3-2-1-130-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-130-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Ülo Vineri hagi AS Viljandi ATP vastu nõukogu otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuli 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-284/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Viljandi ATP kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuli 2004. a

otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 8. jaanuaril 2004. a esitatud hagiavalduses palus AS Viljandi ATP nõukogu liige Ülo Viner

tunnistada kehtetuks AS Viljandi ATP nõukogu 5. jaanuari 2004. a otsuse, millega lubati asutada

juhatusel tütarettevõte osakapitaliga 3 miljonit krooni. Hagiavalduse kohaselt arutas kostja nõukogu

17. oktoobril 2003. a tütarettevõtte asutamist ning otsustas, et see küsimus tuleb otsustada

aktsionäride üldkoosolekul, sest selle lahendamine ei ole nõukogu pädevuses. Kostja juhatus ei

täitnud nõukogu otsust, vaid esitas küsimuse teistkordselt lahendamiseks 5. jaanuari 2004. a nõukogu

koosolekule. Nõukogu otsustas lubada juhatusel asutada tütarettevõte osakapitaliga 3 miljonit krooni.

Kuna jõusse jäi ka nõukogu 17. oktoobri 2003. a otsus, on ühe asjaolu kohta vastu võetud kaks

teineteist välistavat otsust. Hageja leidis, et AS Viljandi ATP jagunemine eraldumise teel ei ole

aktsiaseltsi põhikirja ja äriseadustiku järgi nõukogu pädevuses. Vaidlusalune otsus kahjustab

aktsiaseltsi majanduslikku olukorda ning see on vastu võetud aktsionäride teadmata.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et nõukogu ei otsustanud aktsiaseltsi jagunemist, vaid otsustati

asutada tütarettevõte. Nõukogu nõusolek on äriseadustiku § 317 lg 1 kohaselt vajalik aktsiaseltsi

nimel tehingute tegemiseks.

3. Viljandi Maakohus jättis 17. mai 2004. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 1 järgi nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute

tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Nõukogu ei otsustanud aktsiaseltsi

jagunemist ÄS § 434 mõttes. See, et nõukogu võttis seisukoha uue äriühingu asutamise küsimuses, ei

tähenda, et selline äriühing ka luuakse. Ei saa eeldada, et nõukogu võttis vastu otsuse soovides, et

seda küsimust ÄS § 298 lg 1 p 8 järgi aktsionäride üldkoosolekule otsustamiseks ei esitata.

Vaidlusalune nõukogu otsus kiideti heaks aktsiaseltsi 30. märtsi 2004. a üldkoosolekul. Seega pole

tegemist otsusega, millest aktsionärid ei tea ja mille suhtes nad ei saa kaasa rääkida.

4. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. juuli 2004. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega tunnistas AS Viljandi ATP nõukogu 5. jaanuari 2004. a otsuse kehtetuks.

6. Ringkonnakohus leidis, et tütarettevõtte moodustamine on äriühingu ümberkujundamine

jagunemise teel (ÄS § 434), mille otsustamine on ÄS § 298 lg 1 p 8 kohaselt aktsionäride

üldkoosoleku ainupädevuses. Tütarettevõtte moodustamine ei ole tehing, mis väljub äriühingu

igapäevase majandustegevuse piiridest ja mille otsustamine on ÄS § 317 järgi nõukogu pädevuses.

Seega otsustas nõukogu küsimuse, mis kuulub üldkoosoleku pädevusse. Nõukogu pädevust ületades

tehtud otsus on seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38

lg 1 ja ÄS § 322 lg 4 alusel kehtetuks.

7. Asjas esitatud materjalidega ei ole kooskõlas maakohtu põhjendus, et nõukogu otsus ei tähenda

veel uue äriühingu moodustamist ning puudub eeldus, et nõukogu otsus võeti vastu sooviga vältida

küsimuse andmist otsustamiseks üldkoosolekule. Nõukogu 17. oktoobri 2003. a otsusega leiti, et

juhatus peab tütarettevõtte asutamise küsimuses pöörduma üldkoosoleku poole. 5. jaanuaril 2004. a

tegi nõukogu otsuse anda juhatusele luba tütarettevõtte asutamiseks. Seega andis nõukogu juba

17. oktoobri 2003. a otsusega juhatusele loa pöörduda juhatusel vaidlusaluses küsimuses

üldkoosoleku poole ning polnud vajadust küsimust uuesti otsustada. Hiljem tehtud nõukogu otsus on

eksitav, sest sellega anti juhatusele luba asutada tütarettevõte, samas, kui sellekohase loa saab anda

vaid üldkoosolek.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta

maakohtu otsus muutmata.

9. Kaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 306 lg-t 2, § 316 ja § 317. Ringkonnakohus

järeldas oletuslikult, et 5. jaanuari 2004. a otsusega andis nõukogu nõusoleku aktsiaseltsi

jagunemiseks eraldumise teel. Nõukogu andis loa tehingu tegemiseks juhindudes otsust tehes ÄS §-

dest 316 ja 317 ning aktsiaseltsi põhikirja p-dest 6.1"6.3.

10. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

12. Ringkonnakohus kohaldas õigesti äriseadustiku sätteid. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu

järeldusega, et nõukogu, otsustades 5. jaanuaril 2004. a tütarettevõtte asutamise, otsustas ühtlasi AS

Viljandi ATP ÄS § 434 alusel ümberkujundamise jagunemise teel. Äriseadustiku § 434 lg 1 kohaselt

toimub jagunemine likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Kolleegium leiab, et

tütarettevõtte asutamine on käsitatav äriühingu eraldumisena. Äriseadustiku § 434 lõike 4 järgi annab

eraldumisel jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule ning omandav

ühing võib olla olemasolev või ka uus ühing. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse, et eraldumisel

saavad omandatava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid

või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing. Vaidlusaluses asjas on tuvastatud, et

nõukogu otsuse kohaselt eraldatakse loodava tütarettevõtte osakapitaliks 3 miljonit krooni ning selle

aktsionärideks on AS Viljandi ATP aktsionärid.

13. Tulenevalt ÄS § 2 lg-st 4 võivad äriühingud ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki

äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Äriseadustiku IX-s osas

esitatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada tasakaalustatult kõigi ühinemise-, jagunemise või

ümberkujundamisprotsesside osaliste (eelkõige võlausaldajate ja osanike või aktsionäride) huvide

kaitse. Äriseadustiku § 298 lg 1 p 8 kohaselt on aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja

ümberkujundamise otsustamine aktsionäride üldkoosoleku ainupädevuses. Selline seadusest tulenev

nõue on põhjendatud seetõttu, et kõik eelpoolnimetatud protsessid puudutavad oluliselt aktsionäride

huve. Aktsiaseltsi jagunemine eeldab reeglina suurte rahaliste väärtuste ülevõtmist ning mõjutab

otseselt äriühingu majandusseisu.

14. Ringkonnakohus leidis õigesti, et 5. jaanuaril 2004. a otsustas nõukogu küsimuse üle, mis kuulus

üldkoosoleku pädevusse. Seega oli nõukogu otsus vastuolus ÄS § 298 lg 1 p-ga 8 ja ringkonnakohus

tunnistas õigesti ÄS § 322 lg-st 4 lähtuvalt nõukogu otsuse kehtetuks. Äriseadustiku § 322 lg 4

kohaselt võib kohus aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva nõukogu otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse

vastuvõtmisest. Kolleegium märgib, et nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ei välista asjaolu, et

toimiku materjalide kohaselt kiideti 30. märtsil 2004. a AS Viljandi ATP üldkoosolekul 5. jaanuaril

2004. a nõukogu otsus heaks (tlk 46) ning sellega langes ära sisuline vajadus vaidlusaluse otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

P. Jerofejev, J. Luik, L. Laarmaa