3-2-1-124-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-124-04

Määruse kuupäev

Tartu, 16. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu

Kohtuasi

Lemmi Selge hagi Gennadi Krasnolutski, OÜ Apole Invest ja

OÜ Zelko vastu ostu-müügilepingute tühisuse tunnustamiseks

ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1073/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lemmi Selge erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

22. juuni 2004. a määrus ja Tallinna Linnakohtu 26. mai

2004. a määrus täies ulatuses ning saata asi Tallinna

Linnakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le Aaloe Konsultatsioonid Lemmi Selge

erikaebuselt 5. juulil 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. mail 2004. a esitas Lemmi Selge Tallinna Linnakohtule hagi Gennadi Krasnolutski, OÜ Apole

Invest ja OÜ Zelko vastu korteri üksteisele järgnenud ostu-müügilepingute tühisuse tunnustamiseks,

hageja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ja senise omaniku G. Krasnolutski

kohta tehtud kande kustutamiseks. Riigilõivu tasus hageja 60 krooni.

2. 11. mai 2004. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. Määruse kohaselt on hageja esitanud

mitu nõuet, riigilõivu tuleb tasuda igalt nõudelt. Hageja ei ole seda teinud. Kohus andis hagejale aega

hagiavalduse puuduse kõrvaldamiseks kuni 25. maini 2004. a. Kohus viitas, et kinnistusraamatu

toimingute eest tuleb riigilõivu tasuda riigilõivuseaduse (RLS) I osa 6. peatüki 4. jaos sätestatud

summas lähtuvalt tehingu väärtusest.

Samal päeval tegi kohus ka määruse, millega tegi hagi tagamiseks vaidlusalusesse

kinnistusregistriossa käsutamise ja piiratud asjaõigustega koormamise keelumärke hageja kasuks.

3. Tallinna Linnakohus keeldus 26. mai 2004. a määrusega TsMS § 149 lg-le 4 tuginedes

hagiavaldust menetlusse võtmast.

Määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud hageja talle antud tähtaja jooksul hagiavalduse

puudusi. Hageja on küll tasunud täiendavalt riigilõivu 180 krooni, kuid kinnistusraamatu kandega

seotud nõudelt on hageja jätnud riigilõivu tasumata. Hageja on märkinud, et RLS § 19 lg 3 p 1

kohaselt on kinnistamisel riigilõivuvaba alusetu või ebaõige kande parandamine. Samuti leidis hageja

esindaja, et RLS I osa 6. peatüki 4. jaos ei ole toodud kohtuasjade toiminguid ning kohtul ei ole

sünnis võtta tasu kinnistusraamatu toimingute eest. Kohus leidis, et sellised seisukohad on ekslikud.

Kuna hagiavalduses nõutakse kinnistusraamatu kande tegemist, peab hageja tasuma hagi esitamisel

riigilõivu vastavalt RLS I osa 6. peatüki 4. jao sätetele.

4. Tallinna Linnakohtu määruse peale esitas erikaebuse hageja, paludes linnakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta hagi menetlusse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. juuni 2004. a määrusega linnakohtu määruse muutmata.

6. Määruse kohaselt on hagis esitatud nõude korral tegemist uue omaniku kandega, millelt tuleb

riigilõivu tasuda vastavalt RLS §-le 49 ja § 51 lg-le 1. Hagi sisu on hageja kandmine

kinnistusraamatusse õigusliku vaidluse kohta tehtava kohtuotsuse alusel sellest tulenevalt, et hageja

peab end korteri omanikuks. Seega ei ole tegemist alusetu või ebaõige kande parandamisega RLS

§ 19 lg 3 p 1 mõttes ja nimetatud säte ei ole kohaldatav. Kinnistusosakond kuulub kohtu koosseisu.

Asjakohatu on apellandi väide, nagu ei võiks kohus võtta riigilõivu taotletavate kinnistusosakonna

toimingute eest.

7. Kohus ei pidanud andma apellandile pärast määrusele vastuväidete esitamist täiendavat tähtaega

riigilõivu tasumiseks. See ei tulene seadusest. Asjaolu, et hageja ei täitnud kohtu nõudmist, ei andnud

talle alust eeldada, et kohus oma seisukohta veelkord põhjendaks ja talle uue tähtaja annaks. TsMS

§ 149 lg-te 4 ja 5 kohaselt ei ole hagejal õigust kaevata määruse peale, millega teda kohustati

hagiavalduse puudust kõrvaldama. Küll on tal õigus kaevata määruse peale, millega avalduse

vastuvõtmisest keelduti ja avaldus tagastati. Hagejal on võimalik pärast riigilõivu tasumist uuesti

kohtusse pöörduda.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Erikaebuses palus Lemmi Selge ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega võtta hagi menetlusse.

9. Erikaebuse kohaselt tuleb riigilõivu tasumisel arvestada riigilõivuseaduses ettenähtud erandeid.

RLS § 19 lg 3 p 1 kohaselt on kinnistamisel riigilõivuvaba alusetu või ebaõige kande parandamine.

Juhul, kui seadus sätestab erandi, tuleb seda tõlgendada kohustatud isiku, s.o hageja kasuks.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole erand kohaldatav. Kui Riigikohus tõlgendab sätteid

viisil, mille kohaselt on hageja kohustatud tasuma riigilõivu, tuleb need sätted tunnistada

põhiseaduses toodud õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks.

10. Riigilõivuseaduse I osa 6. peatüki 4. jaos ei ole toodud kohtuasjade toiminguid.

11. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohus ei pidanud andma hagejale pärast määrusele

vastuväidete esitamist täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks. TsMS § 3 arvestades oleks tulnud

hagejal lubada riigilõiv tasuda, kui ta näitas üles sellekohast tahet.

12. Ringkonnakohus ei vastanud erikaebuse väitele, et linnakohtul puudus õigus otsustada 26. mai

2004. a hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise tühistamist.

13. Vastust erikaebusele ei ole esitatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ja esimese astme kohtu määrus tuleb tühistada

riigilõivuseaduse väära tõlgendamise tõttu. Asi tuleb saata esimese astme kohtule hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

15. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud kohtule hagiavalduse ning taotlenud hagis muu

hulgas enda kandmist kinnistusraamatusse vaidlusaluse eluruumi omanikuna. Seega peaks kohus muu

hulgas lahendama vaidluse, kas hageja on eluruumi omanik. Sõltuvalt hagiavalduse lahendamise

tulemustest võib hagejal tekkida õigus taotleda kinnistusraamatu kande muutmist.

Riigilõivu määrad hagiavalduse esitamisel kohtusse on kindlaks määratud riigilõivuseaduse §-s 37

viitega riigilõivuseaduse lisale 2 või konkreetse suurusena RLS § 37 erinevates lõigetes. Nendest

sätetest lähtuvalt tuleb leida riigilõiv ka konkreetse hagiavalduse esitamisel. Kui hagi esitamisel on

raske hagi hinda kindlaks määrata, määrab riigilõivu esialgse suuruse TsMS § 50 lg 1 kohaselt kohus.

Lõplik suurus määratakse kohtuotsuses.

Kolleegium märgib, et kohus ei teeks ülalmainitud hagi rahuldamise korral kannet

kinnistusraamatusse. Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada avaldus maa- või

linnakohtu kinnistusosakonnale, kes ei lahenda tsiviilvaidlusi, vaid kontrollib üksnes avalduse

vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Sel juhul tuleb riigilõivu tasumise või sellest vabastamise

küsimus lahendada nende riigilõivuseaduse sätete kohaselt, mis sätestavad riigilõivu

kinnistusraamatu toimingute korral.

Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et hageja pidanuks riigilõivu tasuma vastavalt RLS §-

le 49 ja § 51 lg-le 1. Õige on erikaebuse väide, et RLS I osa 6. peatüki 4. jaos (milles nimetatud sätted

paiknevad) ei ole toodud kohtuasjade toiminguid.

Kolleegium ei näe RLS § 19 lg 3 p 1 vastuolu õigusselguse põhimõttega, kuna riigilõivuseadus

eristab selgelt riigilõivu määrasid hagiavalduse esitamisel ja riigilõivu määrasid kinnistusraamatu

toimingute eest.

16. Kolleegium ei nõustu erikaebuse seisukohaga, et kohus oleks pidanud andma hagejale pärast

määrusele vastuväidete esitamist täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus on õigesti

leidnud, et selline järeldus ei põhine seadusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 149 lg 4 kohaselt

keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kui avaldaja ei ole

kõrvaldanud avalduse puudusi kohtu antud tähtpäevaks. Vastupidiselt erikaebuses väidetule leiab

kolleegium, et just uute tähtaegade andmine ja võimalik vaidluse jätkumine riigilõivu küsimuses

esimese astme kohtu ja hageja vahel võib olla vastuolus TsMS §-s 3 väljendatud menetluse kiire

läbiviimise põhimõttega. Hagejal on võimalik esitada TsMS § 149 lg-s 4 nimetatud määruse peale

erikaebus.

17. Õige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole vastanud hagi tagamist puudutavale

erikaebuse väitele. See rikkumine ei toonud siiski kaasa ebaõiget kohtulahendit.

Kolleegium leiab, et kohus võib hagi tagamise tühistada ka juhul, kui esitatud hagiavaldust ei võetud

menetlusse selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Sel juhul võib hagi tagamise tühistamisel

kolleegiumi arvates kohaldada seaduse analoogia alusel TsMS § 160 lg 2. Kui hagiavaldus

tagastatakse, ei ole enam olemas hagi, mida saaks hagi tagamise abinõudega tagada.

Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et hagi tagamise abinõu

saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t

mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Erandina tuleb käsitada TsMS § 155

lg-s 2 sätestatud juhtumit, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist.

18. Kolleegium peab vajalikuks saata asi tagasi esimese astme kohtule hagiavalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks, põhjendades seda järgmiselt. Asja materjalide kohaselt on kohus 11. mai

2004. a määrusega jätnud hagiavalduse käiguta. Määruse kohaselt viitas kohus hagejale, et

kinnistusraamatu toimingute eest tuleb riigilõivu tasuda riigilõivuseaduse I osa 6. peatüki 4. jaos

sätestatud summas lähtuvalt tehingu väärtusest. Seega andis kohus juba hagiavalduse käiguta jätmise

määruses hagejale ebaõiget informatsiooni asjas kohaldatava riigilõivuseaduse sätete osas. Seetõttu

tuleb esimese astme kohtul anda hagejale uuesti tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks,

lähtudes käesoleva otsuse p-s 15 esitatud seisukohast.

J. Luik, P. Jerofejev, T. Tampuu