3-1-1-107-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedT. K.-le koostati 21. veebruaril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 16.40 sõiduautot Honda Civic alkoholijoobes, tal puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline ülevaatus.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-107-04 · Riigikohus: T. K.-le koostati 21. veebruaril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 16.40 sõiduautot Honda Civic alkoholijoobes, tal puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline ülevaatus.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-107-04
Otsuse kuupäev
22. november 2004
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik
Kergandberg
Kohtuasi
T. K. väärteoasi liiklusseaduse § 747 ja § 7419 ning
liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2004. a otsus väärteoasjas
nr
3/9-62/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T. K. kaitsja vandeadvokaat Andres Past,
kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
19. oktoober 2004
Istungil osalenud isikud
kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2004. a
otsus ja saata väärteoasi maakohtule uueks
arutamiseks.
2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T. K.-le koostati 21. veebruaril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 16.40
sõiduautot Honda Civic alkoholijoobes, tal puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline ülevaatus.
Sellega rikkus T. K. liikluseeskirja § 76 p 1, § 70 p 2 ja § 219, mille eest näevad ette vastutuse LS §-d 7419 ja
747 ning LKS § 661 lg 2.
2. T. K. esitas väärteoprotokollile vastulause, milles võttis omaks, et ta oli tarbinud alkoholi, kuid eitas auto
juhtimist. T. K. selgitas, et kõnealune auto oli müügis ning sel päeval käis autot proovimas potentsiaalne
ostja, kes ka autot juhtis. Proovisõidu ajal sai aga auto bensiin otsa ja ostja läks seda juurde tooma. Tema jäi
autosse ootama. Sel ajal tuli kohale politsei, kes väitis, et T. K. juhtis autot ja seda võib kinnitada ka
tunnistaja.
T. K. tunnistas ka seda, et autol oli läbimata tehnoülevaatus ja puudus kindlustus. Seda põhjusel, et ei tema
ega abikaasa seda autot ei kasutanud.
3. Kohtuvälise menetleja 16. märtsi 2004. a otsusega karistati T. K. väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste
eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut s.o 13 500 krooni).
4. T. Kuul esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist
ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses korrati vastulauses märgitut.
5. Harju Maakohus jättis 30. juuni 2004. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse
muutmata.
Kohus leidis, et menetlusalune isik kordab kaebuses vastulauses esitatud väiteid, mida kohtuväline menetleja
on otsuse tegemisel kontrollinud ja hinnanud kogumis teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Neid tõendeid
hinnates on kohtuväline menetleja tulnud õigele järeldusele, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas
juhtis alkoholijoobes T. K. autot, millel ei olnud läbitud tehniline ülevaatus ja puudus kohustusliku
liikluskindlustuse poliis.
Kohtuotsuses märgiti, et T. K. ei ole lükanud ümber tunnistaja O. K. ütlusi, et ta nägi Honda Civicut liikumas
mööda X teed Y suunas kuni sõiduki peatumiseni lumevallis. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud autos peale
T. K. teisi isikuid. Nendes ütlustes ei ole põhjust kahelda. Protokolli koostanud politseiametnik kinnitas
kohtuistungil, et tema saabudes oli auto lumevallis, selles istus ainult joobetunnustega T. K. ja auto juures oli
tunnistaja O. K.
Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole O. K.-ga isiklikult tuttav. Seega pidi kohtu meelest olema
Honda Civicu juures midagi iseäralikku, mis äratas tunnistaja tähelepanu. Ainus iseäralik asi, millele
tunnistaja viitab, on Honda väljasõit teelt lumevalli.
Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud, et oli alkoholijoobes. Joobeekspertiisi akti kohaselt tuvastati T. K.l 1,7-
promilline joove.
6. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T. K. kaitsja vandeadvokaat A. Past, kes taotleb
maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist
6.1 Kassaator leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada seetõttu, et see rajaneb vaid ühe tunnistaja ütlustele, milles
on põhjust kahelda. Seejuures rajaneb kohtuotsus tunnistaja poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustele,
kohtusse aga ei ole tunnistaja ilmunud, kuigi tema kutsumist taotles korduvalt T. K. Sellega rikkus kohus
VTMS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevat kaebaja õigust esitada taotlusi ja anda ütlusi ning väärteomenetluse
põhialust - õigust tunnistajale küsimusi esitada.
6.2 Kohtu seisukoht, et menetlusalune isik ei ole seadnud kahtluse alla tunnistaja ütlustest nähtuvaid
asjaolusid, ei vasta tõele. Menetlusalune isik eitas auto juhtimist juba kohtuvälises menetluses esitatud
vastulauses. Kohtuotsuses sisalduv väide, et tunnistaja tuli ja avas Honda ukse, ei tulene tunnistaja
kohtuvälises menetluses antud ütlustest. Kohtuvälise menetleja ametniku ütlustest nähtub, et tunnistaja auto
seisis tee vastassuunapoolel ja Hondast eemal, mistõttu ei saa pidada paika kohtu väide, et tunnistaja sõitis T.
K. taga.
6.3 Samuti jättis kohus arvestamata menetlusaluse isiku ütlustega, et tal on Ford Mondeo ja puudub vajadus
sõita Honda Civicuga, mistõttu ei olnud ka läbitud tehniline ülevaatus ja puudus kehtiv
liikluskindlustuspoliis.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kassatsioonkaebuse kohaselt on menetlusõigust oluliselt rikutud sellega, et tunnistaja jäeti kohtusse
kutsumata, vaid avaldati tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. Vastavalt VTMS § 99 lg-le 8 on kohtul
õigus avaldada kohtus kohtuvälises menetluses antud ütlusi siis, kui tunnistaja pole kohtusse ilmunud. Selle
kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb aga PS § 123 lg-st 2 lähtuvalt arvestada ka Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) nõuetega.
EÕIK art 6 p 3 "d" kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse
tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse
tunnistajatega võrdsetel tingimustel. Õigus tunnistajat küsitleda on vajalik menetlusaluse isiku kaitseõiguse
tagamiseks ja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.
8. Euroopa Inimõiguste Kohus käsitleb kuriteo mõistet autonoomsena siseriiklikust õigusest. Ka Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas 3-4-1-1-04 leidnud, et osa väärtegusid on liigitatavad
kuritegude alla inimõiguste konventsiooni tähenduses. Seejuures leidis põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegium, et 6000 krooni suurune rahatrahv on piisavalt raske karistus, käsitlemaks asja kriminaalasjana
konventsiooni tähenduses. Kuna käesolevas asjas karistati menetlusalust isikut 13 500 krooni suuruse
rahatrahviga, leiab kriminaalkolleegium, et sellele laienevad konventsiooni art-s 6 sätestatud nõuded.
9. Eelnevast tulenevalt on kohtul õigus avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlusi üksnes siis,
kui on mõjuv põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda. Sellised mõjuvad põhjused on loetletud
KrMS §-s 291. Käesoleval juhul ei ole kohus mõjuvate põhjuste olemasolu tunnistaja ilmumata jäämiseks
tuvastanud. Ühtlasi tuleb arvestada seda, et tunnistaja O. K. kohtuvälises menetluse antud ütlused on ainsaks
tõendiks, mis tõendavad, et T. K. autot juhtis. Menetlusalune isik on kohtuvälisest menetlusest alates seadnud
need ütlused kahtluse alla. Kohtumenetluses taotlesid mõlemad kohtumenetluse pooled 9. juunil 2004. a
O. K. kohtusse kutsumist (tl 10). Tunnistaja kutsutigi 30. juuni 2004. a istungile (tl 11), kuid ta jäi taas
kohtusse ilmumata (tl 14). Samal istungil kordas menetlusalune isik taotlust, kuulata tunnistaja kohtus uuesti
üle, kuid kohus, kohapeal nõu pidanud, leidis, et selleks puudub vajadus (tl 14 pöördel).
Kriminaalkolleegium leiab, et kui kohus on kord juba pidanud vajalikuks tunnistaja istungile kutsumist, ei
saa sellise seisukoha muutmist lugeda õigeks, eriti siis, kui see jäetakse põhjendamata.
10. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium VTMS § 150 lg-le 2 tuginedes, et Harju Maakohus on
oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna jättis mõjuva põhjuseta tagamata menetlusaluse isiku õiguse
esitada tunnistajale küsimusi. Sellega jättis kohtunik kontrollimata vastuolu menetlusaluse isiku ja tunnistaja
ütlustes, mis võis viia ebaõige kohtuotsuseni. Tegemist ei ole aga kõrvaldamatu kahtlusega, mistõttu
kriminaalkolleegium leiab, tuginedes VTMS § 175 p-le 2 ja § 174 p-le 7, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja
saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg