3-1-1-115-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-115-04

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus, 23. novembril 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher

Kohtuasi

R. A. süüdistusasi KarS § 121 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 22. septembri 2004. a

kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. A. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm,

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. november 2004. a (kirjalik menetlus)

Resolutsioon

Jätta Viru Ringkonnakohtu 22. septembri 2004. a kohtumäärus R. A.-u süüdistusasjas muutmata,

määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohtu 25. septembri 2003. a määrusega alustati erasüüdistusmenetlust KarS § 121 järgi

selles, et 21. juunil 2003. a X vallas Y talus R. A. tõukas A. L-a, kes kukkus peaga vastu uksepiita.

Kannatanul diagnoositi AS Rakvere haigla traumapunktis peaajupõrutus ja verevalum parema silma all.

2. Sama kohtu 9. augusti 2004. a kohtuotsusega mõisteti R. A. õigeks. Kohus ei välistanud kannatanul

süüdistuses märgitud vigastuste olemasolu, kuid leidis, et kogutud tõendid ei kinnita põhjuslikku seost R. A.

käitumise ja kannatanu kukkumise vahel. Kohus märkis, et asjas on läbi viidud uurimiseksperiment, mille

käigus aga ei suudetud kindlaks teha täpset sündmuste käiku. Asjaosalised rääkisid võidu ja sündmusi

taastada oli võimatu.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kannatanu A. L. esindaja vandeadvokaat Lembit Nirgi,

kes palus otsuse tühistada, R. A. KarS § 121 järgi süüdi mõista ja karistada rahatrahviga. Kohtualuse kaitsja

vandeadvokaat K. Namm vaidles apellatsioonile vastu, leides, et R. A. õigeksmõistmine on põhjendatud ja

õige.

4. Viru Ringkonnakohtu 22. septembri 2004. a eelistungil tehtud kohtumäärusega maakohtu otsus tühistati ja

kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks.

Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu õigeksmõistev kohtuotsus on motiveerimata. Otsusest ei selgu,

miks kohus loeb osade menetlusosaliste ütlusi teistest usaldusväärsemaks ja millised ütlused võtab kohus

aluseks õigeksmõistva otsuse tegemisel. Puudu on sündmuskoha skeem ja seetõttu pole ringkonnakohtul

võimalik anda hinnangut tunnistajate tajumistingimuste ja nende poolt antud ütluste usaldusväärsuse kohta.

Maakohtu poolt läbiviidud uurimiseksperiment on ringkonnakohtu arvates kohtukõlbmatu, sest selle juurde

ei ole esitatud skeeme ega fotosid.

MENETLUSOSALISTE SELGITUSED RIIGIKOHTUS

5. R. A. kaitsja K. Namm esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata

kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.

5.1 Kaitsja leiab, et ringkonnakohtul on seadusest tulenev õigus koguda ise täiendavaid tõendeid või teha

otsus olemasolevate tõendite pinnalt. Vastavalt KrMS § 331 lg-le 1 juhindub ringkonnakohus kriminaalasja

apellatsiooni korras arutades nimetatud seadustiku 10. peatüki sätetest, arvestades 11. peatüki 3. jaos

sätestatud erisusi. KrMS § 297 kohaselt on ringkonnakohtul sarnaselt maa- ja linnakohtuga õigus omal

algatusel koguda täiendavaid tõendeid ning seega on asja maakohtule uueks arutamiseks saatmine

põhjendamatu.

5.2 Kaitsja leiab veel, et kannatanu A. L. ja tema esindaja vandeadvokaat L. Nirgi ei realiseerinud täiel

määral oma õigusi ning jätsid maakohtule esitamata taotlused täiendavate tõendite kogumiseks (taotlus uue

uurimiseksperimendi läbiviimiseks, sündmuskoha skeem, täiendavate tunnistajate ülekuulamine).

6. Kannatanu esindaja vandeadvokaat L. Nirgi palus oma vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Ta

nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et tõe väljaselgitamise huvides tuleb täpselt tuvastada sündmuse

faktilised asjaolud.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Erasüüdistusmenetlust alustati Kriminaalmenetluse koodeksi kehtivuse ajal ning seetõttu pidi maakohus

vastavalt 1. juulil 2004. a jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg-le 1 seda

asja arutama ning kohtuotsuse tegema juhindudes Kriminaalmenetluse koodeksist.

Erasüüdistuse asjad erinesid üldises korras arutatavatest asjadest selle poolest, et neis ei viidud läbi

eeluurimist. Selline regulatsioon pani kohtutele kohustuse eriti hoolikalt jälgida, et oleks kogutud kõik asjas

olevad tõendid ning nende alusel väljaselgitatud sündmuse asjaolusid oleks hinnatud igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt. Seda võis kohus teha, kohustades menetlusosalisi tõendeid esitama või kogudes neid ise.

8. Nagu nähtub asja materjalidest, on maakohus kasutanud teist võimalust, asudes läbi viima

uurimiseksperimenti. Paraku on seda tehtud viisil, mis ei andnud selle menetlustoimingu tulemusele mingit

tõenduslikku väärtust, vaid vastupidi - viis kohtu ekslikule arvamusele, et käesolevas kriminaalasjas polegi

võimalik tõde välja selgitada.

9. Ringkonnakohus arutas kriminaalasja peale Kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist ning pidi vastavalt

KrMSRS § 2 lg-le 3 juhinduma Kriminaalmenetluse seadustikust. See võimaldab ringkonnakohtul käsitleda

apellatsioonkaebust eelmenetluses ning teha üks KrMS §-s 328 loetletud lahenditest.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kõiki esimese astme kohtu

tegevuses ilmnenud vajakajäämisi süüteoasja faktiliste asjaolude väljaselgitamisel on võimalik ja ka vajalik

kõrvaldada apellatsioonikohtus, juhindudes seejuures KrMS §-dest 297 ja 331 lg-st 1. Apellatsioonimenetlus

ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige ikkagi esimese astme

kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et

uute faktiliste asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus peaks kujunema erandlikuks ja seda eelkõige juhtudel,

kui peale esimese astme kohtuotsuse tegemist on asjas ilmnenud täiendavaid tõendeid.

11. Käesolevas asjas pole tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse selgitada faktilisi asjaolusid välja

apellatsiooniinstantsis. Pealegi, kuna tegemist on erasüüdistusasjaga, on apellatsioonikohtu võimalused siin

piiratud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Viru Ringkonnakohtu 22.09.2004. a määruses R. A.

süüdistusasjas toodud põhjendustega asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise kohta ning juhindudes

KrMS § 390 lg-st 4 ja §-st 391, jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

J. Ilvest, L. Kivi, P. Vaher