004. a D. Abramsoni ja G. Abramsoni

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 800 (kaheksasada)

krooni.

7. OÜ Aaber Kinnisvara kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

8. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Ots&Co 21. juunil 2004. a

OÜ Aaber Kinnisvara kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

10 800 (kümme tuhat kaheksasada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. David Abramson ja Gabriel Abramson on Tallinnas Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe 38 asuva

kinnistu kaasomanikud.

27. juulil 1993. a sõlmisid nad Kawe Kinnisasja AS-ga rendilepingu, millega anti kinnistul asuv

hoone aktsiaseltsi kasutusse 25 aastaks. 24. juunil 1994. a sõlmisid Kawe Kinnisasja AS ja

McDonald"s Eesti AS allrendilepingu, millega anti osa hoonest allrentniku kasutusse.

20. märtsil 1996. a on hoone kaasomanikud, Kawe Kinnisasja AS ja McDonald"s Eesti AS sõlminud

kokkuleppe juhuks, kui põhirendileping peaks lõppema. Selle kokkuleppe p 3 kohaselt juhuks, "kui

põhirendileping peaks ükskõik millistel põhjustel lõpetatama ja koos sellega lõpetatakse ka

McDonald"si rendileping, sõlmivad omanik ja McDonald"s KAWE sõnaselgel nõusolekul järgneva

kokkuleppe: eraldi lepingu sõlmimise vajaduseta asub McDonald"s automaatselt KAWE asemele

koos KAWE kõigi õiguste ja kohustustega põhirendilepingus, mille kõik sätted jäävad kehtima

("lepingukohustuste ülevõtmine"). McDonald"si poolt rentimata kinnistuspindade kohta KAWE poolt

ükskõik millal sõlmitud allüürilepingud või sarnased õigussuhted lähevad lepingu ülevõtmise käigus

automaatselt McDonald"sile üle. McDonald"sil on õigus kinnistut põhirendilepingu sätete raames

tervikuna kasutada või siis realiseerida."

Sama kokkuleppe punkti 4 järgi "kannab McDonald"s täies ulatuses kõik lepingukohustuste

ülevõtmise käigus tekkivad kulud. KAWE omalt poolt avaldab, et ei esita lepingukohustuste

ülevõtmise korral kellegi vastu mingeid nõudeid, mis võiksid tekkida vastavalt põhirendilepingu

punktidele 6.8 või 7.5."

2001. aasta jaanuaris tegid kinnistu omanikud allrentnikule ettepaneku rendilepingusse astumiseks.

27. veebruaril 2002. a leppisid kinnistu omanikud ja OÜ Aaber Kinnisvara kokku hoonestusõiguse

seadmises OÜ Aaber Kinnisvara kasuks. Hoonestusõigus kinnistati 7. augustil 2002. a.

2. juulil 2002. a sõlmisid kinnistu kaasomanikud ja OÜ Aaber Kinnisvara lepingu hoone kasutamise

tingimuste kohta kuni hoonestusõiguse kinnistamiseni.

3. juulil 2002. a sõlmisid kinnistu omanikud ja Kawe Kinnisasja AS kokkuleppe 27. juuli 1993. a

rendilepingu lõpetamiseks samast päevast. Kokkulepe kinnitati Tallinna Linnakohtu 27. augusti

2002. a määrusega.

25. juulil 2002. a esitas OÜ Aaber Kinnisvara McDonald"s Eesti AS-le nõude vaidlusaluses hoones

asuvate ruumide üleandmiseks 18. augustiks 2002. a. 15. augusti 2002. a kirjas selgitas McDonald"s

oma õigust kasutada vaidlusaluseid ruume üürnikuna. 27. augustil 2002. a esitas OÜ Aaber

Kinnisvara pretensiooni üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. 5. septembril 2002. a teatas

McDonald"s Eesti AS, et täidab rendilepingut OÜ Aaber Kinnisvara kasuks, ning tegi viimasele

9. septembril 2002. a rendimakse summas 21 875 krooni.

2. OÜ Aaber Kinnisvara esitas 28. augustil 2002. a kohtusse hagi, milles palus tunnustada tema

omandiõigust vaidlusalusele hoonele ja nõuda see hoone välja McDonald"s Eesti AS ebaseaduslikust

valdusest ning kohustada McDonald"s Eesti AS hoiduma edasisest hageja valduse rikkumisest

hoones.

Hagi põhjendustel puudub kostjal õiguslik alus hoone kasutamiseks. Allrendileping lõppes

pearendilepingu lõpetamisega 3. juulil 2002. a. Kostja ei ole ruume vabastanud ja jätkab nende tasuta

kasutamist ning takistab hageja valdust.

Hagejal on tähtajaline õigus omada vaidlusalusel kinnistul ehitist. Kostja valdus on ebaseaduslik ja

pahauskne. Hoone ei ole olnud kunagi kostja valduses rendilepingus märgitud ulatuses. VÕS § 228

lg 6 järgi ei ole kostjal õigust kasutada hoonet pärast üürilepingu lõppemist. VÕS § 334 järgi tuleb

üüritud asi tagastada.

3. McDonald"s Eesti AS vaidles hagile vastu. Kinnistu kaasomanikud, Kawe Kinnisasja AS ja kostja

sõlmisid 20. märtsil 1996. a kokkuleppe, millega tagati allrentnikule õigus kasutada hoonet ka pärast

rendilepingu lõppemist. Poolte ühine tahe 1996. aasta kokkuleppe sõlmimisel oli tagada allrentniku ja

kinnisasja omanike vahel rendisuhte jätkumine ka pärast rendilepingu lõppemist.

4. McDonald"s Eesti AS esitas vastuhagi 27. augustil 2002. a OÜ Aaber Kinnisvara, Gabriel

Abramsoni ja David Abramsoni vastu, milles palus kohustada OÜ Aaber Kinnisvara täitma

üürileandjana McDonald"s Eesti AS kui üürniku kasuks 20. märtsil 1996. a sõlmitud lepingut kui

rendilepingut 27. juuli 1993. a rendilepingu tingimustel, keelata OÜ-l Aaber Kinnisvara kostja

valduse rikkumine hoones ja kohustada hoiduma edasisest valduse rikkumisest ning teha üürilepingu

kohta märge kinnistusraamatu registriossa nr 10.

Vastuhagi kohaselt on 20. märtsi 1996. a kokkulepe õiguslikult hinnatav tingimusliku lepinguna.

Rendileping jõustus 27. juulil 1993. a sõlmitud lepingu lõpetamisel alates 3. juulist 2002. a omanike

ja Kawe Kinnisasja AS vahel. Rendilepingu lõpetamine oli edasilükkavaks tingimuseks. Üürisuhe

kostjaga tekkis 4. juulil 2002. a 1993. a lepingus ettenähtud tingimustel. Üürileping on kostjale hoone

valdamise õiguslikuks aluseks.

Kostja on olnud hoone otsene valdaja alates allrendilepingu sõlmimisest ja tema valdus on tekkinud

seega õiguslikul alusel. Hageja on hoone omanik 7. augustist 2002. a. Hoonestusõiguse omandajale

lähevad üle üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused.

VÕS § 324 lg 1 järgi on üürnikul õigus nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist,

mis muudaks kostja õigused nähtavaks. Kinnistu omanikud on hagejaga sõlmitud hoonestusõiguse

seadmise lepingusse viinud sisse tingimused, mis kinnitavad kostja kasutusõigust vaidlusaluses

hoones. Hageja on keeldunud kostja kasutusõigust tunnustamast. Ta on asunud kostja valdust

rikkuma. Kostja palub teha üürilepingu kohta märge kinnistusraamatu registriossa nr 10.

5. OÜ Aaber Kinnisvara tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud. 20. märtsi 1996. a leping ei ole

tingimuslik leping. Seda lepingut tuleb käsitada eellepinguna põhirendilepingu ülevõtmiseks. Kostja

tõlgendus on vastuolus heade kommetega ja mõistlikkuse põhimõttega. Lepingu ülevõtmine eeldab

kehtiva lepingu olemasolu. Põhirendilepingu lõppemisega lõppes ka 1996. aasta kokkulepe.

Samaaegselt lõppes kostjal hoone kasutamiseks õiguslik alus. Kostja on kinnistu omanikega peetud

läbirääkimiste käigus oma tegudega kinnitanud tahet, mis ei ole kooskõlas kostja käsitlusega

1996. aasta kokkuleppe olemusest. Kawe Kinnisasja AS ei ole rendilepingu lõpetamisel käsitanud

1996. aasta kokkulepet kui tingimuslikku lepingut. Antud asjaolu kinnitab, et viimane andis valduse

ja hoonet koormavad lepingud hagejale üle. Kawe Kinnisasja AS on kompenseerinud McDonald"s

Eesti AS-ile hoonesse tehtud investeeringud 900 000 USA dollari väärtuses. Kostjal on õigus pärast

lepingu lõppemist nõuda investeeringute hüvitamist.

6. David Abramson ja Gabriel Abramson vastuhagi ei tunnistanud. 1996. aasta kokkuleppe

sõlmimisel oli poolte tahe suunatud senise rendilepingu jätkamisele. McDonald"s Eesti AS loobus

õigusest astuda rentniku asemel 1993. aasta lepingusse. Pärast rendilepingu lõppemist ei olnud

lepingusse astumine võimalik. Kinnisasja omanikud tegid kostjale ettepaneku rendilepingusse

astumiseks, mida kostja ei kasutanud.

7. Tallinna Linnakohus rahuldas 23. aprilli 2003. a otsusega OÜ Aaber Kinnisvara hagi osaliselt ja

tunnustas OÜ Aaber Kinnisvara omandit vaidlusalusele hoonele. Kohus jättis hagi hoone

McDonald"s Eesti AS valdusest väljanõudmises ja valduse rikkumisest hoidumises rahuldamata.

Sama otsusega rahuldas linnakohus McDonald"s Eesti AS hagi ja:

1) kohustas OÜ-d Aaber Kinnisvara täitma 27. juulil 1993. a üürilepingust tulenevaid üürileandja

kohustusi lepingus ettenähtud korras;

2) kohustas OÜ-d Aaber Kinnisvara, David Abramsoni ja Gabriel Abramsoni edasiselt hoiduma

McDonald"s Eesti AS valduse rikkumisest vaidlusaluses hoones 27. juuli 1993. a üürilepingus

ettenähtud ulatuses;

3) kohustas tegema David Abramsonile ja Gabriel Abramsonile kuuluva kinnistu esimesele vabale

järjekohale märke 27. juuli 1993. a sõlmitud üürilepingu kohta McDonald"s Eesti AS kasuks.

Kohtuotsuse kohaselt ei vaielda selle üle, et kostja kasutas kuni 3. juulini 2002. a vaidlusalust hoonet

õiguslikul alusel, s.o 24. juunil 1994. a sõlmitud allrendilepingu alusel. Allrendileping põhineb

27. juuli 1993. a rendilepingul.

Vaieldakse selle üle, kas kostjal säilis vara kasutamise õigus ka pärast seda, kui omanik ja rentnik

lõpetasid 27. juuli 1993. a lepingu.

8. Linnakohus leidis, et 1996. aasta kokkuleppe sisust tuleneb üheselt, et tehingu teinud isikud

sõlmisid kokkuleppe allrentnikul rentniku õiguste ja kohustuste tekkimises 27. juuli 1993. a

rendilepingus ettenähtud tingimustel alates hetkest, kui õigussuhe rentnikuga mistahes põhjustel

lõpeb. Kokkuleppe sõlmimise ajal puudus õiguslik regulatsioon lepingu ülevõtmise institutsioonile.

Õiguslikult on kaitstud kõik kokkulepped, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega.

Seadusest ei tulene keeldu sellise kokkuleppe sõlmimiseks. D. Abramson andis kohtus seletuse,

milles kinnitas, et sai 1996. aasta kokkuleppe sõlmimisel aru, et allrentnik astub kehtivasse

rendilepingusse. Seadusliku esindaja seletusel oli sama arusaam lepingu ülevõtmisest ka allrentnikul.

Kuna hageja ei kuulu tehingu teinud isikute ringi, siis ei ole hageja seadusliku esindaja seletus

kaalukaks tõendiks 1996. aasta kokkuleppe tõlgendamisel.

Linnakohus leidis, et 3. juulil 2002. a võttis allrentnik rendilepingu üle. Õige ei ole kinnistu

kaasomanike väide, et allrentnik pidanuks lepingusse astuma nendelt sellekohase ettepaneku saamisel

2001. aastal.

Kaasomanike ja rentniku vahel sõlmitud kokkulepe rendilepingu lõpetamises 3. juulil 2002. a on

käsitatav rendilepingu ükskõik millistel põhjustel tühistamisena ning seeläbi ka McDonald"si

rendilepingu tühistamisena. Seega sai allrentnik üle võtta 27. juuli 1993. a rendilepingust tulenevad

üürniku õigused ja kohustused 3. juulil 2002. a. Õige ei ole kostja väide selles, et rendileping tuleb

lugeda temaga sõlmituks 4. juulil 2002. a. 1996. aasta kokkuleppest tuleneb, et lepingusse astumisel

jäävad kõik lepingu sätted muutmata. Seega peab jääma muutmata ka lepingu tähtaeg.

Õige ei ole kinnisasja kaasomanike väide, et lepingusse astumiseks oleks olnud vajalik täiendava

kokkuleppe sõlmimine.

9. Kohus leidis, et kostjal on õigus üürnikuna kasutada vaidlusalust hoonet 27. juuli 1993. a

rendilepingus ettenähtud tingimustel alates 3. juulist 2002. a. Hoonestaja oli lepingu sõlmimisel

teadlik asjal lasuvatest kasutusõigustest ja nende ülevõtmise kohustusest ning pidi sellega lepingu

sõlmimisel arvestama. Kohus leidis, et kostja on tõendanud, et ta valdab hageja asja õiguslikul alusel

ehk üürnikuna.

10. Kostja nõue valduse rikkumisest hoidumisele kohustamises on põhjendatud.

11. Samuti on põhjendatud kostja nõue kinnistusraamatusse märke sissekandmiseks, kuna VÕS § 324

järgi võib kinnisasja üürnik nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist.

Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et hageja kasuks on seatud hoonestusõigus vaidlusalusel

maatükil. Seega on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud hageja nõue omandi tunnustamiseks.

12. Kostja ei vaidlustanud hageja omandit hoonele ja hageja ei ole esile toonud, millega kostja hageja

omandit on rikkunud. Hagi esitamine valduse kaitseks ei eelda omandi tunnustamise hagi esitamist.

Kohus luges omandi tunnustamise hagi esitamist pahatahtlikuks kohtusse pöördumiseks.

13. Hageja nõude vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest jättis kohus rahuldamata,

kuna kostja vastuhagi rahuldamine välistab hageja nõuete rahuldamise. Kostja on tõendanud, et

valdab asja õiguslikul alusel ehk üürnikuna. Kostja õigusi ei mõjuta kokkulepped Kawe Kinnisasja

AS ja hageja vahel.

Õige ei ole hageja väide selles, et 1996. aasta kokkulepe on vastuolus heade kommetega ega ole

mõistlik.

14. Linnakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse OÜ Aaber Kinnisvara ning D. Abramson ja

G. Abramson.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

15. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. mai 2004. a otsusega linnakohtu otsuse osaliselt

protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

linnakohtule.

16. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus tunnustas hageja OÜ Aaber Kinnisvara

omandit vaidlusalusele hoonele. Hageja vaidlustas kohtuotsuse osas, millega tema nõue McDonald"s

Eesti AS vastu jäeti rahuldamata.

17. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et 1996. aasta kokkuleppe sisust tulenes üheselt, et

tehingu teinud isikud sõlmisid kokkuleppe allrentniku õiguste ja kohustuste tekkimises 27. juulil

1993. a rendilepingus ettenähtud tingimustel alates hetkest, kui õigussuhe rentnikuga mis tahes

põhjustel lõpeb. Kokkuleppe sõlmimise ajal puudus õiguslik regulatsioon lepingu ülevõtmise

institutsioonile. Kohus leidis õigesti, et kokkulepe allrentniku astumises rendilepingusse hetkest, kui

õigussuhe rentnikuga lõpeb, ei olnud selle sõlmimise ajal vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega.

Allrentnik võttis rendilepingu üle 3. juulil 2002. 1. juulist 2002. a kohaldatakse kestvuslepingu

täitmisel võlaõigusseaduse sätteid. Nõusoleku lepingu ülevõtmiseks olid omanikud andnud

1996. aasta kokkuleppe sõlmimisel.

Kohus leidis õigesti, et kostjal on õigus üürnikuna kasutada vaidlusalust hoonet 27. juulil 1993. a

rendilepingus ettenähtud tingimustel 3. juulist 2002. a ja hageja tuleb lugeda alates 7. august 2002. a

astunuks 27. juuli 1993. a lepingusse üürileandja asemele ning talle läksid üle kõik üürileandja

õigused ja kohustused.

18. Linnakohtu otsus on vaidlustatud osas hagi rahuldamata jätmises põhjendatud ja seaduslik.

Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja kostjate D. Abramsoni ja G. Abramsoni vastavate

apellatsioonkaebuse väidetega nõustumiseks puudub alus. Kohus on otsust piisavalt põhjendanud ja

kohtu järeldused tulenevad asjas kogutud tõendite analüüsist nende kogumis.

19. Samuti on põhjendatud ja seaduslik kohtuotsus osas, millega kohus rahuldas McDonald"s Eesti

AS hagi OÜ Aaber Kinnisvara vastu ja kohustas hagejat täitma üürilepingust tulenevaid üürileandja

õigusi ja kohustusi ning hoiduma edasistest valduse rikkumistest üürilepingus ettenähtud ulatuses.

20. Protsessiosalised vaidlustasid märke tegemist kinnistusraamatusse põhjendusel, et VÕS § 324

sisu kohaselt saab märke teha vaid üürniku kasuks, kes kasutab ruume kehtiva üürilepingu alusel.

Kuna linnakohus tuvastas kehtiva üürilepingu olemasolu ja ringkonnakohus selle seisukohaga

nõustus, ei ole nimetatud osas vaja otsust täiendavalt motiveerida TsMS § 330 lg 5 kohaselt.

21. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, milles rahuldati nõuded kostjate D. Abramsoni

ja G. Abramsoni vastu ja kohustati neid hoiduma valduse rikkumisest. Ringkonnakohus rahuldas

kostjate apellatsioonkaebuse osaliselt.

Kohus ületas hagi piire, tehes otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus kohustas kostjaid

D. Abramsoni ja G. Abramsoni edasiselt hoiduma McDonald"s Eesti AS valduse rikkumisest

vaidlusaluses hoones 27. juuli 1993. a üürilepingus ettenähtud ulatuses. Sellist nõuet kostja oma

hagiavalduses ei esitanud. Apellandid on seisukohal, et kohus on kostja hagi nende vastu

põhjendamatult rahuldanud.

Asja materjalidest nähtuvalt on McDonald"s Eesti AS esitanud nõude kolme kostja vastu, kuid jätnud

hagiavalduses konkretiseerimata oma taotluse, st mida ta igalt kostjalt soovib. Kohtul oli kohustus

eelmenetluse ülesande täitmisel selgitada välja hageja nõue ja anda hagejale aega hagiavalduse

seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks.

Linnakohus on rikkunud TsMS § 147 lg 1 p 5, menetledes ebaselget nõuet.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ka kohtukulude väljamõistmise osas ja märkis, et

kohtukulude jaotus tuleb lahendada asja uuel arutamisel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

22. Kassatsioonkaebuse esitasid OÜ Aaber Kinnisvara ning David Abramson ja Gabriel Abramson.

OÜ Aaber Kinnisvara palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta

McDonald"s Eesti AS hagi rahuldamata ning rahuldada OÜ Aaber Kinnisvara hagi.

23. Kaebuse kohaselt ei võimalda seadus õigussuhte ülevõtmist pärast õigussuhte lõppemist. VÕS §-

s 179 toodud lepingu ülevõtmise regulatsioonile on kohaldatavad vastavad nõude loovutamise ja võla

ülekandmise sätted. 27. juuli 1993. a rendileping lõppes 3. juulist 2002. a poolte kokkuleppel. Poolte

kokkulepe on kooskõlas VÕS § 207 lg-s 1 sätestatuga üks võlasuhte lõppemise aluseid. Järelikult

puudus 3. juulil 2002. a õigussuhe, mida kostja oleks saanud eriõigusjärgluse korras üle võtta.

Kokkulepe, mille kohaselt lepingu ülevõtmise korras võetakse üle lõppenud õigussuhe, on vastuolus

tsiviilseaduse sisu ja mõttega, mistõttu kohus kohaldas ebaõigesti kehtinud TsÜS § 58 lg-t 1.

Tsiviilkoodeksi kehtivusajal oli küll võimalik kokkuleppe sõlmimine lepingu ülevõtmise kohta, kuid

kokkulepe lõppenud õigussuhte ülevõtmise kohta ei ole kooskõlas tsiviilseaduse sisu ja mõttega.

Valdus on üürilepingu kehtimajäämise vältimatuks eeltingimuseks kinnisasja hoonestusõiguse

koormamisel, mistõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 291 lg-t 2. Hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmise kuupäeval (7. augustil 2002. a) ei olnud hoone kostja valduses

vastavalt 27. juulil 1993. a sõlmitud rendilepingus sätestatule. VÕS § 291 lg 2 alusel saavad

hoonestajale üle minna vaid nendest üürilepingutest tulenevad kohustused, mille alusel on asi antud

üürniku tegeliku võimu alla enne kinnistusraamatu kande tegemist.

Ringkonnakohtule esitati dokumendid, millest nähtus, et alates 18. augustist 2003. a on

hoonestusõiguse ja vaidlusaluste hoonete omanik OÜ Fixor Invest. Kuivõrd OÜ Aaber Kinnisvara ei

ole otsuse jõustumise ajal kinnisasja omanikuks, ei saa ta täita üürileandjana 27. juuli 1993. a

üürilepingut. OÜ Aber Kinnisvara ei saa rikkuda kostja võimalikke tsiviilõigusi.

24. Kohus on asunud seisukohale, et võimalikul kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega koormab

üürileping hoonestusõigusega koormatud kinnisasja, mistõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS

§ 324 lg-t 1. Hageja leiab, et VÕS § 324 lg 1 annab kinnisasja üürnikule õiguse nõuda märke

kandmist kinnistusraamatusse. Märke kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on üürilepingulise

suhte olemasolu kinnisasja omaniku ja üürniku vahel. Kuivõrd kinnistu on koormatud

hoonestusõigusega, ei saa võimalik üürileping koormata mitte kinnistut, vaid hoonestusõigust.

Hoonestusõiguse kinnistusregistriossa üürilepingu kohta märke tegemiseks ei ole kostja taotlust

esitanud.

25. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-st 4 tulenevat põhjendatuse nõuet ning ei ole oma

otsuses vastanud kõikidele apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Ringkonnakohus ei ole oma otsuses üheselt ja arusaadavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kokkulepe,

mille kohaselt võetakse üle õigussuhe, mis on lõppenud seaduses sätestatud alustel ja korras, on

kooskõlas tsiviilseaduse sisu ja mõttega.

Ringkonnakohus ei ole analüüsinud järgnevaid apellatsioonkaebuse väiteid: 1) seadus ei võimalda

võlasuhte ülevõtmist pärast võlasuhte lõppemist ning selline seisukoht ei ole kooskõlas ka

tsiviilseaduse sisu ja mõttega; 2) märke tegemine eeldab üürisuhte olemasolu; 3) omandi

tunnustamise hagi esitamist ei saa lugeda pahatahtlikuks kohtusse pöördumiseks;

4) 20. märtsi 1996. a kokkulepe on vastuoluline.

26. David Abramson ja Gabriel Abramson peavad OÜ Aaber Kinnisvara kassatsioonkaebust õigeks

ning nõustuvad täielikult kassatsioonkaebuses toodud seisukohtade ja põhjendustega.

27. McDonald"s Eesti AS ei nõustu OÜ Aaber Kinnisvara kassatsioonkaebusega ning vaidleb sellele

vastu. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et 1993. aasta rendileping oleks lõppenud ning kostja oleks üle

võtnud juba lõppenud võlasuhte. Ringkonnakohus märkis, et kostja sai üle võtta üürniku õigused ja

kohustused samaaegselt rentniku väljumisega tehingust. Kassatsioonkaebuse väited, nagu oleks

rendileping kõigepealt lõppenud ning alles mõni aeg hiljem oleks kostja astunud lepingusse, ei vasta

ringkonnakohtu otsuse sõnastusele, mõttele ega eesmärgile.

McDonald"s Eesti AS leiab, et 3. juuli 2002. a rendilepingu lõpetamise kokkulepe lõpetas võlasuhte

üksnes Kawe Kinnisasja AS jaoks, mitte aga D. Abramsoni ja G. Abramsoni jaoks, sest 1996. aasta

kolmepoolse kokkuleppe kohaselt kehtis võlasuhe pärast Kawe Kinnisasja AS väljumist

rendilepingust automaatselt edasi kostja ning D. Abramsoni ja G. Abramsoni vahel. Võlasuhe ei ole

kunagi lõppenud ning hageja väited lõppenud võlasuhte ülevõtmise võimatuse kohta on asjakohatud.

Lepingu ülevõtmine ei saagi toimuda muul viisil, kui üksnes ühe poole lepingust väljumisega ning

samal ajal uue poole lepingusse astumisega.

Hageja tõlgendus VÕS § 291 lg 2 kohta ei ole õige. VÕS § 291 lg 2 räägib asja valdusesse andmisest

üldiselt, kindlustades sellega, et hoonestajale läheksid üle vaid sellised üürisuhted, mille olemasolust

ta on või saab olla üürniku valduse tõttu teadlik. Nimetatud sättest ei tulene, et üürilepingu kehtivus

sõltuks konkreetselt üürniku valduses olevate hoonete ruutmeetrite arvust. VÕS § 291 lg-s 2

nimetatud valduse nõude mõtteks ja eesmärgiks on selliste olukordade vältimine, kus hoonestajale

lähevad üle sellised üürilepingud, millest ta hoonestusõiguse seadmisel teadlik ei ole.

28. Kostja palub jätta tähelepanuta hageja kassatsioonkaebuses esitatud väite, et märkega saaks

koormata kinnistule seatud hoonestusõigust, kuid kostja ei ole sellist taotlust esitanud. See väide on

esmakordselt esitatud alles kassatsioonimenetluse käigus.

29. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lõikeid 4 ja 6.

30. Riigikohus on küsimust, kas OÜ Aaber Kinnisvara saab pärast hoonestusõiguse üleandmist OÜ-le

Fixor Invest käesolevas asjas menetlusosalisena jätkata, ühe korra hinnanud (3-2-1-28-04) ning

leidnud, et protsessiosalisena jätkamine on õiguspärane.

31. D. Abramson ja G. Abramson palusid kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja

teha asjas uus otsus, millega jätta McDonald"s Eesti AS hagi täielikult rahuldamata. Kassaatorid

vaidlustavad ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses.

32. Kassaatorid on seisukohal, et ei ole võimalik üle võtta lõppenud lepingut. Et lepingulisi õigusi ja

kohustusi üle anda, peavad need olemas olema ja kehtima. Lepingu lõppemisel lõpevad sellest

tulenevad õigused ja kohustused mõlema poole jaoks ning see muudab võimatuks kolmanda isiku

õigusjärgluse selles lepingulises suhtes.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 324. Märke seadmine eeldab kehtiva üürilepingu olemasolu

märkega koormatava kinnisasja omaniku ja üürniku vahel. Antud juhul on kohus õigesti tuvastanud,

et 7. augustist 2002. a on aadressil Viru 24 asuva hoone omanikuks OÜ Aaber Kinnisvara. VÕS

§ 291 lg 2 kohaselt lähevad hoonestusõiguse seadmisel üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused

asja omanikult üle hoonestajale. Isegi kui leida, et kassaatorite ja kostja vahel oli mingil hetkel

üürisuhe, ei saanud see kesta kauem kui 7. augustini 2002. a. Kui isikul on üürisuhe hoonestajaga,

saab märke teha hoonestusõiguse kohta avatud registriossa, mitte põhikinnistule. Hoonestusõigusele

üürilepingu kohta märke tegemist kostja taotlenud ei ole.

33. Kassaatorid ei nõustunud sellega, et ringkonnakohus saatis oma otsusega asja linnakohtusse

uueks läbivaatamiseks, kuna linnakohus ületas hagi piire ja tegi otsuse nõude osas, mida kohtule ei

esitatud. Juhul, kui linnakohus on teinud otsuse nõudes, mida esitatud ei ole ja mille asjaolusid esile

toodud ei ole, saab ringkonnakohus rikkumist kõrvaldada ka ilma asja linnakohtusse tagasi saatmata.

Vastasel juhul venitatakse olematut nõuet menetledes asjatult protsessi.

34. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus tuvastas, et 7. augustist 2002. a on

aadressil Viru 24 asuva hoone omanikuks OÜ Aaber Kinnisvara ja et nimetatud ajast läksid

üürilepingu järgsed õigused ja kohustused üle OÜ-le Aaber Kinnisvara. Samal ajal jäeti jõusse

linnakohtu otsus, mis kohustas üürilepingu kohta märke tegemiseks üürilepingu pooleks mitteolevate

kassaatorite kinnistule.

35. Ringkonnakohus ei vastanud kassaatorite apellatsioonkaebuses toodud väidetele TsÜS § 58 lg 1 ja

VÕS § 179 ebaõige kohaldamise kohta. Kohus ei ole viidanud mitte ühelegi materiaalõiguse normile,

mis sellist lõppenud võlasuhtesse astumist võimaldaks.

36. OÜ Aaber Kinnisvara peab David Abramsoni ja Gabriel Abramsoni kassatsioonkaebust õigeks

ning nõustub selles esitatud väidete ja põhjendustega.

37. McDonald"s Eesti AS ei ole vastanud D. Abramsoni ja G. Abramsoni kassatsioonkaebusele.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

38. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu osas, millega ringkonnakohus otsustas teha

D. Abramsonile ja G. Ambramsonile kuuluva kinnistu kinnistusregistriossa esimesele vabale

järjekohale märke 27. juulil 1993. a sõlmitud üürilepingu kohta McDonald"s Eesti AS kasuks. Selles

osas tuleb hagi rahuldamata jätta.

Samuti tuleb apellatsioonikohtu otsus tühistada TsMS § 363 p 2 alusel osas, millega kohus saatis

McDonald"s Eesti AS hagi David Abramsoni ja Gabriel Abramsoni vastu uueks läbivaatamiseks

linnakohtule.

Muus osas ei anna kassatsioonkaebuste väited alust kohtuotsuse tühistamiseks.

39. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a tekkinud võlasuhtele suhte

tekkimise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse kestvuslepingule alates

1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.

Rendileping on suunatud püsivate ja korduvate kohustuste täitmisele, seega on rendileping

kestvusleping, mille täitmisel kohaldatakse 1. juulist 2002. a võlaõigusseaduses sätestatut.

1996. aastal kokkulepitud lepingu ülevõtmise eeldus realiseerus 3. juulil 2002. a, s.o ajal, kui lepingu

ülevõtmist reguleeris võlaõigusseadus. VÕS § 179 järgi võib lepingupool teise lepingupoole

nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga

sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik

lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.

40. Pooled vaidlevad 20. märtsi 1996. a kokkuleppe tõlgendamise ja selle õigusliku kvalifitseerimise

üle. Kolleegium märgib, et nimetatud kokkuleppe p-s 3 (vt otsuse p 1) võib olla kokku lepitud kas

lepingu ülevõtmises või edasilükkava tingimusega rendilepingu sõlmimises McDonald"s Eesti AS-

iga samadel tingimustel, millistel oli sõlmitud 27. juuli 1993. a rendileping Kawe Kinnisasja AS-iga.

Lepingu ülevõtmises võimaldas kokku leppida enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 58 lg 1,

tingimusliku lepingu sõlmimist reguleerisid TsÜS §-d 81-90. Kohtud on tuvastanud, et 20. märtsil

1996. a leppisid rendileandja, rentnik ja allrentnik kokku, et allrentnik võtab rendilepingu üle samast

ajast, kui rendileping peaks ükskõik mis põhjusel lõppema. Seda järeldust on kohtud seaduse nõuete

kohaselt piisavalt põhjendanud ning kolleegium nõustub nende põhjendustega.

41. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna rendileping lõppes 3. juulist 2002. a, siis

3. juulil 2002. a puudus õigussuhe, mida kostja oleks saanud üle võtta. Selline arusaam välistaks

lepingu ülevõtmise üldse, sest samaaegselt ei saaks lepingupooleks olla üleandja ja ülevõtja ning

ajaliselt ei toimu ka üleandja lepingust lahkumine ja ülevõtja lepingusse astumine täpselt ühel ajal.

Lepingu ülevõtmine ei saagi toimuda muul viisil, kui ühe poole lepingust väljumisega (tema suhtes

leping lõpeb) ning samal ajal uue poole lepingusse astumisega. Kohtud on õigesti leidnud, et

kokkulepe allrentniku astumises rendilepingusse hetkest, kui leping rentnikuga mis tahes alusel

lõpeb, tähendab seda, et samaaegselt rentniku väljumisega lepingust võttis selle üle kostja. Järelikult

on ekslik hageja arusaam, et kohtuotsuse kohaselt võeti üle lõppenud leping.

42. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas OÜ-l Aaber Kinnisvara hoonestusõiguse tekkimisel

7. augustil 2002. a. läksid talle kinnisasja omanikelt üle üürileandja õigused ja kohustused. VÕS

§ 291 lg 2 sätestab, et hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmisel üüritud asjale pärast asja

üürniku valdusse andmist lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused asja omanikult üle

piiratud asjaõiguse omajale. Selle normi eesmärk on vältida üürilepingu üleminekut piiratud

asjaõiguse omajale ainult lepingu enda alusel, ilma et tal üürniku tegeliku valduse läbi oleks

võimalust teada üürilepingu olemasolust.

Vaidlust pole selle üle, et McDonald"s Eesti AS valdas vaidlusalust hoonet. Eelmises punktis toodud

põhjenduste kohaselt valdas ta hoonet rendilepingu alusel rentnikuna. Hageja väidab, et kuna

McDonald"s Eesti AS-il puudus valdus hoonele sellises ulatuses, nagu selleks andis õiguse 27. juuli

1993. a rendileping, siis ei läinud sellest lepingust üürileandja õigused ja kohustused üle omanikult

hoonestajale. See hageja seisukoht on ekslik. Hoone valdusega oli informeeritud hoonestajat

üürilepingust ja hoonestajal oli võimalik selgitada üürniku kasutusõiguse ulatust. Asjas on kinnisasja

omanikud juba hoonestusõiguse seadmise lepingus informeerinud hoonestajat üürilepingu

olemasolust. Seadusest ei tulene, et üürilepingu üleminekuks VÕS § 291 lg 2 alusel omanikult

hoonestajale peaks üürnik valdama üüritud asja kogu lepingus ettenähtud ulatuses. Samuti ei

võimalda VÕS § 291 lg 2 järeldada, et kui üürnik ei valda asja samas mahus, nagu võimaldab leping,

siis läheb üürileping üle vaid osaliselt, st valduses olevate ruumide osas. Selline käsitus tähendaks

sisuliselt rendilepingu muutmist, mis aga VÕS § 13 lg 1 kohaselt saaks toimuda vaid poolte

kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud muul alusel.

43. Täiendavalt märgib kolleegium, et VÕS § 291 lg 2 alusel tuleb lugeda üürileping üleläinuks

hoonestajale ka siis, kui üürnik kaotab valduse üürileandja omavoli tulemusel.

44. Järgnevalt analüüsib kolleegium, millise kinnistu kohta avatud kinnistusraamatusse

(kinnistusregistriossa) tuleb teha märkus üürilepingu kohta, kui üürileandjaks ei ole kinnisasja

omanik, vaid hoonestaja.

McDonald"s Eesti AS esitas märkuse tegemise nõude pärast hoonestusõiguse tekkimist ja hoonestaja

üürileandjaks muutumist. VÕS § 324 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik nõuda kinnistusraamatusse

üürilepingu kohta märke tegemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagab kinnistusraamatusse

kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega

koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei

ole õigust üürilepingut vastavalt sama seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Seega kaitseb

kinnistusraamatusse üürilepingu kohta tehtud märkus üürnikku üürileandja poolse üürilepingu

ülesütlemise vastu.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 241 lg 4 järgi kohaldatakse hoonestusõigusele kinnisasja sätteid, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on ehitis, mis on hoonestusõiguse

alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, hoonestusõiguse

oluline osa. Kinnistusraamatuseaduse § 493 lg 1 kohaselt avatakse kinnistu koormamisel

hoonestusõigusega hoonestusõigusele ametiülesande korras iseseisev registriosa. Seega saab

hoonestusõiguse oluliseks osaks olevas ehitises ruumide üürimisel üürileandjaks olla hoonestaja,

mitte aga kinnisasja omanik. KRS § 493 lg 5 kohaselt on määravaks hoonestusõiguse registriosas

olev kanne, kui hoonestusõiguse sisu osas on hoonestusõiguse ja hoonestusõigusega koormatud

maatüki registriosade kannetes erinevusi.

Eelnevast tuleneb, et hoonestusõiguse võõrandamisel saab üürnik uue hoonestaja suhtes VÕS § 324

lg-s 2 sätestatud kaitse vaid siis, kui märkus üürilepingu kohta on tehtud hoonestusõiguse registriossa.

Seega tuleb märkus kanda sellesse kinnistusregistriossa, mida peetakse üüritud asja kohta.

45. Kostjate David Abramsoni ja Gabriel Abramsoni kassatsioonkaebuses palutakse

apellatsioonikohtu otsus tühistada ka seetõttu, et märkus üürilepingu kohta on tehtud neile kuuluva

kinnisasja registriossa.

Kostjad D. Abramson ja G. Abramson vaidlesid neile kuuluva kinnisasja kinnistusregistrisse

üürilepingu kohta märkuse tegemise nõudele vastu esimese astme kohtumenetluses ja palusid

apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistada ka osas, millega otsustati teha märkus neile kuuluva

kinnisasja kinnistusraamatusse. Seega pidid kohtud ja peab ka Riigikohus lahendama õigusliku

küsimuse, kas märkuse tegemine kinnisasja registriossa on õige. See õiguslik küsimus oleks tulnud

kohtutel lahendada ka siis, kui kostjad D. Abramson ja G. Abramson ei oleks märkuse tegemisele

vastu vaielnud, sest tegemist on õigusliku küsimusega " kas märkust saab kanda selle kinnistu

kinnistusregistriossa, mida ei peeta üüritud asja kohta.

Kolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav. AÕS § 53 lg 1 ja § 63 lg 1 p 4 kohaselt

kantakse kinnistusraamatusse ainult seaduses ettenähtud andmed ning märkuse võib

kinnistusraamatusse kanda seadusega lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks. Üürilepingu kohta

märkuse tegemise eesmärk on teha üürileping nähtavaks üüritud asja omandajale. Kui üüritud asi on

hoonestusõiguse oluline osa, tuleb vastav märkus kanda hoonestusõiguse kohta avatud registriossa.

Üürnikul pole sel juhul mingit üürilepingust tulenevat õigust kinnisasja suhtes, mida nähtavaks teha

kinnisasja omandajale. Seega märkuse tegemine kinnisasja registriossa tooks sisuliselt kaasa

kinnistusraamatu ebaõigsuse, kuna AÕS § 65 lg-st 1 järeldub, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei

vasta tegelikule õiguslikule olukorrale.

Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja Riigikohus saab teha uue otsuse ning McDonald"s

Eesti AS hagi märkuse kandmiseks Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna

kinnistusregistriossa nr 10 rahuldamata jätta.

46. Üürilepingu kohta märkuse tegemise nõudega seonduvalt peab kolleegium seaduse ühetaolise

kohaldamise tagamiseks vajalikuks käsitleda ka sellise hagi tagamise võimalust.

TsMS § 155 lg 1 lubab hagi tagamist, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või

selle võimatuks teha. Üürniku esitatud märkuse kinnistusraamatusse kandmise hagi tagamata jätmine

võib välistada hagi rahuldamise. Kui üürileantud asja omanik kohtumenetluse ajal vahetub, siis ei saa

hagi rahuldada eelmise omaniku suhtes. Kui uus omanik üürilepingu VÕS § 323 alusel üles ütleb, siis

puudub üürileping, mis on VÕS § 324 kohaselt märke nõudmise eeldus. Seega tuleb üürilepingu

kohta märkuse tegemise hagi vastava taotluse korral tagada.

TsMS § 156 lg 1 p 2 võimaldab hagi tagada keelumärkega. Samas ei või hagi tagamine olla aga

kostjale põhjendamatult koormav. Kostja jaoks oleks keelumärge märkuse nõude hagi tagamise

vahendina reeglina põhjendamatult koormav, sest see piirab omanikku rohkem, kui on vaja hagi

rahuldamise või kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kolleegium leiab, et sellises olukorras on

põhjendatud leebema hagi tagamise abinõu valik, mis ei piira kostjat rohkem, kui on vajalik hagi

rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Selliseks hagi tagamise abinõuks sobib ka AÕS §-s 63 lg 1 p-s 1sätestatud eelmärge. AÕS § 631 lg 2

võimaldab hagi tagada eelmärkega. Kui hagi jääb rahuldamata vastava nõude puudumise tõttu, siis

eelmärke aktsessoorsuse tõttu ei ole sellel VÕS-i § 324 lg-s 2 ettenähtud toimet ja hagi tagamine

tuleb TsMS § 160 korras tühistada. Hagi rahuldamisel oleks aga üürilepingu ülesütlemine VÕS § 323

lg 1 alusel AÕS § 63 lg-st 3 tulenevalt tühine.

Kolleegium möönab, et oma olemuselt ei sobiks eelmärge märkuse nõuet tagama, kuid igal juhul on

see sobivam hagi tagamise vahend kui keelumärge.

47. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et McDonald"s Eesti AS ei ole hagiavalduses esitanud

selget nõuet, mida saaks menetleda ja mille suhtes saaks kohus teha hagi rahuldava või rahuldamata

jätva otsuse.

Hagiavalduse nõuet väljendavas osas palus McDonald"s Eesti AS kohustada OÜ-d Aaber Kinnisvara

täitma üürileandjana rendilepingut, keelata OÜ-l Aaber Kinnisvara tema valduse rikkumine

vaidlusaluses hoones ning kohustada teda hoiduma valduse rikkumisest. Samuti palus McDonald"s

Eesti AS teha märke üürilepingu kohta tema kasuks kinnisasja kohta käivasse kinnistusregistriossa

nr 10. Viimati märgitu osas on kostjateks kinnisasja omanikud D. Abramson ja G. Abramson ning see

nõue on ka lahendatud. Ka hagiavalduse põhjendavast osast ei nähtu, et kinnisasja omanike vastu

oleks veel mingi nõue esitatud. TsMS § 154 lg-s 1 ettenähtud korras hagi eset muudetud ega

täiendatud ei ole.

Seega tühistas apellatsioonikohus põhjendatult TsMS § 229 lg 1 rikkumise tõttu linnakohtu otsuse

osas, millega kohustati D. Abramsoni ja G. Abramsoni hoiduma valduse rikkumisest. Küll on aga

ekslik apellatsioonikohtu arusaam, et kostjate D. Abramsoni ja G. Abramsoni vastu on esitatud veel

mingi nõue, mis pole selge ja selles osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.

Kuna McDonald"s Eesti AS esitatud nõuded on kohus lahendanud, siis tuleb apellatsioonikohtu otsus

tühistada osas, millega asi saadeti Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

48. OÜ Aaber Kinnisvara kassatsioonkaebuse väite kohta, et kuna tema ei ole otsuse jõustumise ajal

kinnisasja omanikuks, ei saa ta täita üürileandjana 27. juuli 1993. a üürilepingut, märgib kolleegium

järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 15. märtsi 2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-04

(RT III 2004, 9, 109) märkinud: "Ringkonnakohtu määruse järgi võõrandas OÜ Aaber Kinnisvara

hoonestusõiguse OÜ-le Fixor Invest pärast esimese astme kohtu otsuse tegemist. OÜ Aaber

Kinnisvara ei ole apellatsioonimenetluses soovinud enda asendamist õigusjärglasega. TsMS § 78 lg 1

mõtte kohaselt peab poole eriõigusjärglane ise avaldama soovi astuda protsessi. Kui

apellatsioonimenetluses on kohus õigusjärglasele andnud võimaluse astuda protsessi ja viimane

mõistliku aja jooksul seda ei tee, võib kohus asja menetlust jätkata samade protsessiosalistega."

Samas määruses märgiti: "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 76 annab hagejale (ka vastuhagis)

õiguse kohtumenetluses kostja asendada teise kostjaga ning sama seadustiku § 77 annab kohtule

kostja kaasamise õiguse, kuid pärast kostja asendamist või kaasamist tuleb alustada asja läbivaatamist

algusest peale. See tähendab aga kohtumenetlust esimese astme kohtus." OÜ-l Fixor Invest pole

õigusjärglasena protsessi astumise võimalust, vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri

2003. a kirjale, kasutanud. McDonald"s Eesti AS pole taotlenud kostja asendamist ja kohus pole omal

algatusel kostjat kaasanud. Seega on kohus kooskõlas Riigikohtu juhisega jätkanud menetlust ja

teinud otsuse samade menetlusosaliste suhtes.

OÜ Aaber Kinnisvara ei põhjendanud kogu apellatsioonimenetluse kestel linnakohtu otsuse

tühistamise nõuet sellega, et ta pole enam hoonestaja ja seega on üürileandja keegi teine. Esitades

alles kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamiseks argumendi, et hoonestusõigus on pärast

linnakohtu otsust võõrandatud, ei kasuta ta oma protsessiõigusi heauskselt. Kolleegium jätab TsMS

§ 68 alusel kassatsioonkaebuse vastava väite arvestamata. Kui OÜ Aaber Kinnisvara ei ole enam

üürileandja, siis ei saa ja ei pea ta üürileandjana üürilepingut täitma.

49. Õige on OÜ Aaber Kinnisvara kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus pole vastanud

nende apellatsioonkaebuse p-le 1.5. Selle rikkumise tõttu ei pea aga ringkonnakohtu otsust tühistama,

sest see ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Kuna McDonald"s Eesti AS valdas asja seaduslikul

alusel, siis jäeti põhjendatult rahuldamata OÜ Aaber Kinnisvara hagi.

50. Kokkuvõttes kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele osas, millega ringkonnakohus 1) saatis

McDonald"s Eesti AS hagi D. Abramsoni ja G. Abramsoni vastu uueks läbivaatamiseks linnakohtule;

2) otsustas teha D. Abramsonile ja G. Abramsonile kuuluva kinnistu kohta kinnistusregistrisse

esimesele vabale järjekohale märke 27. juulil 1993. a sõlmitud üürilepingu kohta McDonald"s Eesti

AS kasuks. Selles osas teeb kolleegium uue otsuse ja jätab McDonald"s Eesti AS hagi rahuldamata.

Ülejäänud osas jääb apellatsioonikohtu otsus muutmata.

51. Jättes täielikult rahuldamata McDonald"s Eesti AS hagi D. Abramsoni ja G. Abramsoni vastu,

tuleb TsMS § 60 lg -te1 ja 11 kohaselt hagejalt kostjatele sisse nõuda kohtukulu, mille kandmine on

tõendatud, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv kokku 260 krooni.

A. Kull, H. Jõks, J. Luik