3-2-1-65-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-65-04

Määruse kuupäev

Tartu, 2. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

AS TTP hagi AS Ritsme vastu omandiõiguse tunnustamiseks

ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.

Vaidlustatud kohtulahend

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Ristme taotlus kohtuotsuse selgitamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

29. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Parandada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a

otsuses ilmne ebatäpsus. Lugeda otsuse p-s 20 trükitud lause

"Seega võis hageja drenaa"itrassi omanikuks saada vaid

juhul, kui see oleks olnud mingi piiratud asjaõiguse oluline

osa" asemel õigeks "Seega võis kostja drenaa"itrassi

omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi

piiratud asjaõiguse oluline osa".

2. Jätta AS Ritsme avaldus selgitada Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

65-04 rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 (RT III 2004, 15,

183) jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2003. a otsus ja AS Ritsme

kassatsioonkaebus rahuldamata. Nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tunnustati AS TTP

omandiõigust Tallinnas Sarapiku tee T, Ranniku tee T-2, Pihlametsa tee 9a ja Pihlametsa tee 14a

kinnistutel asuvale drenaa"itrassile. Sama otsusega lõpetati menetlus AS TTP hagis AS Ritsme vastu

Tallinnas Sarapiku tee T, Ranniku tee T-2, Pihlametsa tee 9a ja Pihlametsa tee 14a kinnistutel asuva

drenaa"itrassi võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. AS-lt Ritsme mõisteti välja AS

TTP kasuks kohtukulu 40 500 krooni.

2. 12. juuli 2004. a kirjas Riigikohtule ei nõustunud AS Ritsme Riigikohtu otsusega ja esitas oma

arusaamise vaidluse lahendamise kohta. Samas kirjas palus AS Ritsme selgitust Riigikohtu 18. mai

2004. a otsuse kohta. Kuna kirjast ei selgunud, mis osas kohtu poolt otsustatud drenaa"itrassi

kuuluvuse küsimus selgitamist vajab, tehti AS-le Ritsme ettepanek täpsustada, mis osas kohtu

lahendatud drenaa"itrassi omandiküsimus selgitamist vajab.

Täiendav taotlus kohtuotsuse selgitamiseks saabus Riigikohtule 28. septembril 2004. a. Riigikohus

saatis taotluse ärakirja hagejale AS-le TTP ettepanekuga avaldada selle kohta arvamust. Määratud

tähtpäevaks AS TTP ei vastanud.

AS Ritsme 28. septembri 2004. a kirjas palutakse selgitada, millise seaduse alusel tuli Riigikohus

järeldusele, et kollektortoru on maatüki oluline osa, miks kohus viitas põhiseaduse §-le 32 ja ei

kohaldanud vaidluses asjaõigusseaduse § 158 ning kuidas sai AS TTP kollektortoru omanikuks.

Samuti esitab AS Ritsme kirjas oma arusaamise õigusnormidest ja osutab raskustele, mis tal tekivad

kollektortoru ehitusmaksumuse sissenõudmisel.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Kolleegium leiab, et avaldus kohtuotsuse selgitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 245 lg 1 kohaselt võib otsuse teinud kohus

protsessiosalise või otsuse täitja avalduse alusel otsust määrusega selgitada, muutmata otsuse sisu.

Eelnevast tuleneb esmalt, et kohtuotsuse selgitamine on kohtu õigus.

4. Kolleegium leiab, et kohtuotsust tuleb selgitada, kui selge pole kohtuotsuse resolutsioon.

Käesolevas asjas on kohtuotsuse resolutsioon selge ja ka avaldaja ei väida, et ta ei saaks aru

kohtuotsuse resolutsioonist. Seda, et eelkõige vajab selgitamist otsus, mille resolutsioon pole selge,

on kolleegium märkinud ka oma 12. veebruari 1998. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-98 (RT III

1998, 7, 72).

5. Kolleegium leiab, et avaldus kohtuotsuse selgitamiseks rahuldatakse ka siis, kui selgitust palutakse

kohtu poolt ebaselgelt tuvastatud asjaolude või õigussuhete kohta, millel võib tähtsust olla teises

tsiviilasjas ja mida menetlusosaline tulenevalt TsMS § 242 lg-st 2 teises tsiviilasjas vaidlustada ei saa.

Käesoleval juhul ei palu avaldaja selgitust selliste asjaolude või õigussuhete kohta.

6. Kolleegium leiab, et otsus ei vaja selgitamist pelgalt seetõttu, et avaldaja ei nõustu kohtu

arusaamaga, milliseid õigusnorme ja miks kohaldatakse ja milliseid mitte. Samuti mitte seetõttu, et

avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas kohus otsuse resolutsioonini jõudis. Nimetatud põhjustel

kohtuotsust selgitades asuks kohus sisuliselt koostama uut või täiendavat kohtuotsuse põhjendavat

osa. TsMS § 245 eesmärgiks pole täiendava kohtuotsuse põhjendava osa koostamine. Selle normi

esmaseks eesmärgiks ja mõtteks on võimaldada kohtul selgitada kohtuotsust nendel juhtudel, kui

otsuse ebaselguse tõttu on raskendatud selle täitmine või sellest järelduste tegemine teises tsiviilasjas.

7. Raskused, mis võivad avaldajal tekkida drenaa"itrassi ehitusmaksumuse sissenõudmisel, ei saa

samuti olla aluseks kohtuotsuse selgitamisele. TsMS § 1 lg 1 ja § 5 järgi mõistab kohus õigust kohtu

ette toodud tsiviilvaidluses.

8. Samas nähtub otsuse selgitamise avaldusest, et kohtuotsusest arusaamist võis raskendada ilmne

ebatäpsus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2004. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 p-s 20 on

trükitud: "Seega võis hageja drenaa"itrassi omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi

piiratud asjaõiguse oluline osa". Vastavalt TsMS § 237 lg-le 2 võib kohus omal algatusel parandada

otsuses ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Eelnimetatud lauses esineb ilmne ebatäpsus.

Kohtuotsuse p-st 20, sh selle lõikest 3, kogu otsuse põhjendustest ja selle resolutsioonist tuleneb, et

selles lauses trükitud "hageja" asemel on silmas peetud "kostjat". Lause peab olema trükitud

järgmiselt: "Seega võis kostja drenaa"itrassi omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi

piiratud asjaõiguse oluline osa".

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve