3-2-1-122-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-122-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Risto Roosaare hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/679/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Risto Roosaare kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

30. juuni 2004. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega Risto Roosaare hagi rahuldada ning

tunnistada kehtetuks täitemenetluses 15. juulil 2002. a

toimunud Risto Roosaarele ja Mai Aasavile kuulunud

Tallinnas XXXXXXXX XX-XX asuva korteri

enampakkumine.

3. Mõista Reet Vokilt ja Mai Aasavilt Risto Roosaare kasuks

solidaarselt välja R. Roosaare poolt Tallinna Linnakohtus ja

Tallinna Ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 120 krooni ning

õigusabikulud 8 500 krooni.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada R. Roosaarele Kalver Agu poolt 13. juulil 2004. a

R. Roosaare kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Risto Roosaar esitas 12. märtsil 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi kohtutäitur Reet Voki vastu ja

palus tunnistada kehtetuks 15. juulil 2002. a toimunud R. Roosaare ja Mai Aasavi kaasomandisse

kuuluva vallasasjast korteri, mis asub Tallinnas XXXXXXXX XX-XX (edaspidi: korter),

enampakkumine täitemenetluses. Tallinna Linnakohtu 2. juuni 2003. a määrusega kaasati teise

kostjana menetlusse M. Aasav.

2. Hagi kohaselt müüs kohtutäitur R. Vokk hagejale pooles mõttelises osas kuulunud korteri 15. juulil

2002. a. Enampakkumine toimus Tallinna Linnakohtu 26. aprilli 2002. a kohtuotsuse alusel, millega

rahuldati M. Aasavi hagi ja lõpetati tema ja hageja kaasomand korterile kaasomanike vahelisel

enampakkumisel. Täitemenetlus algatati M. Aasavi avalduse alusel. Korter kui vallasasi müüdi

enampakkumisel 170 000 krooni eest M. Aasavile.

Hagiavalduse kohaselt rikuti enampakkumisel selle olulisi tingimusi. Kohtutäitur ei teavitanud

hagejat täitemenetluse alustamisest ega selgitanud hagejale tema õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur ei

teavitanud hagejat vallasvara arestimisest ega enampakkumise toimumisest. Oma

rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil Tallinn, XXXXXXXXXX XX-X ei ole hageja saanud

ühtegi teadet ega täitekutset. Lisaks viibis hageja enampakkumise ajal töökohustuste tõttu Tivoli

tuuril Pärnus, Kuressaares ja Haapsalus. Hageja leidis ka, et korter müüdi turuhinnast (450 000

krooni) madalama hinnaga ning ta ei saanud oma omandi võõrandamise eest õiglast tasu.

3. Vastustes hagiavaldusele kostjad hagi ei tunnistanud.

R. Vokk leidis, et enampakkumise läbiviimisel ei rikutud selle olulisi tingimusi. Kohtutäitur edastas

teate enampakkumise toimumise kohta võlgniku tegelikku elukohta aadressil XXXXXXXX XX-XX

ning enampakkumise läbiviimise kohta avaldati 13. juunil 2002. a teade väljaandes "Ametlikud

Teadaanded". Hageja palus 23. augusti 2002. a kaebusega tühistada korteri arestimise akti, kuid

kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata ning kohus jättis hageja kaebuse täituri otsuse peale läbi

vaatamata. Kohtutäitur juhtis tähelepanu ka asjaolule, et käesolevaks ajaks on tekkinud korteriomand.

M. Aasavi vastuse kohaselt soovis hageja kaasomandis olevat korterit edasi kasutada ja

enampakkumisest eemale jääda. Hageja elas tegelikult aadressil XXXXXXXX XX-XX ning sama

aadressi märkis hageja ka kohtudokumentidesse. Enampakkumise alghind on hind, mis oli

kaasomandi lõpetamise hagiavalduses.

4. Tallinna Linnakohtu 9. märtsi 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 647 alusel

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, sest kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi

tingimusi.

Kohus leidis, et hagejale saadeti 30. mail 2002. a täitekutse, milles teda teavitati täitemenetluse

algatamisest ning kohustati ilmuma kohtutäituri büroosse 7. juunil 2002. a. Hageja kutsel märgitud

ajal kohtutäituri juurde ei ilmunud ning täitur kutsus ta välja 13. juunil 2002. a väljaande "Ametlikud

Teadaanded" kaudu. Enampakkumise läbiviimisest teatas täitur hagejale kirjaga 8. juulil 2002. a ning

enampakkumise teade avaldati ka 3. juulil 2002. a väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Kõik kutsed

ja teated saadeti hagejale aadressil XXXXXXXX XX-XX. Kohus leidis, et kohtukutse edastamise

eesmärk on kutses sisalduva informatsiooni teatavaks tegemine adressaadile ning selleks tuleb kutse

saata isiku tegelikku teadaolevasse elukohta. Tunnistaja Tatjana Lobova ütlustega on tõendatud, et

hageja elas 2002. a aadressil XXXXXXXX XX-XX. Kohtutäitur edastas täitekutse kooskõlas TMS

§ 291 lg-ga 1. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et täitekutsed saab lugeda kätteantuks ainult juhul,

kui need on kätte antud allkirja vastu. Hagejal oli reaalselt võimalik täitekutsed ja teated kätte saada

ning seda ei takistanud ka tema kodust eemalviibimine 2002. a suvel. Hagejal oli soovi korral

võimalik viibida enampakkumise läbiviimise juures.

Kohtutäitur ei rikkunud TMS § 64 lg-t 1, mille järgi on vara alghinnaks enampakkumisel

arestimisaktis märgitud hind. Arestimisaktis on hinnaks märgitud 170 000 krooni ja see summa oli

määratud ka alghinnaks korteri enampakkumisel. Asjaolu, kas vara arestimisel määrati korteri hind

kooskõlas seadusega, ei oma selles vaidluses tähtsust. Arestimisaktis märgitud vara hinna

vaidlustamisel on Tallinna Linnakohus jätnud 11. märtsil 2003. a hageja kaebuse kohtutäituri otsusele

läbi vaatamata ning hageja seda kohtulahendit ei vaidlustanud.

Käesoleval ajal on M. Aasav ja R. Roosaar kantud korteri omanikena kinnistusraamatusse.

Korteriomandi moodustamine ei välista hageja õigust nõuda vallasasjana müüdud korteri

enampakkumise kehtetuks tunnistamist.

5. Hageja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2004. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et kohtutäitur ei rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi.

Hageja õigusi ei rikutud sellega, et täitekutseid ei saadetud hageja registrijärgsele aadressile.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või

peamiselt elab. Linnakohus tuvastas, et hageja tegelikuks elukohaks oli 2002. a Tallinn,

XXXXXXXX XX-XX ja hageja pole seda väidet ümber lükanud. Kohtutäitur kutsus hagejat enda

juurde ka teatega väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Seega tegi kohtutäitur kõik endast oleneva, et

edastada võlgnikule info enampakkumise toimumise kohta. Enampakkumise aeg ja koht tehti samuti

teatavaks väljaandes "Ametlikud Teadaanded" ning sellega oli hagejal võimalik tutvuda ka

töölähetuses viibides. Kohtutäitur kasutas seaduses sätestatud võimalust edastada isiku jaoks oluline

teave avalikkuse kaudu, kui kutsete kätteandmine teisel viisil ei olnud võimalik. Ringkonnakohus ei

tuvastanud, et kohtutäitur oleks rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid korteri alghinna määramisel.

Enampakkumise toimumise ajal oli korter vallasvara ning seega on ebaõige hageja väide, et kuna

tehti toiminguid korteriomandi kinnistamiseks, ei oleks kohtutäitur tohtinud korterit müüa. Samuti ei

tuvastanud ringkonnakohus, et enampakkumise läbiviimisel oleks rikutud hageja põhiseadusest (PS)

tulenevaid õigusi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on TMS § 647 põhiseadusega vastuolus, sest see võimaldab isiku

omandi sundvõõrandamist ebaõiglase hinna eest. Ringkonnakohus rikkus PS §-des 13 ja 32 sätestatud

põhimõtteid. Samuti jäeti hageja ilma PS §-dest 22 ja 24 tulenevast õigusest olla enda asjas ära

kuulatud. Täitekutsete kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse

seadustikus kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227

lg-t 1, § 229 lg-t 2, § 231, § 171 lg-t 1 ja § 319 lg-t 1. Kohus ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud

ega vastanud apellatsioonkaebuse väidetele. Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 95, sest ei

hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Hageja esitas ka kohtukulude nimekirja ja palus selle alusel välja

mõista 32 120 krooni.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele ei pidanud kostja M. Aasav kaebust õigeks ja vaidles sellele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha uue otsuse ja esitatud hagi rahuldada.

10. Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur saatis 30. mail 2002. a esmase täitekutse aadressil Tallinn,

XXXXXXXX XX-XX. Seejärel kutsus täitur 13. juunil 2002. a hageja enda juurde ka väljaande

"Ametlikud Teadaanded" kaudu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et eeltoodud

viisil esmase täitekutse saatmine oli kooskõlas seadusega. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur

pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule

täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda.

Kolleegium jääb oma 29. jaanuari 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 (RT III 2003, 4, 42) ja

10. juuni 2003. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03 (RT III 2003, 22, 225) väljendatud arvamuse

juurde, et TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada

TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Seejuures juhib

kolleegium TsMS §-de 28-30 tõlgendamise osas tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni

2004. a määrusele asjas nr 3-2-1-75-04 (RT III 2004, 19, 219).

11. Kui võlgnik ei ilmu esmase täitekutse peale kohtutäituri juurde või kui tema viibimiskohta ei

teata, kohaldatakse TMS § 291 lg-d 2-5, st kohtutäitur võib avaldada kutse väljaandes "Ametlikud

Teadaanded". Kolleegium on arvamusel, et esmase täitekutse avaldamisele väljaandes "Ametlikud

Teadaanded" põhjusel, et võlgniku viibimiskohta ei teata, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27

kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saanud

esmast täitekutset kätte anda muul TsMS-s kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Seega on

esmase täitekutse avaldamisega kätteandmise aluseks mh see, et registris ei ole andmeid võlgniku

aadressi kohta või et võlgnik ei ela registris märgitud aadressil (TsMS § 27 lg 1). Selleks peab

täiturile olema esitatud registritõend ning politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõend, et neile

on võlgniku tegelik viibimiskoht teadmata (TsMS § 27 lg 2). Kolleegium juhib seejuures tähelepanu

oma 26. novembri 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) ja 3. juuni 2004. a

määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) väljendatud seisukohtadele. Nimetatud

lahenditest tulenevalt võib kutset ajalehekuulutuse kaudu kätte anda ainult siis, kui kõik teised

kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud ning et enne kuulutuse avaldamist peab kohtutäitur ise

tegema mõistlikult võimalikke täiendavaid toiminguid, et leida andmeid võlgniku elukoha kohta.

Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib põhjendatuks lugeda menetlusdokumendi

kätteantuks lugemise selle avaldamisega väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vastavalt TMS § 291

lg-le 5.

12. Täitetoimingust teatamise kord pärast esmase täitekutse edastamist on sätestatud TMS § 291 lg-

s 1, mille kohaselt teatatakse võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust

osavõtvatele isikutele täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib

täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil

edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. Enampakkumisest teavitamist TMS § 291 lg 1 alusel on

kolleegium analüüsinud oma 17. mai 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01 (RT III 2001, 17,

186) ja 29. jaanuari 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 (RT III 2003, 4, 42). Kolleegium jagab

eeltoodud lahendites esitatud seisukohta, et enampakkumisest teavitamiseks piisab, kui võlgnikule on

edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaoleval võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil.

13. Käesoleval juhul ei ole esmast täitekutset edastatud hagejale TMS § 29 lg-s 1, § 291 lg-s 2 ja

TsMS § 27 lg-tes 1-3 sätestatut järgides. Küll on hagejat vaidlustatavast täitetoimingust

(enampakkumine) teavitatud iseenesest kooskõlas TMS §-s 291 sätestatuga. Samas ei ole kohtud

tuvastanud, et hageja oli enampakkumisest tegelikult teadlik. Kolleegiumi arvates ei saa lugeda

konkreetsest täitetoimingust iseenesest korrektset teavitamist piisavaks, kui võlgnikku ei ole

täitemenetlusest tervikuna teavitatud. Hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra

rakendamise eelduseks ongi nimelt see, et esmane täitekutse on edastatud kohtukutse kätteandmiseks

kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema. TMS § 29 lg-

t 1 ja § 291 koostoimes tõlgendades asub kolleegium seisukohale, et ka hilisemate täitetoimingute

kehtivuse formaalseks eelduseks piisab TMS § 291 järgimisest üksnes juhul, kui esmane täitekutse on

seaduse kohaselt teatavaks tehtud või kui muul viisil on tuvastatud, et võlgnik oli sel ajal, kui talle

edastati täitetoimingu kohta täitekutse TMS § 291 järgi, täitemenetlusest muul viisil teadlik. Kui seda

ei ole tagatud, on oluliselt rikutud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures. Sellist

rikkumist tuleb lugeda TMS § 647 kohaselt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks ning

aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Kolleegiumi arvates kehtib eelnev ka

täitetoimingust teatamisele TMS § 291 lg 2 järgi. Seega on üldjuhul hilisemast täitetoimingust

teavitamine väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse

on võlgnikule edastatud väljaande "Ametlikud Teadaanded" vahendusel ja vahepeal ei ole

õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada võlgniku informeerimist

täitemenetlusest muul viisil.

14. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 95, § 227 lg-t 1, § 231 ega § 319 lg-t 1. Ringkonnakohus ei

pea TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt kordama esimese astme kohtu põhjendusi ega analüüsima nende

aluseks olevaid tõendeid, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata. TsMS § 353 lg 3

kohaselt puudub Riigikohtul õigus asjas ise tõendeid hinnata. Samuti ei nõustu kolleegium

kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg-t 2, kui rajas kohtuotsuse

muuhulgas kohtutäitur K. Leppiku kirjale, mida vastustaja ei olnud esile toonud. Kõnealuse kirja on

vastustaja esitanud Tallinna Linnakohtu otsuse nr 2/3/22-8541/00 täitmist kajastava täitetoimiku

materjalide koosseisus. Kolleegiumile jääb arusaamatuks kassaatori väide TsMS § 171 lg 1

rikkumisest.

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud

asjaolud täitemenetlusest ja täitetoimingutest teatamise kohta, kuid andnud neile väära õigusliku

hinnangu. TsMS § 333 lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse norme ei ole ringkonnakohus rikkunud.

Seetõttu leiab kolleegium, et saab TsMS § 362 p 5 alusel ise hagi rahuldada ja enampakkumise

kehtetuks tunnistada.

16. Kassatsioonkaebuse väide TMS § 647 vastuolust põhiseadusega ei ole asjassepuutuv. Selles

vaidluses on otsustava tähendusega asjaolu, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi

tingimusi. Hagi lahendamiseks tuli kohtul hinnata, kas täitetoimingu (enampakkumine) läbiviimine

oli kooskõlas TMS § 29 lg-ga 1, § 291 lg-ga 1 ja § 64 lg-ga 1.

17. Kolleegium märgib täiendavalt, et nõustub kohtute seisukohaga, mille järgi ei välista vallasasjast

korteri müümiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamist asjaolu, et hiljem on

moodustatud korteriomand ja see on kinnistusraamatusse kantud. Enampakkumise kehtetuks

tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise

õigusliku aluse. Kolleegium juhib seejuures tähelepanu ka asjaolule, et korteriomandi moodustamisel

ei ole vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei

välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine

võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele või selle võimalikule ebaõigsusele.

18. Kolleegium muudab vastavalt TsMS § 60 lg-le 11 ka kohtukulude jaotust. Kolleegiumi arvates

tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista alama astme kohtutes tasutud riigilõiv 120

krooni. Hageja on kohtukulude nimekirja järgi kandnud menetluses õigusabikuluna Tallinna

Linnakohtus 11 800 krooni, Tallinna Ringkonnakohtus 8 260 krooni ja Riigikohtus 11 800 krooni.

Kolleegium ei saa arvestada hageja poolt kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid, kuna

vastavalt TsMS § 61 lg-le 1 mõistetakse teiselt poolelt välja vaid tema esindaja osutatud õigusabi

kulud. Käesoleval juhul on hageja esitanud kassatsioonkaebuse isiklikult. Lisaks võib TsMS § 85 lg 2

kohaselt esindaja Riigikohtus olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada üksnes

vandeadvokaat. Kassatsioonkaebuse kohaselt koostas selle aga K. Agu, kes ei ole vandeadvokaat ja

temale tehtud kulutusi ei hüvitataks kassatsioonimenetluses ka sel põhjusel. Linnakohtus ja

ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest leiab kolleegium asja keerukust ja tähendust arvestades

olevat põhjendatud ja vajalik välja mõista kostjatelt kokku 8 500 krooni.

L. Laarmaa, H. Jõks, V. Kõve