3-3-1-63-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-63-04

Otsuse kuupäev

8. detsember 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Uus Tolliladu kaebus alusetult tasutud maksuintresside

tagastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2004. a

kohtuotsus haldusasjas nr 2-3/291/04

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Uus Tolliladu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Uus Tolliladu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2004. a otsus haldusasjas

nr 2-3/291/04 ja Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-592/2003.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Uus Tolliladu kaebus osaliselt. Mõista Maksu- ja

Tolliametilt välja OÜ Uus Tolliladu kasuks õigusliku aluseta tasutud intressid 240 000

(kakssada nelikümmend tuhat) krooni.

Tagastada kautsjon.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks välja kohtukulud 27 188

(kakskümmend seitse tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Tolliinspektuur (TTI) teatas 3. juuni 2002. a kirjaga nr 5.1/1593 OÜ-le Uus Tolliladu, et

viimane peab tasuma täiendava maksusumma 1 338 849 kr. Täiendava maksusumma arvutamise

põhjuseks oli asjaolu, et OÜ Uus Tolliladu kui tollimaakler oli enda nimel ja AS Pimari eest esitanud

43 deklaratsiooni mahlade importimise kohta Eestisse ning jätnud arvutamata ja tasumata tollimaksu.

TTI kirjas arvutatud summa koosnes tollimaksust 833 272 kr, käibemaksust 149 989 kr ja intressidest

355 588 kr. Nimetatud kirja on menetluse käigus nimetatud ka maksuteatiseks ja maksuteateks.

OÜ Uus Tolliladu tasus 28. juunil 2002. a TTI-le kirjas näidatud summast vaid osa (900 000 kr) ning

ülejäänud summa kohta esitas ta TTI-le taotluse võla tasumise ajatamiseks 12 kuu jooksul.

28. juunil 2002. a andis TTI välja kirja nr 3.2/2723-1 pealkirjaga "Maksete ajatamine". Selles kirjas

on märgitud, et "Tallinna Tolliinspektuuri juhataja kohusetäitja Toivo Toomingas on nõus võla

tasumisega osade kaupa kindlaksmääratud tähtaegadel vastavalt graafikule haldusõiguserikkumiste

seadustiku § 336 lg 2 alusel". Järgnes maksegraafik, mille kohaselt tuli võlg 438 849 kr tasuda 9

maksena perioodil 25. juulist 2002. a kuni 25. märtsini 2003. a. Võla jaotust maksusumma ja

intresside vahel ei olnud kirjas välja toodud. Kiri on vormistatud TTI kirjaplangil ning kirjal on ka

OÜ Uus Tolliladu juhataja Ave Laidna allkiri. Nimetatud kirja on menetluse käigus nimetatud ka

maksude ajatamise kokkuleppeks.

OÜ Uus Tolliladu on käesolevaks ajaks kogu kirjas nimetatud summa 438 849kr TTI-le tasunud.

2. OÜ Uus Tolliladu esitas 8. novembril 2002. a TTI-le taotluse nr 47, milles paluti muuta 3. juuni

2002. a kirja (maksuteadet) ja 28. juuni 2002. a kirja (maksude ajatamise kokkulepet) ning vähendada

nendes sisalduvat võlasummat intresside 355 588 kr võrra. Sealjuures viitas OÜ Uus Tolliladu

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a kohtuotsusele asjas nr 3-4-

1-8-02. Ühtlasi palus OÜ Uus Tolliladu tagastada talle alusetult tasutud intressid, mis 8. novembri

2002. a seisuga moodustasid 115 588 kr.

TTI edastas taotluse lahendamiseks Tolliameti keskasutusele. Tolliameti 24. detsembri 2002. a

otsusega nr 1.1-1/9229 jäeti OÜ Uus Tolliladu taotlus rahuldamata. Tolliamet leidis, et kuna OÜ Uus

Tolliladu ei ole maksustamist vaidlustanud, ei ole alust muuta TTI kirja ega intresse tagastada.

3. Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ Uus Tolliladu tühistada Tolliameti 24. detsembri

2002. a otsus nr 1.1-1/9229 ning teha Tolliametile ettekirjutus muuta 3. juuni 2002. a kirja

nr 5.1/1593 (maksuteadet) ja 28. juuni 2002. a kirja nr 3.2/2723-1 (maksude ajatamise kokkulepet),

vähendades nendes kirjades fikseeritud maksusummat intresside 355 588 kr võrra. Samuti palus

kaebaja mõista Tolliametilt välja kaebaja poolt alusetult tasutud intressid 355 588 kr, millest

115 588 kr oli kaebaja tasunud enne 5. novembrit 2002 ja 240 000 kr pärast nimetatud kuupäeva.

Kaebuse kohaselt on maksuintressid arvestatud põhiseadusevastaseks tunnistatud õigusaktide alusel

ning kaebajal puudub kohustus neid intresse tasuda. Kaebaja oli seisukohal, et vaidlustatud kirjad

kujutasid endast haldusakte ning kuna haldusakti andmise aluseks olnud õigusnorm on ära langenud,

tuleb haldusakte muuta. Kaebaja viitas oma väidete kinnitamiseks ka 11. juunil 2003 vastu võetud

seadusele, millega muudeti MKS § 163 ja mille kohaselt on pärast 5. novembrit 2002 esitatud

intressinõuded kehtetud.

4. Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-592/2003 jäeti kaebus

rahuldamata. Halduskohus oli seisukohal, et Tolliameti 24. detsembri 2002. a otsus nr 1.1-1/9229 on

seaduslik ning kaebajal ei ole õigust nõuda tasutud intresside tagastamist. Riigikohtu otsusel ei ole

tagasiulatuvat jõudu. MKS § 163 lg 21 puudutab selliseid intressinõudeid, mis esitati pärast

5. novembrit 2002. Kaebajale olid intressid määratud maksuteatega 3. juunil 2002 ning kuna kaebaja

ei vaidlustanud seda maksuteadet, ei ole tal õigust nõuda tasutud intresside tagastamist sõltumata

sellest, kas intressid olid tasutud enne või pärast 5. novembrit 2002. Kehtivat haldusakti tuleb täita ja

kehtiva haldusakti alusel tasutud intresside tagastamiseks puudub alus.

OÜ Uus Tolliladu esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellant oli seisukohal, et

halduskohus tõlgendas vääralt MKS § 163 lõiget 21. Halduskohus oleks pidanud igal juhul rahuldama

kaebuse pärast 5. novembrit 2002. a tasutud intresside 240 000 kr osas.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/291/04 muudeti

halduskohtu otsuse motiive, kuid jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus oli seisukohal, et kumbki vaidlustatud kiri ei ole haldusakt, millega oleks siduvalt

kindlaks määratud OÜ Uus Tolliladu intressikohustus. TTI 3. juuni 2002. a kiri nr 5.1/1593 kujutab

endast teatist arvutatud maksusumma kohta. Tegemist ei ole maksuteatega Maksukorralduse seaduse

mõttes. Tol ajal kehtinud õigusaktid ei näinud ette, et tollivõla korrigeerimise kohta tuleks väljastada

deklarandile maksuteade või muu haldusakt. Samuti ei näinud õigusaktid ette tollivõla ajatamise

võimalust. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et TTI 28. juuni 2002. a kirjas nr 3.2/2723-1

väljenduvat kokkulepet võib tõlgendada halduslepinguna. Kuna kokkulepe oli maksumaksja suhtes

soodustav, siis puudub vajadus lugeda kokkulepet tühiseks, kuigi seadusest tulenevat volitust selliste

lepingute sõlmimiseks ei olnud. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei määratud selle kokkuleppega

siduvalt maksumaksja intressivõlga, vaid kokkuleppe sisuks oli ainult haldusorgani luba

maksumaksjale tasuda maksuvõlga seaduses sätestatud tähtpäevast hiljem.

Eeltoodust järeldas ringkonnakohus, et apellandi poolt pärast 5. novembrit 2002 tasutud intressid

summas 240 000 kr on tasutud õigusliku aluseta ning apellandil on MKS § 33 alusel õigus nõuda

Tolliametilt selle summa tagastamist. Samas leidis ringkonnakohus, et kuna OÜ Uus Tolliladu ei ole

intresside tagastamise nõuet maksuhaldurile esitanud, siis ei saa kohus alusetult tasutud

intressisummat Tolliametilt välja mõista. Kuna kaebuses vaidlustatud Tolliameti ja TTI kirjades

(maksuteatis ja ajatamise kokkulepe) ei ole intressikohustust siduvalt määratud, siis ei riku need

kirjad kaebaja õigusi ning kaebus tuleb jätta ka kirjade tühistamise nõudes rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. OÜ Uus Tolliladu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha uus

otsus, millega nõuda Maksu- ja Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks välja pärast 5. novembrit

2002. a alusetult tasutud intressid summas 240 000 krooni, samuti mõista välja tagastusnõude

täitmise viivitamise eest intressi 0,6% päevas iga viivitatud päeva eest. Kassaator vaidlustab

ringkonnakohtu otsuse selles osas, milles ringkonnakohus leidis, et käesolevas kohtuasjas ei saa

kohus alusetult tasutud intresse kassaatori kasuks Maksu- ja Tolliametilt välja mõista.

Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kassaator ei ole esitanud maksuhaldurile

tagastusnõuet. Kassaator esitas TTI-le 8. novembril 2002. a taotluse, milles palus tagastada juba

tasutud intressid 115 588 kr ning tühistada kõik varasemad teated ja kokkulepped veel tasumata

intresside 240 000 kr tasumise kohta. Seega on kassaator selgelt ja ühemõtteliselt maksuhaldurile

teada andnud, et ta ei ole nõus intresse tasuma ja nõuab nende tagastamist. Seetõttu puudus kassaatori

arvates vajadus korrata seda taotlust hiljem pärast igakordset intressimakset. Seadus ei keela esitada

tagastusnõuet enne enammakse tekkimist, s.t enne intresside tasumist.

Kassaator leiab, et kuna ringkonnakohus on käesoleva haldusasja lahendamisel sisuliselt otsustanud,

et kassaatorile tuleb alusetult makstud intressisumma 240 000 kr tagastada, siis on ebamõistlik ja

põhjendamatu nõuda, et kassaator peaks pärast kohtumenetlust esitama oma nõude uuesti

haldusmenetluses, millele võib järgneda omakorda uus halduskohtumenetlus asjas, mis on sisuliselt

otsustatud. Kassaatori arvates on ringkonnakohtu otsus vastuolus uurimispõhimõtte ja

kohtumenetluse kiiruse põhimõttega. Halduskohus oleks uurimispõhimõttest tulenevalt saanud ise

välja selgitada protsessiosalise tegeliku tahte ja kohus oleks pidanud ise tagama kaebaja õiguste kõige

efektiivsema kaitse. Maksumaksja õiguste kaitse jääb puudulikuks ka seetõttu, et kui kasseeritud

kohtuotsus jääb kehtima ja maksumaksja esitab oma tagastusnõude haldusmenetluses, siis jäävad

vastustajalt välja mõistmata käesolevas kohtuasjas kantud kohtukulud.

7. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja on

seisukohal, et kassaator ei ole esitanud maksuhaldurile MKS §-de 33 ja 106 nõuetele vastavat

tagastusnõude täitmise taotlust. Lisaks leiab vastustaja, et kassaator on intressid tasunud kehtinud

õigusaktide ja maksuvõla ajatamise kokkuleppe alusel ning puudub alus MKS § 33 rakendamiseks.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kassatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kassaator on tasunud 240 000 kr intresse

õigusliku aluseta ning tal on õigus taotleda maksuhaldurilt selle summa tagastamist.

Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsuse seisukohtadega, et kassaatoril on põhjendatud

tagastusnõue nende kuni 30. juunini 2002 arvestatud intresside osas, mida kassaator tasus pärast

5. novembrit 2002. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kaebaja poolt vaidlustatud TTI kirjad ei

kujuta endast haldusakte. Kuna tasumisele kuuluvaid intresse ei ole õiguslikult siduvalt kindlaks

määratud, siis on intresse tasunud isikul õigus nõuda pärast 5. novembrit 2002. a tasutud intresside

tagastamist. Selline tõlgendus on kooskõlas MKS § 163 lõikega 21 ja Riigikohtu varasema praktikaga

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. veebruari 2004. a kohtuotsust haldusasjas nr 3-3-1-3-04).

Vaidlus käib selle üle, kas ringkonnakohus oleks saanud ja pidanud käesoleva kohtasja lahendamisel

alusetult makstud intressid 240 000 kr Maksu- ja Tolliametilt välja mõistma.

9. MKS § 33 lg 1 sätestab: "Maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema

maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda

maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist." MKS § 33 lg 2 p 2 kohaselt

laieneb see õigus samadel tingimustel ka maksukohustuslasele, kes on maksuhaldurile tasunud

seadusega ettenähtust rohkem intresse. MKS § 33 lg 4 täpsustab tagastusnõude esitamise tähtaja

kohta, et "Maksukohustuse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse vähenemise korral

haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tagajärjel või maksu tasumise õigusliku aluse muul

viisil äralangemise korral võib sellest tuleneva tagastusnõude täitmist nõuda kolme aasta jooksul,

arvates kohustava haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise või maksu tasumise õigusliku

aluse äralangemise päevast."

Käesoleval juhul tuleneb tagastusnõue intresside tasumise õigusliku aluse äralangemisest. Intresside

tasumise õiguslik alus oli kuni 30. juunini 2002. a kehtinud MKS § 28 lg 1 ning MKS § 28 lg 4 alusel

välja antud rahandusministri määrus, millega oli kehtestatud intressimäär. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-8-02

tunnistati MKS § 28 lg 4 ja selle alusel välja antud määrused põhiseadusevastaseks.

10. Tagastusnõude täitmise korda reguleerib MKS § 106. MKS § 106 lg 1 näeb ette, et tagastusnõude

täitmiseks tuleb esitada maksuhaldurile kirjalik taotlus, kus oleks märgitud ka nõude täitmise viis

(tasumine, tasaarvestus).

Sellest sättest tuleneb, et tagastusnõude täitmiseks õigustatud isik ei saa pöörduda oma nõudega

halduskohtusse enne, kui ta pole eelnevalt esitanud oma nõuet maksuhaldurile. Tegemist on HKMS

§ 6 lg 2 punktis 2 nimetatud kohustamiskaebusega, mille sisuks on sooritamata toimingu sooritamise

nõue. HKMS § 9 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, mil tehti teatavaks haldusorgani keeldumine haldusakti väljaandmisest või toimingu

sooritamisest. Järelikult saab halduskohus enammakstud maksusumma või intressisumma

maksuhaldurilt maksukohustuslase kasuks välja mõista üldjuhul ainult siis, kui tagastusnõue on

eelnevalt esitatud maksuhaldurile.

11. MKS § 33 lõigete 1 ja 4 koostoimest tuleneb, et tagastusnõude esitamise kolmeaastane

aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, millal on täidetud mõlemad tagastusnõude tekkimise

aluseks olevad tingimused: summa on tasutud ning summa tasumise õiguslik alus kas puudus või

langeb ära. Kui maksusumma või muu summa tasumise õiguslik alus langeb ära pärast summa

tasumist (näiteks maksudeklaratsioonis arvutatakse välja maksu enammakse või kohus tühistab

täidetud maksuotsuse), siis tuleb kolmeaastase tähtaja arvutamist alustada õigusliku aluse

äralangemise päevast. Kui summa tasutakse pärast tasumise õigusliku aluse äralangemist või kui

õiguslik alus üldse puudus (nt ekslik makse), siis tuleb lähtuda summa tasumise päevast. Käesoleval

juhul tasuti intressid pärast nende tasumise õigusliku aluse äralangemist.

MKS §-d 33 ja 106 ei välista tagastusnõude esitamist enne tagastusnõude tekkimist. MKS §-s 33

toodud kolmeaastane tähtaeg on tagastusnõude täitmise aegumistähtaeg, mistõttu tähtaja kulgemise

alguse fikseerimine on vajalik selleks, et õigesti välja arvutada aegumistähtaja lõpp, s.t hetk, millal

õigustatud isik kaotab õiguse tagastusnõuet esitada. MKS § 33 eesmärk ei ole piirata tagastusnõuete

esitamist enne tagastusnõude tekkimist. Näiteks võib maksukohustuslane maksuotsuse vaidlustamisel

esitada kohe ka nõude tagastada maksuotsuse alusel tasutud maksusumma. MKS § 106 lg 3 sätestab:

"Kui maksusumma tagastamise taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse

maksusumma 30 päeva jooksul tasumise tähtpäevast arvates." Kuigi viidatud sättes nimetatakse

ainult maksusumma tagastamist, on see põhimõte kohaldatav ka muude tagastusnõuete täitmise

juhtudele.

12. Käesoleva kohtuasja materjalide kohaselt esitas OÜ Uus Tolliladu 8. novembril 2002. a TTI-le

taotluse nr 47, milles paluti muuta maksuteadet ja maksude ajatamise kokkulepet ning vähendada

nendes sisalduvat võlasummat intresside 355 588 kr võrra. Ühtlasi palus OÜ Uus Tolliladu tagastada

juba tasutud osa intressidest – 115 588 kr. Tolliameti 24. detsembri 2002. a otsusega nr 1.1-1/9229

jäeti OÜ Uus Tolliladu taotlus rahuldamata.

Riigikohus on seisukohal, et OÜ Uus Tolliladu 8. novembri 2002. a taotlust tuleb tõlgendada kui

tagastusnõuet kogu intressisumma osas, sealhulgas ka veel tasumata 240 000 kr osas. Taotluses

väljendab kassaator selgelt oma seisukohta, et tema arvates puudub tal kohustus neid intresse tasuda

ning kõik tasutud intressid tuleb temale tagastada. Kassaator on esitanud kohtule ka põhjendused,

miks ta siiski jätkas intresside tasumist, kuigi ta ei tunnistanud intressikohustust. Maksuvõla (sh

intressivõla) olemasolul oleks Tolliametil tekkinud õigus tühistada kassaatori tollimaakleri

tegevusluba, see aga oleks tähendanud kassaatori majandustegevuse lõpetamist.

13. Riigikohus on seisukohal, et põhimõtteliselt on võimalik tagastusnõude täitmise taotlust esitada ja

läbi vaadata ka vahetult halduskohtus, kui halduskohus vaatab läbi maksuhalduri vastu esitatud

kaebust ning tagastusnõue on seotud kaebuse esemega. MKS §-s 106 kirjeldatud menetluse eesmärk

on kontrollida tagastusnõude olemasolu. Kui tagastusnõude olemasolu üle käib vaidlus halduskohtus,

siis saab halduskohus haldusorgani asemel kontrollida tagastusnõude olemasolu ja sellest tulenevalt

ka otsustada tagastusnõude täitmise. Näiteks kui tagastusnõue tekib maksuotsuse või muu haldusakti

tühistamisest, siis võib halduskohus tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 teha ka ettekirjutuse

haldusakti tagasitäitmise kohta, mõistes maksuotsuse või muu haldusakti alusel tasutud rahasumma

haldusorganilt kaebaja kasuks välja.

HKMS § 9 lg 2 ja MKS § 106 lg 1 eesmärk on hoida ära tarbetuid kohtuvaidlusi. Kui haldusorgan ei

vaidle tagastusnõudele vastu, siis oleks vastava nõude esitamine ja menetlemine kohtus ülearune.

Käesolevas kohtuasjas on aga toimunud sisuline vaidlus tagastusnõude olemasolu üle. Tolliamet on

kogu kohtumenetluse käigus väljendanud seisukohta, et OÜ Uus Tolliladu on kohustatud tasuma

vaidlustatud intresse ning tal ei ole alust nõuda intresside tagastamist. Kõik tagastusnõudega

seonduvad asjaolud on kohtumenetluse käigus tuvastatud. Ringkonnakohus jõudis oma otsuses

järeldusele, et kaebajal on 240 000 kr suurune tagastusnõue. Sellises olukorras puudub vajadus läbida

veel haldusmenetlust, sest tagastusnõude olemasolu on siduvalt tuvastatud ning haldusorganil ei oleks

haldusmenetluse käigus enam midagi otsustada.

Riigikohus nõustub kassaatoriga, et halduskohtumenetlus peab tagama kaebaja õiguste kiire ja

efektiivse kaitse. Kui halduskohus tuvastab tagastusnõude olemasolu, kuid jätab nõude täitmise

otsustamata, siis jäävad kaebaja õigused realiseerimata. Kui maksuhaldur keelduks kohtuotsusega

tuvastatud tagastusnõude täitmisest, siis peaks maksukohustuslane uuesti pöörduma halduskohtu

poole ning esitama sisuliselt sama nõude uuesti.

Riigikohus viitab siinjuures ka asjaolule, et käesolevas vaidluses esitas kaebaja halduskohtule

taotluse haldusaktide muutmiseks ja tühistamiseks, mistõttu oli kaebaja ka õigustatud nõudma, et

tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 mõistaks kohus haldusakti tühistamise korral haldusakti alusel

tasutud summa vastustajalt välja. Kui halduskohus oleks eelmenetluse käigus selgitanud kaebajale, et

kaebaja oleks pidanud oma õiguste kaitseks esitama esmalt maksuhaldurile täiendavad

tagastusnõuded ning seejärel esitama halduskohtule kohustamiskaebuse, siis oleks kaebajal olnud

võimalus mõistliku aja jooksul vastavad toimingud läbi viia ning kaebaja oleks saanud Tolliameti

eitavate vastuste korral esitada halduskohtule kaebuse täiendused enne asja sisulist arutamist

halduskohtus. Käesoleval juhul sai kaebaja alles ringkonnakohtu otsusest teada, kuidas ta oleks

pidanud käituma enne kaebuse esitamist halduskohtusse.

Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus seisukohal, et käesolevas kohtuasjas on võimalik Maksu- ja

Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks intresside enammakse 240 000 kr välja mõista.

14. Riigikohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et maksu või intressi enammakse

väljamõistmine kohtuotsusega ei takista maksuhalduril näiteks MKS §-s 109 sätestatud tasaarvestuse

läbiviimist juhul, kui maksukohustuslasel on maksude või kõrvalkohustuste võlgu.

Maksukohustuslase võimalikud muud maksuvõlad ja nende tasaarvestamise võimalus ei ole

käesoleva kohtuasja esemeks. Maksukohustuslane saab tasaarvestuse kohta tehtud otsust vaidlustada

iseseisvas kohtumenetluses.

15. Kassaator taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus mõistaks Maksu- ja Tolliametilt välja ka

enammakse tagastamisega viivitamise eest intressid 0,6% iga tagastamisega viivitatud päeva eest.

MKS § 116 lg 2 näeb ette, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud

tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi

arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või

tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuna tagastusnõude sisuks võib olla ka

enammakstud intress, siis on maksuhaldur kohustatud tasuma intressi enammakstud intressi

tagastamisega viivitamise korral. Maksuhaldur oleks pidanud intressi enammakse tagastama 30 päeva

jooksul alates enammakse laekumise päevast.

Tegemist on vahetult seadusest tuleneva maksuhalduri kohustusega. Maksuhaldur peab ise välja

arvutama intressisumma ning üldjuhul tasuma intressid koos tagastusnõude täitmisega. Kui

maksuhaldur rikub seda kohustust, siis on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 116 lõikest 4 õigus

esitada maksuhaldurile taotlus intresside arvutamiseks ja tasumiseks ning maksuhalduri keeldumise

korral esitada vastavasisuline kaebus halduskohtusse.

Kuna intresside arvutamine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus, siis ei pea

maksukohustuslane tagastusnõude üle käivas kohtuvaidluses esitama halduskohtule intresside

arvutamise ja väljamõistmise taotlust ning kohus ei pea maksuhaldurit intresside arvutamiseks

kohustama. Vajadusel võib kohus selgitada otsuse täitmise korda ning juhtida maksuhalduri

tähelepanu intresside arvutamise kohustusele.

16. Kassaator taotleb kohtukulude väljamõistmist. Kuna Riigikohus teeb asjas uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse osaliselt, siis mõistab Riigikohus välja osa kassaatori kantud kohtukuludest.

Riigikohus lähtub väljamõistetud intressinõude 240 000 kr ja kaebuses taotletud intressinõude

355 588 kr suhtest. Riigikohus tõlgendab kogu kaebust intresside tagastamise nõudena, mistõttu

vaidlustatud Tolliameti kolme kirja tühistamata või muutmata jätmine ei tähenda kaebuse

rahuldamata jätmist. Kirjade muutmise ja tühistamise taotlus oli suunatud sama eesmärgi

saavutamisele, millele oli suunatud intresside väljamõistmise taotlus.

OÜ Uus Tolliladu esitas halduskohtule taotluse ja kohtukulude nimekirja (tl 59) õigusabikulude

26 432 kr väljamõistmiseks. Ringkonnakohtule esitati taotlus ja kohtukulude nimekiri (tl 33)

riigilõivu 5000 kr ja õigusabikulude 8850 kr väljamõistmiseks. Kassatsiooniastme kohtukulude

nimekirja ei ole esitatud. Kassaator taotleb kokku 40 282 kr väljamõistmist. Lähtuvalt kaebuse

rahuldatud osast tuleb Maksu- ja Tolliametilt OÜ Uus Tolliladu kasuks välja mõista 27 188 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann