Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-107-04 ECLI:EE:RK:2004:3.1.1.107.04.404 AI generated

3-1-1-107-04 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-107-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

T. K.-le koostati 21. veebruaril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 16.40 sõiduautot Honda Civic alkoholijoobes, tal puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline ülevaatus.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-107-04 · Riigikohus: T. K.-le koostati 21. veebruaril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 16.40 sõiduautot Honda Civic alkoholijoobes, tal puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline ülevaatus.

Keywords

AI generated
vehicle keeper seizure of motor vehicle non-roadworthy vehicle contract for vehicle sale use of motor vehicle driving whilst disqualified
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-107-04

Otsuse kuupäev

22. november 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

T. K. väärteoasi liiklusseaduse § 747 ja § 7419 ning

liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2004. a otsus väärteoasjas

nr

3/9-62/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. K. kaitsja vandeadvokaat Andres Past,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. oktoober 2004

Istungil osalenud isikud

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2004. a

otsus ja saata väärteoasi maakohtule uueks

arutamiseks.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. K.-le koostati 21. veebruaril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 16.40

sõiduautot Honda Civic alkoholijoobes, tal puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline ülevaatus.

Sellega rikkus T. K. liikluseeskirja § 76 p 1, § 70 p 2 ja § 219, mille eest näevad ette vastutuse LS §-d 7419 ja

747 ning LKS § 661 lg 2.

2. T. K. esitas väärteoprotokollile vastulause, milles võttis omaks, et ta oli tarbinud alkoholi, kuid eitas auto

juhtimist. T. K. selgitas, et kõnealune auto oli müügis ning sel päeval käis autot proovimas potentsiaalne

ostja, kes ka autot juhtis. Proovisõidu ajal sai aga auto bensiin otsa ja ostja läks seda juurde tooma. Tema jäi

autosse ootama. Sel ajal tuli kohale politsei, kes väitis, et T. K. juhtis autot ja seda võib kinnitada ka

tunnistaja.

T. K. tunnistas ka seda, et autol oli läbimata tehnoülevaatus ja puudus kindlustus. Seda põhjusel, et ei tema

ega abikaasa seda autot ei kasutanud.

3. Kohtuvälise menetleja 16. märtsi 2004. a otsusega karistati T. K. väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste

eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut s.o 13 500 krooni).

4. T. Kuul esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist

ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses korrati vastulauses märgitut.

5. Harju Maakohus jättis 30. juuni 2004. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata.

Kohus leidis, et menetlusalune isik kordab kaebuses vastulauses esitatud väiteid, mida kohtuväline menetleja

on otsuse tegemisel kontrollinud ja hinnanud kogumis teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Neid tõendeid

hinnates on kohtuväline menetleja tulnud õigele järeldusele, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

juhtis alkoholijoobes T. K. autot, millel ei olnud läbitud tehniline ülevaatus ja puudus kohustusliku

liikluskindlustuse poliis.

Kohtuotsuses märgiti, et T. K. ei ole lükanud ümber tunnistaja O. K. ütlusi, et ta nägi Honda Civicut liikumas

mööda X teed Y suunas kuni sõiduki peatumiseni lumevallis. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud autos peale

T. K. teisi isikuid. Nendes ütlustes ei ole põhjust kahelda. Protokolli koostanud politseiametnik kinnitas

kohtuistungil, et tema saabudes oli auto lumevallis, selles istus ainult joobetunnustega T. K. ja auto juures oli

tunnistaja O. K.

Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole O. K.-ga isiklikult tuttav. Seega pidi kohtu meelest olema

Honda Civicu juures midagi iseäralikku, mis äratas tunnistaja tähelepanu. Ainus iseäralik asi, millele

tunnistaja viitab, on Honda väljasõit teelt lumevalli.

Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud, et oli alkoholijoobes. Joobeekspertiisi akti kohaselt tuvastati T. K.l 1,7-

promilline joove.

6. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T. K. kaitsja vandeadvokaat A. Past, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist

6.1 Kassaator leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada seetõttu, et see rajaneb vaid ühe tunnistaja ütlustele, milles

on põhjust kahelda. Seejuures rajaneb kohtuotsus tunnistaja poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustele,

kohtusse aga ei ole tunnistaja ilmunud, kuigi tema kutsumist taotles korduvalt T. K. Sellega rikkus kohus

VTMS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevat kaebaja õigust esitada taotlusi ja anda ütlusi ning väärteomenetluse

põhialust - õigust tunnistajale küsimusi esitada.

6.2 Kohtu seisukoht, et menetlusalune isik ei ole seadnud kahtluse alla tunnistaja ütlustest nähtuvaid

asjaolusid, ei vasta tõele. Menetlusalune isik eitas auto juhtimist juba kohtuvälises menetluses esitatud

vastulauses. Kohtuotsuses sisalduv väide, et tunnistaja tuli ja avas Honda ukse, ei tulene tunnistaja

kohtuvälises menetluses antud ütlustest. Kohtuvälise menetleja ametniku ütlustest nähtub, et tunnistaja auto

seisis tee vastassuunapoolel ja Hondast eemal, mistõttu ei saa pidada paika kohtu väide, et tunnistaja sõitis T.

K. taga.

6.3 Samuti jättis kohus arvestamata menetlusaluse isiku ütlustega, et tal on Ford Mondeo ja puudub vajadus

sõita Honda Civicuga, mistõttu ei olnud ka läbitud tehniline ülevaatus ja puudus kehtiv

liikluskindlustuspoliis.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kassatsioonkaebuse kohaselt on menetlusõigust oluliselt rikutud sellega, et tunnistaja jäeti kohtusse

kutsumata, vaid avaldati tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. Vastavalt VTMS § 99 lg-le 8 on kohtul

õigus avaldada kohtus kohtuvälises menetluses antud ütlusi siis, kui tunnistaja pole kohtusse ilmunud. Selle

kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb aga PS § 123 lg-st 2 lähtuvalt arvestada ka Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) nõuetega.

EÕIK art 6 p 3 "d" kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse

tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse

tunnistajatega võrdsetel tingimustel. Õigus tunnistajat küsitleda on vajalik menetlusaluse isiku kaitseõiguse

tagamiseks ja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.

8. Euroopa Inimõiguste Kohus käsitleb kuriteo mõistet autonoomsena siseriiklikust õigusest. Ka Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas 3-4-1-1-04 leidnud, et osa väärtegusid on liigitatavad

kuritegude alla inimõiguste konventsiooni tähenduses. Seejuures leidis põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium, et 6000 krooni suurune rahatrahv on piisavalt raske karistus, käsitlemaks asja kriminaalasjana

konventsiooni tähenduses. Kuna käesolevas asjas karistati menetlusalust isikut 13 500 krooni suuruse

rahatrahviga, leiab kriminaalkolleegium, et sellele laienevad konventsiooni art-s 6 sätestatud nõuded.

9. Eelnevast tulenevalt on kohtul õigus avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlusi üksnes siis,

kui on mõjuv põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda. Sellised mõjuvad põhjused on loetletud

KrMS §-s 291. Käesoleval juhul ei ole kohus mõjuvate põhjuste olemasolu tunnistaja ilmumata jäämiseks

tuvastanud. Ühtlasi tuleb arvestada seda, et tunnistaja O. K. kohtuvälises menetluse antud ütlused on ainsaks

tõendiks, mis tõendavad, et T. K. autot juhtis. Menetlusalune isik on kohtuvälisest menetlusest alates seadnud

need ütlused kahtluse alla. Kohtumenetluses taotlesid mõlemad kohtumenetluse pooled 9. juunil 2004. a

O. K. kohtusse kutsumist (tl 10). Tunnistaja kutsutigi 30. juuni 2004. a istungile (tl 11), kuid ta jäi taas

kohtusse ilmumata (tl 14). Samal istungil kordas menetlusalune isik taotlust, kuulata tunnistaja kohtus uuesti

üle, kuid kohus, kohapeal nõu pidanud, leidis, et selleks puudub vajadus (tl 14 pöördel).

Kriminaalkolleegium leiab, et kui kohus on kord juba pidanud vajalikuks tunnistaja istungile kutsumist, ei

saa sellise seisukoha muutmist lugeda õigeks, eriti siis, kui see jäetakse põhjendamata.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium VTMS § 150 lg-le 2 tuginedes, et Harju Maakohus on

oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna jättis mõjuva põhjuseta tagamata menetlusaluse isiku õiguse

esitada tunnistajale küsimusi. Sellega jättis kohtunik kontrollimata vastuolu menetlusaluse isiku ja tunnistaja

ütlustes, mis võis viia ebaõige kohtuotsuseni. Tegemist ei ole aga kõrvaldamatu kahtlusega, mistõttu

kriminaalkolleegium leiab, tuginedes VTMS § 175 p-le 2 ja § 174 p-le 7, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja

saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg