3-1-1-104-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-104-04

Otsuse kuupäev

16. november 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi R. V. süüdistuses KarS § 331 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2004. a otsus ja

15. juuni 2004. a määrus kriminaalasjas nr 2-1-576-

2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. V. kaitsja vandeadvokaadi abi Kristiina Teder,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

12. oktoober 2004, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2004. a kohtuotsus R. V. kriminaalasjas muutmata.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2004. a määrus R. V. kriminaalasjas.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küllike Namm kasuks 2655

(kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni, millest 2301 krooni seoses apellatsiooni koostamise ja

apellatsioonimenetluses osalemisega ning 354 krooni seoses kassatsiooni koostamisega vandeadvokaadi

abi Kristiina Tederi poolt.

5. Välja mõista R. V.-lt riigieelarve tuludesse 2655 (kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni

määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 7. mai 2004. a otsusega tunnistati R. V. süüdi KarS § 331 järgi ja teda karistati 8-kuulise

vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Järva Maakohtu 24. novembri 2003. a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra ning mõistis R. V.-le

liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 24 päeva vangistust algusega 7. maist 2004. a. Maakohus mõistis

kohtuotsusega R. V.-lt välja ka kohtukulud, sh kaitsjatasu 885 krooni. See summa mõisteti riigieelarvest

eraldatud vahendite arvelt määrusega vandeadvokaadi abi K. Tederi kasuks seoses tema esinemisega R. V.

kaitsjana määratud korras Harju Maakohtus.

R. V. tunnistati süüdi selles, et tema, kandes karistust Ämari vanglas, omandas kindlakstegemata ajal ja

kindlakstegemata isikult narkootilist ainet amfetamiini ja tarvitas seda arsti ettekirjutuseta.

Maakohus märkis, et R. V.-le karistuse mõistmisel lähtub kohus kohtualuse süüst. Karistust kergendavaks

asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. R. V.-d on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud ja uue kuriteo pani ta toime karistuse kandmise ajal vanglas. Karistust kandes on

ta olnud süstemaatiline re"iimirikkuja. Kohus leidis, et kuna R. V.-l on tasumata eelmiste otsustega

tsiviilhagide katteks välja mõistetud summad ja kohtukulud, tuleb teda karistada vangistusega.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. V. kaitsja K. Teder, kes palus maakohtu otsuse

tühistada karistuse mõistmise osas ja karistada R. V.-d rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses. Koos

apellatsiooniga esitas kaitsja 17. mail 2004. a Tallinna Ringkonnakohtule taotluse asja ettevalmistamise ja

apellatsiooni koostamisega seotud õigusabikulu väljamõistmiseks. Kaitsja taotles õigusabikulu hüvitamist 20

ajapunkti ulatuses 1770 krooni.

K. Teder esines R. V. kaitsjana määratud korras ka Tallinna Ringkonnakohtu istungil 14. juunil 2004. a.

Kohtuistungil esitas kaitsja ringkonnakohtule täiendava taotluse asja ettevalmistamise ja kohtuistungil

osalemisega seotud õigusabikulu väljamõistmiseks 6 ajapunkti ulatuses 531 krooni.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2004. a otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS §-s 56

sätestatud asjaolusid. Apellatsioonimenetluse kulude osas ringkonnakohus kohtuotsuses seisukohta ei

võtnud.

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2004. a määrusega mõisteti viitega KrMK § 88 lg-le 4 R. V.-lt

riigituludesse 531 krooni kaitsjatasu seoses K. Tederi esinemisega R. V. kaitsjana määratud korras.

Ringkonnakohtu määruse kirjeldavas osas märgiti, et kaitsja taotleb töötasu väljamaksmist 6 ajapunkti eest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. V. kaitsja K. Teder, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja R. V.-le kergema karistuse mõistmist. Samuti

palub kaitsja rahuldada 17. mai 2004. a taotluse õigusabikulu väljamõistmiseks.

Kaitsja leiab, et R. V.-le mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele, samuti on

kohtud ebapiisavalt põhjendanud mõistetud karistuse liigi ja määra valikut.

Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et ta esitas 17. mail 2004. a koos apellatsiooniga taotluse õigusabikulu

väljamõistmiseks 20 ajapunkti ulatuses. Taotlus hõlmas apellatsiooni koostamise ettevalmistamist ja kaebuse

koostamist. Taotlus esitati koos apellatsiooniga seetõttu, et kaitsja osales kriminaalmenetluses määratud

korras ega teadnud, kas ta määratakse R. V. kaitsjaks ka apellatsioonimenetluses.

Kaitsja märgib, et kuna ta osales ringkonnakohtu istungil, esitas ta kohtuistungil täiendava taotluse

õigusabikulu väljamõistmiseks 6 ajapunkti ulatuses. See taotlus hõlmas asja ettevalmistamist ning osalemist

kohtuistungil. Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2004. a määrusega viimane taotlus ka rahuldati. Samas

jättis ringkonnakohus tähelepanuta kaitsja 17. mai 2004. a taotluse.

5. Kassatsioonivastuses leiab prokurör Helgi Veinberg, et ringkonnakohus ei ole R. V.-le karistuse mõistmisel

rikkunud KarS §-s 56 sätestatut. Kohus põhjendas, miks pole R. V. puhul karistuse eesmärgi saavutamine

võimalik rahalise karistuse kohaldamisega. Prokurör palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsuse muutmata ning leiab, et KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluses

menetluskulud juhul, kui kohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata, süüdimõistetu kanda.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Harju Maakohus on R. V.-le karistust mõistes arvestanud kõigi

KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega ja on põhjendanud, miks ta ei pidanud võimalikuks R. V.-le rahalise

karistuse mõistmist. Seejuures jääb R. V.-le mõistetud vangistuse pikkus märgatavalt alla kuriteo

toimepanemise ajal kehtinud KarS § 331 sanktsiooni keskmist määra. Ringkonnakohus on piisava

põhjalikkusega vastanud apellatsiooni väidetele ja põhjendanud apellatsiooni rahuldamata jätmist.

Kriminaalkolleegium leiab, et pelgalt apellatsiooni väidete taasesitamine kassatsioonis, näitamata seejuures,

milles seisnes kassaatori arvates kriminaalõiguse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetlusõiguse oluline

rikkumine ringkonnakohtu poolt, ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

II

7. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas R. V. kaitsja K. Teder 17. mail 2004. a koos apellatsiooniga

Harju Maakohtu 7. mai 2004. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule ka taotluse õigusabikulu

väljamõistmiseks 20 ajapunkti ulatuses summas 1770 krooni (tl 110). Taotlus hõlmas kaitsja tööd toimiku

materjalidega tutvumisel, väljakirjutuste ja koopiate tegemisel, kliendiga kohtumisel ja apellatsiooni

koostamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2004. a istungil esitas K. Teder täiendava taotluse

õigusabikulu hüvitamiseks 6 ajapunkti ulatuses summas 531 krooni (tl 120). Viimatinimetatud taotlus hõlmas

kaitsja tööd toimiku materjalidega tutvumisel, kohtuistungiks valmistumisel, kliendiga kohtumisel ja

kohtuistungist osavõtul.

8. Tallinna Ringkonnakohtul tuli kohtuotsuse tegemisel 14. juunil 2004. a juhinduda Kriminaalmenetluse

koodeksi sätetest ka kohtukulude küsimuse lahendamisel.

KrMK § 88 lg 4 nägi ette, et kaitsja osavõtul kriminaalasjast määratud korras, tuli kohtul teha üheaegselt

kohtuotsusega määrus väljamaksmisele kuuluvate summade suuruse kohta. Kohtu selline otsustus oli

vastavalt Eesti Advokatuuri üldkogu 11. aprilli 2002. a otsuse "Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise kord ja tasumäärad" § 6 lg-le 3 ja § 7 lg-le 1 aluseks, millest lähtudes advokatuuri juhatus

maksis riigi õigusabi eest ettenähtud tasu advokaadibüroo pidajale välja.

KrMK § 87 p 3 luges määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva summa kohtukulude hulka ja KrMK § 89

lg 1 sätestas, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel nõuab kohus süüdimõistetult sisse kohtukulud, välja

arvatud tõlkidele makstud või väljamaksmisele kuuluvad summad.

9. Seega tuli ringkonnakohtul KrMK § 88 lg 4 ja advokatuuri üldkogu viidatud otsuse § 6 lg 3 alusel määrata

kindlaks kaitsjale riigieelarve vahenditest advokatuuri juhatuse poolt väljamaksmisele kuuluv summa, ning

seejärel mõista sama summa R. V.-lt KrMK § 87 p 3 ja § 89 lg 1 alusel riigi kasuks välja.

Ringkonnakohus seda aga ei teinud. 14. juuni 2004. a kohtuotsuses apellatsioonimenetluse kulude küsimust

ei käsitletud. Kriminaaltoimikus (tl 126) on vaid määrus, milles märgitakse, et advokaat taotleb töötasu

väljamõistmist 6 ajapunkti ulatuses summas 531 krooni, ja millega mõistakse see summa R. V.-lt õigusabi

eest riigituludesse. See määrus kannab küll kuupäeva 15. mai 200, kuid arvestades asja kriminaalmenetluse

kulgu, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul tegemist tehnilise veaga ja määruse tegelik kuupäev

peab olema 15. juuni 2004. a.

Seega on Tallinna Ringkonnakohus mõistnud R. V.-lt riigi kasuks välja 531 krooni õigusabikulu, vaatamata

sellele, et kaitsjale väljamaksmisele kuuluv summa on jäänud kindlaks määramata.

10. Lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg-st 3 menetleb Riigikohus

käesolevat kriminaalasja 1. juulil 2004. a jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) alusel, mille

§ 191 lg-st 3 tuleneb Riigikohtu pädevus teha kassatsiooni läbi vaadates uus kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsus isegi juhul, kui kulusid ei ole vaidlustatud.

11. Selle otsuse punktidest 7-9 nähtub, et kriminaalasjas on jäänud lahendamata advokaat K. Tederi 17. mai

ja 14. juuni 2004. a taotlused kaitsjale seoses apellatsiooni koostamisega ja apellatsioonimenetlusega

väljamaksmisele kuuluvate summade kindlaksmääramiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja

taotlustes esitatud ajapunktide arv võib adekvaatselt kajastada kaitsja poolt õigusabi osutamiseks, s.h

toimikumaterjalidega tutvumiseks, väljakirjutuste ja koopiate tegemiseks, kliendiga kohtumiseks,

apellatsiooni koostamiseks, kohtuistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulunud aega ja tööpanust.

Seega on taotlused põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

12. KrMS § 185 lg-st 2 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleneb, et juhul kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu

otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses menetluskulud selle isiku

kanda, kellel need on tekkinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määratud kaitsjale makstav tasu kui

menetluskulu (KrMS § 175 lg 1 p 4) tekib sellisel juhul määratud kaitsja kaitsealusel, mitte aga riigil, kes

üksnes tagab tasu väljamaksmise kaitsjale. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis R. V. kaitsja apellatsiooni

rahuldamata ja Harju Maakohtu 7. mai 2004. a süüdimõistva otsuse muutmata, tuleb vandeadvokaadi abi

K. Tederile seoses apellatsiooni koostamisega ja apellatsioonimenetluses osalemisega riigieelarve vahendite

arvelt väljamõistetud 2301 krooni KrMS § 185 lg 2 alusel R. V.-lt riigi kasuks välja mõista.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib seejuures, et kui ringkonnakohus oleks lahendanud kohtukulude

küsimuse kohtuotsuse tegemisel Kriminaalmenetluse koodeksi kehtivusajal, tulnuks ka KrMK § 87 p-st 3 ja

§ 89 lg-st 1 lähtudes mõista kaitsjale riigieelarve vahendite arvelt makstav tasu 2301 krooni välja R. V.-lt.

III

13. R. Visnapuu kaitsja esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks 16

ajapunkti ulatuses summas 1416 krooni. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud toimiku materjalidega

tutvumiseks ja kaitsealusega kohtumiseks 8 ajapunkti ning teist sama palju kassatsiooni koostamiseks.

14. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks

kassatsioonimenetluses on põhjendatud osaliselt. Kohtukolleegium märgib, et K. Teder oli R. V. kaitsja alates

menetlusest Harju Maakohtus. Materjalidega tutvumiseks kulunud aja eest on kaitsjale tasu välja mõistetud

nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses esitatud taotluste alusel. Ringkonnakohtu

vaidlustatud otsuse motiveeriv osa on lühike, konkreetne ja üheselt mõistetav, mistõttu sellega tutvumine ei

saanud olla kaitsja jaoks kuigivõrd aeganõudev. Ka on käesoleval juhul tegemist vähemahuka

üheepisoodilise kriminaalasjaga, kus vaidlus on piirdunud karistuse mõistmise küsimusega. Samuti arvestab

kriminaalkolleegium asjaolu, et kassatsioon kattub valdavas osas sõna-sõnalt Tallinna Ringkonnakohtule

esitatud apellatsiooniga.

Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et advokaat K. Tederi Riigikohtule esitatud

taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks on põhjendatud 4 ajapunkti ulatuses, mistõttu riigieelarvest eraldatud

vahendite arvel tuleb advokaadibüroole välja mõista 354 krooni. KrMS § 186 lg 1 alusel kuulub see summa

väljamõistmisele R. V.-lt riigi kasuks.

15. Lähtudes KrMS § 361 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 14. juuni 2004. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid tühistades Tallinna Ringkonnakohtu

15. juuni 2004. a määruse, teeb ise otsuse apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitamise osas.

Hannes Kiris

Lea Kivi

Eerik Kergandberg