3-3-1-53-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-53-04

Otsuse kuupäev

6. detsember 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Kodumajagrupi AS kaebus Tallinna Linnavalitsuse toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. märtsi 2004. a

otsus haldusasjas nr 2-3/153/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

4. november 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

Kodumajagrupi AS esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher

Tallinna Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Ain Alvin

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-317/2003 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/153/04.

Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinnas kinnisvara arenduse ja tänavate väljaehitamisega tegelev ettevõtja Kodumajagrupi AS on

välja ehitanud Tiskre elurajooni asfaltkatte, valgustuse ja drenaa"iga tänavad. Tänavate

väljaehitamisel on Kodumajagrupi AS tuginenud Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES, kehtis 22. juuli

1995 kuni 1. jaanuar 2003) §-le 47 ja Tallinna linna varasematele lubadustele, et sellised tänavate

väljaehitamise kulud kompenseeritakse. Varasemalt on Tallinna linn tänavate ehituskulud hüvitanud

nii Kodumajagrupi AS-ile (ümbersõidutee ja Vahepere tänava ehituskulud summas 3 164 050 kr) kui

ka teistele kinnisvara arendajatele.

2. 21. augustil 2000 esitas Kodumajagrupi AS Tallinna Kommunaalametile taotluse Roostiku,

Tiskrevälja, Kotlepi, Taludevahe, Jaagu, Eevardi, Käänu, Postitalu ja Kristeni tänavate

võõrandamiseks Tallinna linnale ja hüvitise saamiseks. Taotlusi korrati 13. novembril 2000 ja

7. märtsil 2002. Esialgu ei olnud Tallinna Linnavalitsus tulenevalt oma rahalistest võimalustest

valmis hüvitama kõikide tänavate ehitamiseks tehtud kulutusi. Tallinna linnapea 17. mai 2002. a

kirjas nr LV-1/02/1737 asus linn aga uuele seisukohale, mille kohaselt ta ei ole üldse kohustatud

hüvitama Kodumajagrupi AS-i tehtud kulutusi, kuid avaldas soovi läbirääkimisi jätkata. Sama

seisukohta kordas Tallinna Linnavalitsus 17. juuli 2002. a vastuses Kodumajagrupi AS-i 11. juuni

2002. a kirjale. 10. septembril 2002 korraldati nõupidamine Tallinna Linnavalitsuse ja

Kodumajagrupi AS-i esindajate vahel, kus Kodumajagrupi AS-i arvates linnavalitsus sisuliselt

keeldus hüvitise maksmisest.

3. Kodumajagrupi AS esitas 22. novembril 2002 Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada

õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse keeldumine hüvitada kaebajale tema poolt väljaehitatud

tänavate kulud. Kaebaja leidis järgmist: teede väljaehitamine ja finantseerimine on avalik-õiguslik

kohustus, mille täitmiseks peab kohalik omavalitsus planeerima vajalikud vahendid oma eelarves.

Kuigi kõnealuses küsimuses ei ole vastu võetud ühtegi haldusakti, on Tallinna Linnavalitsuse

käitumine tõlgendatav tegevusetusena ja kulutuste hüvitamisest keeldumisena. Keeldumine on

õigusvastane, sest PES §-st 47 ja praegu kehtiva Ehitusseaduse (ES) §-st 13 tulenevalt on kohalikul

omavalitsusel kohustus tänavate rajamise kulud ehitajale hüvitada. Kulude hüvitamisest keeldumise

toimingu õigusvastaseks tunnistamist on vaja selleks, et kaebaja ja Tallinna linn saaksid edaspidi

kokku leppida konkreetsetes hüvitatavates summades ja tänavate linnaomandisse üleandmises või kui

kokkulepet ei saavutata, siis esitamaks kohtule kahjunõude Tallinna Linnavalitsuse vastu. Kaebaja

soovib saada kohtult PES § 47 tõlgendust.

4. Tallinna Halduskohus jättis 11. aprilli 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-317/2003

Kodumajagrupi AS-i kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: vastavalt HKMS § 7 lg 1 teisele

lausele peab tuvastamiskaebuse esitamiseks olema kaebajal põhjendatud huvi. Kaebaja viidatud

Tallinna linnapea E. Savisaare 17. mai 2002. a kirjas ei ole keeldutud kulutuste hüvitamisest. Kirjas

on märgitud, et linnavalitsus on välja töötamas haldusakti eelnõu, mille eesmärgiks on reguleerida

kaebaja tõstatatud küsimused ning haldusakti vastuvõtmise korral on vastuvõetav ka kaebajale

tänavate ehitamisega seotud kulutuste hüvitamine kokkuleppe alusel. Samuti ei saa linnavalitsuse

keeldumisena käsitada 10. septembril 2002 toimunud nõupidamisel abilinnapea T. Ninnase

väljaöeldud arvamust, mille kohaselt võib linn kõnealused tänavad osta l kr eest. T. Ninnas lisas

samas, et selles küsimuses on võimalik pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole, kes taotluse

rahuldamise korral eraldab eelarvelised vahendid ja linnavalitsus töötab välja ning kehtestab

kompenseerimist käsitlevad haldusaktid siis, kui jõustuvad uus ehitusseadus ja planeerimisseadus.

Tallinna Linnavolikogu poole kaebaja kulutuste hüvitamise nõudega ei pöördunud. Linnavalitsus ei

ole ka kaebuse kohtuliku menetluse käigus teatanud, et keeldub kaebajale tänavate väljaehitamise

kulude hüvitamisest, vaid on väitnud, et kaebajal puudub kaebeõigus, sest PES §-st 47 ei tulene

imperatiivset nõuet igal juhul sellised kulutused hüvitada.

5. Kodumajagrupi AS-i apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega Kodumajagrupi AS-i kaebus rahuldada ning mõista Kodumajagrupi AS-i kohtukulud välja

Tallinna linnalt. Apellant leidis järgmist: vastustaja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, mis korras ja

millistel konkreetsetel tingimustel ta on nõus Kodumajagrupi AS-ile teedeehituskulud välja maksma.

Selline tegevusetus on võrdsustatav hüvitamisest keeldumisega, kuna omab majanduslikult

samasuguseid tagajärgi. Keeldumist ei muuda olematuks paljasõnalised lubadused välja töötada ja

kehtestada vastav õigusakt, mis reguleeriks vaidlusalust küsimust. Kuigi Planeerimisseadus ja

Ehitusseadus jõustusid 1. jaanuaril 2003, ei ole Tallinna Linnavalitsus siiamaani vastavaid haldusakte

kehtestanud. Rikutud on HMS § 5 lõigetest 3 ja 4 tulenevat kohustust viia haldusmenetlus läbi

võimalikult kiirelt ja viivituseta. Vastavalt HMS §-le 41 peab haldusorgan juhul, kui toimingut ei ole

võimalik sooritada ettenähtud aja jooksul, viivituseta tegema teatavaks toimingu sooritamise

tõenäolise aja. Kui kohus pidas õigemaks käsitlust, mille kohaselt vastustaja tegevusetusest ei tulene

hüvitamisest keeldumine, vaid kaebaja taotluse õigeaegselt lahendamata jätmine, oleks kohus ise

pidanud uurimisprintsiibist ja HKMS § 19 lõikest 7 tulenevalt kaebuse nõude niimoodi sisustama.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. märtsi 2004. a otsusega jäeti Kodumajagrupi

AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas

otsust järgmiselt: toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi

tuvastatava asjaolu vastu. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete

täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab

Riigivastutuse seadus (RVS).

Ehitatavaid objekte finantseerib või nende väljaehitamise eest maksab hüvitist haldusorgan, andes

välja haldusakti. Tallinna linn ei ole vastu võtnud haldusakti kaebaja esitatud taotluste kohta.

Tõendamata on, et Tallinna Linnavalitsus oleks keeldunud hüvitise maksmisest. Uurimisprintsiibist

tulenev halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab kohustust juhtida kaebaja tähelepanu eesmärgi

saavutamiseks tõhusama taotluse esitamisele. Halduskohtu otsusest nähtub, et kaebajale on selgitatud

võimalikku kaitseviisi kohustamiskaebuse esitamise näol, mis hõlmab ka vastustaja tegevusetuse

õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja ei soovinud, et kohus kohustaks Tallinna Linnavalitsust

lahendama kaebaja 21. augustil 2000 ja 7. märtsil 2002 esitatud taotlusi. Ka ringkonnakohtu istungil

ei soovinud apellant oma kaebust muuta. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks on kohane

hüvitamiskaebus, mille lahendamisel saab kindlaks teha ka asjaolu, kas kohalikule omavalitsusele

tuleneb PES §-st 47 kohustus hüvitada linnatänavate väljaehitamise kulud või mitte. Kohus ei anna

tuvastamiskaebuse lahendamisel hinnanguid võimaliku kahjunõude põhjendatuse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Kodumajagrupi AS-i kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist:

1) ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus ei ole õigusvastane

toiming. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja

mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Tallinna Linnavalitsuse toiming seisnes tegevusetuses, milles

väljendus keeldumine hüvitada Kodumajagrupi AS-ile tänavate ehituskulud. Tallinna linn ei ole

lahendanud kahe aasta jooksul ühtegi kassaatori taotlust, see on faktiline keeldumine, olgugi et

haldusakti pole antud. Riigikohus on 31. jaanuari 2000. a lahendis asjas nr 3-3-1-49-99 leidnud, et

toiminguna tuleb mõista ka viivitust ja tegevusetust ning 13. juuni 1997. a lahendis asjas nr 3-3-1-18-

97 öelnud, et kui tähtaega pole määratud, peab avalik-õiguslik asutus tegema toimingu mõistliku aja

jooksul. Hüvitamise korra puudumine ei välista PES §-st 47 tuleneva hüvitamiskohustuse olemasolu;

2) ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata PES § 47. Kuivõrd kassaator ja Tallinna linn ei

ole omavahel teisiti kokku leppinud, kehtib PES § 47 ja Kodumajagrupi AS-il on põhjendatud huvi

teada saada, kas linnal on PES §-st 47 tulenevalt kohustus Kodumajagrupi AS-i ees;

3) põhjendatud huvi võib seisneda ka võrdse kohtlemise nõude ja õiguspärase ootuse rikkumiste

tuvastamise taotlemises. Hüvitise maksmata jätmine on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, sest

pole põhjust kassaatorit kohelda halvemini kui teisi isikuid, kes samasugustel asjaoludel on välja

ehitanud Tallinna linna tänavaid ja hüvitist saanud. Vähemalt ühes hüvitise maksmist käsitlevas

korralduses tugineb Tallinna Linnavalitsus PES §-le 47 (11. oktoobri 2000. a korraldus nr 3818).

Rikutud on ka kassaatori õiguspärast ootust, sest kui Kodumajagrupi AS oleks teadnud, et hüvitamist

ei tule, ei oleks ta teinud üle 17 miljoni krooni ulatuvaid kulutusi teede väljaehitamiseks;

4) ringkonnakohus kitsendab põhjendamatult kaebeõigust, välistades tuvastuskaebuse kui ühe

õiguskaitseviisi. RVS-s sätestatud võimalused ei kõrvalda HKMS-st tulenevat õigust esitada

tuvastuskaebus. Tuvastuskaebuse sisulisel lahendamisel on konkreetsete ehituskulude suurust

puudutavad küsimused kohtuväliselt lahendatavad. Kohustamiskaebuse või kahju hüvitamise

kaebusega ei muutu vaidluse põhituum. Kaebaja ei ole taotlenud hinnangu andmist mitte kahju

põhjendatusele, vaid sellele, kas PES §-st 47 tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada

eraõigusliku isiku poolt detailplaneeringu kohaselt väljaehitatud tänavate ehituskulud. Kohus ei saa

jätta tuvastamiskaebust rahuldamata üksnes seetõttu, et kohtu arvates on isiku subjektiivsete õiguste

kaitseks tõhusam esitada muu taotlus.

8. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse kassatsioonkaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata jätta ning leitakse järgmist:

1) ringkonnakohus on teinud õige otsuse ja kontrollinud ka neid kaebaja väiteid, mida viimane ei

olnud kaebuses esitanud. Kohtus kaebaja sõnaselgelt keeldus kaebuse menetlemisest

kohustamiskaebusena. Linnalt raha saamine toimub haldusakti alusel, seega on adekvaatne

õiguskaitse viis RVS §-ga 6 esitada kohustamiskaebus. Tuvastamiskaebus ja kohustamiskaebus ei ole

samased. Kohus ei ole vaba valima, millise asjaolu kindlakstegemisele on suunatud kaebaja

põhjendatud huvi. Kassaator taotleb tuvastuskaebusega sisuliselt kohustamiskaebuse eesmärke;

2) kohtusse pöördumise aluseks on Põhiseaduse § 15 ja HKMS § 7 lg 1 kohaselt isiku subjektiivsete

õiguste rikkumine. Kaebeõiguse olemasolu peab tõendama kaebaja. Kui kohus leiab, et kaebeõigus

puudub, ei pea ta kaebuse sisulisi põhjendusi kontrollima ega antud juhul ka andma PES § 47

tõlgendust.

Riigikohus on 20. detsembri 2001. a lahendis asjas nr 3-3-1-15-01 selgitanud, et haldustoimingu

õigusvastasuse tuvastamisel tuleb kaitstava õigusena vaadelda isiku subjektiivseid avalikke õigusi.

Kohtud on tuvastanud, et kassaatori huvi puudub. Riigikohus ei saa seda iseseisvalt tuvastada;

3) on mõistmatu, miks kassaatori arvates on tuvastamisnõude rahuldamise korral võimalik asuda

uutesse läbirääkimistesse. PES § 47 tõlgendus ei too kaasa mingeid reaalseid õigusi kaebajale.

Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei teki kaebajal õigust nõuda rahalist kompensatsiooni vastavalt

RVS §-le 2;

4) PES §-le 47 kohtuliku tõlgenduse otsimine on populaarhuvi kaitse;

5) Kodumajagrupi AS ei ole isik, keda peetakse silmas PES §-s 47, ta ei ole kaebust esitanud kui

ehituskrundi ehitusloa taotleja, vaid kui kinnisvaraarendaja;

6) kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb Tallinna linna tegevusetus teede väljaehitamise tagamata

jätmisel, kassaator samastab "tagamist" finantseerimisega. Ehitusloa väljaandmise ajaks olid teed

välja ehitatud, sellega oli linn PES §-st 47 tuleneva väljaehitamise tagamise kohustuse täitnud;

7) kui kaebaja leiab, et tegu on õigusvastase keeldumisega hüvitamisest, siis ei ole see tegevusetus,

vaid keeldumine, kuid keelduvat haldusakti linn välja andnud ei ole. Kohtul tuleb kindlaks teha, mis

ajal toimus keeldumine, sest HKMS § 9 seob kaebuse esitamise tähtaegadega. PES § 47 redaktsioon

alates 1. jaanuarist 2003 ei kehti ja võimaliku kohustuse tekkimise alusena tuleks viidata ES §-le 13,

mis on täiesti teisesiuline;

8) varem on kaebaja taotlenud võõrandamist, mitte hüvitamist; sellest, et linn on ostmisest keeldunud,

ei saa tuletada, et ta on keeldunud hüvitise maksmisest;

9) PES §-st 47 ei tulene kohaliku omavalitsuse imperatiivset kohustust ehitada välja detailplaneeringu

kohased teed ja tehnovõrgud või nende väljaehitamine kolmandatele isikutele hüvitada, vaid tagada

väljaehitamise korraldamine. Ülesande täitmine ehitusloa taotleja suhtes tuleb tagada enne loa

väljastamist, millises vormis ja kes seda teeb, on omavalitsuse otsustada. PES § 47 kohustab linna

teostama diskretsiooni: kas kanda kulutused ise või korraldada see muul viisil. Ehitusloa taotlejal on

õigus nõuda, et linn arvestaks tema põhjendatud huvidega, kuid ei või eeldada, et tema erahuvi

kaalub igal juhul üles avalikud huvid ja kolmandate isikute erahuvid. Linnal ei ole eelarves rahalisi

vahendeid kinnisvaraarendajate poolt välja ehitatud teede kompenseerimiseks, rahalisi vahendeid

tuleb kasutada heaperemehelikult ja arvestada ka linna kohustustega muudes valdkondades. PES §-st

47 ei tulene otseselt see, et kohalik omavalitsus peab igal juhul ülesande täitmise ise finantseerima.

Kohtuistungil jäid pooled oma kirjalike seisukohtade juurde.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on kohtud käesolevas asjas alusetult kitsendanud

Kodumajagrupi AS-i kaebeõigust. Halduskohtud on ekslikult leidnud, et kaebajal puudub

põhjendatud huvi esitada kaebus Tallinna Linnavalitsuse poolt Kodumajagrupi AS-ile tänavate

väljaehitamise eest hüvitise maksmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks.

10. Kuigi Kodumajagrupi AS ei ole kaebuse esitamisel olnud järjekindel, vaidlustades kord Tallinna

Linnavalitsuse keeldumist tasuda kompensatsiooni, kord Tallinna Linnavalitsuse tegevusetust, mis

seisnes kaebaja taotluse õigeaegselt lahendamata jätmises, on mõlemal juhul tegemist

tuvastamiskaebusega. Selline kaebus on esitatud seetõttu, et Kodumajagrupi AS-i arvates on Tallinna

linn jätnud täitmata PES §-st 47 tuleneva kohustuse ja ei ole kompenseerinud kulutusi, mida

Kodumajagrupi AS on teinud tänavate väljaehitamisel.

11. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute lähenemisega, mille kohaselt on kaebaja valinud

tuvastamiskaebuse näol ebaõige õiguskaitsevahendi. Kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus,

mida kohtud on käesolevas asjas põhjendamatult piiranud. Kuigi kaebaja oleks saanud oma õigusi

kaitsta ka muude, võimalik, et tõhusamate vahenditega, ei ole käesolevas asjas tuvastamiskaebuse

näol tegemist sobimatu õiguskaitsevahendiga. Kohus ei saa jätta tuvastamiskaebust sisuliselt läbi

vaatamata üksnes seetõttu, et kohtu arvates on isiku subjektiivsete õiguste kaitseks tõhusam esitada

muu õiguskaitsevahend. Ringkonnakohtu viidatud Riigivastutuse seaduses sätestatud võimalused ei

välista HKMS-st tulenevat õigust esitada tuvastamiskaebus.

Riigikohtu üldkogu on 19. aprilli 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-46-03 leidnud, et HKMS §-d 6 ja 7 ei

välista haldusakti õigusvastaseks tunnistamise kaebuse (tuvastamiskaebuse) läbivaatamist ühes

halduskohtumenetluses ja kahjunõude esitamist teises halduskohtumenetluses. Kodumajagrupi AS on

põhjendanud oma huvi asjaoluga, et tuvastamiskaebuse rahuldamine võimaldab tal astuda uutesse

läbirääkimistesse Tallinna Linnavalitsusega ja kokkuleppe mittesaavutamisel esitada kahju

hüvitamise nõue linna vastu. Riigikohtu halduskolleegium on 29. oktoobri 2004. a otsuses asjas nr 3-

3-1-35-04 pidanud õiguspäraseks ka seda, kui kaebaja valib tuvastamiskaebuse, et vältida rahalise

nõude esitamisega kaasneva riigilõivu tasumist enne, kui selle nõude perspektiivikus ei ole piisavalt

selge. Mõistlik ja õiguspärane on pidada tuvastamiskaebuse kui õiguskaitsevahendi valiku üheks

põhjuseks pooltevahelise kohtuvälise kokkuleppe saavutamise võimalust. Seega on Kodumajagrupi

AS-il põhjendatud huvi hüvitise maksmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks.

12. Kohtud on leidnud, et Tallinna Linnavalitsus ei ole keeldunud tänavate väljaehitamiseks tehtud

kulutuste hüvitamisest, jättes lahendamata küsimuse, kas Tallinna Linnavalitsus oleks pidanud üldse

kulutused hüvitama. Välja selgitamata jäid ka Tallinna Linnavalitsuse PES §-st 47 tulenevad

kohustused.

PES § 47 alusel tagab detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni

ehituskrundini kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik

omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Kuid PES § 47 ei ole aluseks mitte ainult kokkuleppele,

millega kohalik omavalitsus võib vabaneda kohustusest tagada vastavate teede ja tehnovõrkude

väljaehitamine enne ehitusloa andmist. Ka linna kohustus väljaehitamine hüvitada saab tuleneda

ainult kokkuleppest, mille õiguslikuks aluseks on samuti PES § 47. Selline järeldus tuleneb

Riigikohtu halduskolleegiumi 29. oktoobri 2004. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-04, kus kolleegium

märkis, et PES §-s 47 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada detailplaneeringu kohaste

teede ja tehnovõrkude väljaehitamine võib täita ehitusloa taotlejatega või muude isikutega teede ja

tehnovõrkude väljaehitamist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu. Riigikohtu

halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et PES §-st 47 ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus

hüvitada igasugused kulutused detailplaneeringute kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamisel.

13. Käesolevas asjas on seega oluline, millel tugineb Kodumajagrupi AS-i hüvitise nõue ja kas poolte

vahel oli kirjalik kokkulepe või halduslepingu tunnustele vastav kirjavahetus. Tallinna Linnavalitsuse

tegevusetus hüvitise maksmata jätmisel on õigusvastane vaid juhul, kui oli teistsugune kokkulepe.

Mis puutub kassaatori väitesse võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest (väidetavalt varem sellised

kulud hüvitati), siis sõltub hinnang sellest, mis alusel teistel puhkudel kulud hüvitati. Lisaks märgib

Riigikohtu halduskolleegium, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse

õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget

halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse

kohtlemise põhimõttele. Riigikohtu halduskolleegium on 6. mai 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-19-04

leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku

kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.

14. Kuna kohtud pole käesolevas asjas pidanud oluliseks, kas Kodumajagrupi AS-i ja Tallinna

Linnavalitsuse vahel oli nimetatud kokkulepe või kas muudel alustel oli Kodumajagrupi AS-il alus

nõuda, et tema kulutused hüvitataks, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Eelnevast tulenevalt tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque