3-3-1-59-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-59-04

Määruse kuupäev

16. november 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann

Kohtuasi

Avo Andreksoni kaebus Pärnu Linnavalitsuse 1. detsembri 2003. a

korralduse nr 1486 tühistamiseks, Pärnu maavanema 15. aprilli

1998. a korralduse nr 660-m tühistamiseks Nikolai 27 osas, Pärnu

Linnavolikogu 20. juuni 1996. a otsuse nr 49 tühistamiseks

Nikolai 27 osas ja Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21. septembri

1994. a otsuse nr 1463 v/1-12 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. juuli 2004. a määrus

haldusasjas nr 2-3/813/04

Menetluse alus Riigikohtus

Avo Andreksoni erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Avo Andreksoni erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. juuli 2004. a määrus haldusasjas

nr 2-3/813/04 ja Pärnu Halduskohtu 4. mai 2004. a määrus haldusasjas nr 3-18/2004.

Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi Pärnu Halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avo Andrekson esitas 2. veebruaril 2004 Pärnu Halduskohtule kaebuse seonduvalt Pärnus

Nikolai 27 asuva hoone ja maaga. Osa kaebuses esitatud taotlustest kohus eraldas ja tagastas selles

osas määrusega. Nimetatud määruse jõustumisel jäid kohtu menetlusse järgmised taotlused:

1) tühistada Pärnu Linnavolikogu 20. juuni 1996. a otsus nr 49 Nikolai 27 osas;

2) tühistada Pärnu maavanema 15. aprilli 1998. a korraldus nr 660-m Nikolai 27 osas;

3) tühistada Pärnu Linnavalitsuse 1. detsembri 2003. a korraldus nr 1486.

Halduskohus on asjas teinud 2. märtsil 2004 ja 10. märtsil 2003 kaebuse käiguta jätmise määrused.

Kaebaja täpsustas 10. märtsi 2004 a ja 17. märtsi 2004. a kaebust ja esitas täiendava taotluse -

tühistada Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu (EEN) 21. septembri 1994. a otsus nr 1463v/1-12.

2. Pärnu Halduskohus leidis 4. mai 2004. a määruses haldusasjas nr 3-18/2004, et kaebus Pärnu

Linnavolikogu 20. juuni 1996. a otsuse nr 49, Pärnu maavanema 15. aprilli 1998. a korralduse nr 660-

m ja Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 21. septembri 1994. a otsuse nr 1463v/1-12 tühistamiseks on

esitatud tähtaega rikkudes ning lõpetas nendes nõuetes menetluse. Menetlust jätkati taotluse osas

tühistada Pärnu Linnavalitsuse 1. detsembri 2003. a korraldus nr 1486 "Nikolai tn 27 maa

mittetagastamine ja kompenseerimine". Kohus põhjendas määrust järgmiselt.

Kaebaja väidete kohaselt ei ole vaidlustatud haldusakte talle teatavaks tehtud ning viidates HKMS

§ 9 lg-le 1, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates

haldusakti teatavaks tegemisest, on kaebaja seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus

leidis, et kui isikule on selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning tal on alust arvata,

et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja

jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Asja materjalide hulgas on Pärnus Nikolai 27 asuva maa munitsipaalomandisse taotlemise toimik,

millega kaebaja esindaja on kaebuse täienduse kohaselt tutvunud. Toimikus on ka Pärnu maavanema

korraldus nr 660-m, Pärnu Linnavolikogu otsus nr 49, riigi vara munitsipaalomandisse andmise akt

nr 18/617, kus vara üleandmise ühe alusena on viidatud ka EEN otsusele nr 1463v/1-12. Nimetatud

aktile ja otsusele viitab kaebaja esindaja 11. aprillil 2003. Munitsipaliseerimise toimikule ja selles

asuvatele aktidele on kaebaja viidanud ka 16. aprillil 2003 Pärnu Halduskohtule haldusasjas nr 3-

32/2003 esitatud kaebuse täienduses. EEN otsusest nr 1463v/1-12 oli kaebaja teadlik hiljemalt

14. märtsil 2003, kui tema esindaja tegi vastavaid järelepärimisi Riigiarhiivile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile. Samas toimikus on ka kaebaja 2. aprilli 2003. a avaldus Pärnu

maavanemale korralduse nr 660-m tühistamiseks. Seega oli kaebaja hiljemalt aprillis 2003 teadlik

nimetatud haldusaktidest, nende sisust ja mõjust tema õigustele.

Halduskohus on 2. märtsi 2004. a ja 10. märtsi 2003. a määrustes selgitanud kaebajale

tühistamiskaebuse esitamise tähtaega ja tähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust.

Halduskohus leidis, et kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebaja taotlust tähtaja

ennistamiseks ei ole esitanud, tuleb menetlus otsuse nr 49, korralduse nr 660-m ja EEN otsuse

nr 1463v/1-12 tühistamise taotluste osas kooskõlas HKMS § 12 lg-ga 3 lõpetada.

3. A. Andrekson esitas Pärnu Halduskohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule,

milles pidas vääraks halduskohtu seisukohta, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Ta palus

halduskohtu määruse tühistada. Erikaebust põhjendas ta järgmiselt.

HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva

jooksul haldusakti teatavakstegemisest. Vaidlustatud haldusakte ei ole Nikolai 27 omanikule

Leonoore-Eliisabet Silverele ega tema lastele Linda ja Avo Andreksonile teatavaks tehtud. Kaebaja

on pöördunud mitmete ametkondade poole, et saada haldusakti, mis andis aluse Nikolai 27 asuva

hoone ja maa vormistamiseks Pärnu linna omandisse. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et

kaebaja, olles tutvunud enda algatatud haldusasja nr 3-32/2003 juurde esitatud maa

munitsipaalomandisse andmise toimikuga 2003. aasta oktoobris, esitas 21. oktoobril 2003 kaebuse

täienduse, milles muuhulgas olid taotlused tühistada otsus nr 49 ja korraldus 660-m. Kohtuistungil

24. oktoobril 2003 pidas aga kohtunik otstarbekaks need nõuded vaadata läbi eraldi asjana. Seega oli

kaebus esitatud algselt juba 21. oktoobril 2003, s.t tähtaegselt.

Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et 19. märtsil 2003 pöördus kaebaja esindaja Võido Voor

Pärnu Linnavolikogu poole, paludes koheselt peatada Nikolai 27 asuva asuva maa ja hoonete

võõrandamine, moodustada asjaolude selgitamiseks komisjon, esitada Pärnu Maakohtule taotlus

Nikolai 27 asuva maa linna omandina kinnistamise tühistamiseks ja esitada taotlus Nikolai 27 asuva

hoone väljaarvamiseks linna omandist.

Kohus ei ole kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse otsustamisel arvestanud ka seda, millal tekkis

L. ja A. Andreksonil õigus esitada kaebus Nikolai 27 asuva hoone ja maa munitsipaalomandisse

vormistamise otsuse vaidlustamiseks. Notar väljastas neile ühise seadusjärgse pärimisõiguse

tunnistuse 7. oktoobril 2003. Kaebus esitati 21. oktoobril 2003, seega tähtaja piires.

4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis 19. juuli 2004. a määruses, et halduskohtu

määrus on põhjendatud ja seaduslik ning erikaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.

Kaebuse esitaja ema Leonoore Silvere esitas avalduse Nikolai 27 asuva hoone ja maa tagastamiseks

25. veebruaril 1994. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 12. mai 1997. a otsusega nr 4 (koos hilisemate

muudatustega) jäeti taotlus hoone ja maa tagastamiseks rahuldamata, kuna seda ei esitatud

tähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2001. a otsusega tühistati ÕVVTK Pärnu

linnakomisjoni nimetatud otsuse punkt 7 osaliselt, s.o osas, mis puudutas taotluse rahuldamata jätmist

maa tagastamiseks. Seega otsustati Nikolai 27 asuva hoone tagastamise küsimus lõplikult ÕVVTK

Pärnu linnakomisjoni 12. mai 1997. a otsusega ning nimetatud hoone osas kaebuse esitaja oma ema

õigusjärglasena õigustatud subjektiks olla ei saa. Nikolai 27 asuva maa osas tunnistati kaebuse esitaja

ema õigustatud subjektiks ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 19. veebruari 2003. a otsusega. Vastavalt

7. oktoobril 2003 koostatud ja välja antud notariaalse pärimisõiguse tunnistusele pärisid nimetatud

nõudeõiguse kaebuse esitaja Avo Andrekson ja tema õde Linda Andrekson. EEN 21. septembri

1994. a otsus nr 1463v/1-12 oli aluseks Nikolai 27 asuva muusikakooli hoone munitsipaliseerimiseks

ja üleandmiseks Pärnu linnale. Pärnu Linnavolikogu 20. juuni 1996. a otsusega nr 49 taotleti Nikolai

27 asuvate hoonete juurde määratud krundi munitsipaalomandisse andmist ning maavanema

korraldusega nr 660-m taotlus rahuldati.

Kuna avaldus Nikolai 27 asuva hoone tagastamiseks oli esitatud hilinemisega, ei saanud hoone

munitsipaliseerimine enam puudutada kaebuse esitaja või tema ema huve ning EEN ega kohalik

omavalitsus ei pidanud otsusest neile teatama. Maa munitsipaalomandisse andmise korra punkti 13

kohaselt ei pidanud kohalik omavalitsus menetlusse kaasama maa tagastamise õigustatud subjekte,

kui maad taotletakse munitsipaalomandisse Maareformi seaduse § 28 lg 1 p 1 alusel. Käesoleval

juhul taotleti munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete juurde maad just sel alusel, s.o

munitsipaalomandisse jäävate hoonete alust ja neid teenindavat maad. Seega ei olnud kaebuse esitaja

ema maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamisel menetlusosaliseks ning talle ei tulnud

teatavaks teha ka sellega seotud otsuseid. Seepärast ei oma kaebuse tähtaegsuse hindamisel tähtsust

asjaolu, et haldusorganid ei ole vaidlustatud otsuseid kaebuse esitajale või tema emale üle andnud ega

saatnud. HKMS § 9 lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, millal kaebuse esitaja sai teada

vaidlustatud haldusaktidest.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebuse esitaja tutvus oma

esindaja kaudu vaidlustatud haldusaktidega hiljemalt aprillis 2003. Eeltoodu nähtub erikaebuses

viidatud pöördumisest Pärnu Linnavolikogu poole, samuti 2. aprilli 2003. a avaldusest Pärnu

maavanemale korralduse nr 660-m tühistamiseks punkti 1.3 osas. Maavanem on 30. aprillil 2003

kaebuse esitaja esindajale vastanud ja leidnud, et korraldus on kooskõlas seadusega. Volikogu otsus ja

maavanema korraldus on võetud toimiku juurde. Asjaolu, et asja materjalide juurde ei ole nõutud

EEN 21. septembri 1994. a otsust, ei takistanud kohtul kindlaks tegemast nimetatud otsuse

vaidlustamise tähtaega. Maa munitsipaliseerimise toimikus asuv riigi vara munitsipaalomandusse

andmise akt nr 18/617 teeb vara üleandmise alusena viite EEN nimetatud otsusele, mistõttu oli

nimetatud aktiga tutvudes võimalik hinnata EEN otsuse vaidlustamise vajadust. Riigiarhiivi vastuse

kohaselt on EEN 21. septembri 1994. a koosoleku protokollile kehtestatud juurdepääsupiirang ning

seetõttu jäeti kaebuse esitaja esindaja taotlus otsuse väljastamiseks rahuldamata. Nimetatud otsuse

oleks kohus pidanud välja nõudma juhul, kui eelmenetluses oleks selgunud, et kaebus on esitatud

tähtaegselt. Kuivõrd kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks otsuse väljanõudmine vajalik ei

olnud, pole kohus rikkunud HKMS § 12 lg 2 punkti 2.

Ringkonnakohus leidis, et Pärnu Linnavolikogu poole pöördumine ei oma kaebuse tähtaegsuse

seisukohalt tähtsust. Pöördujaks ei olnud kaebuse esitaja ning tegemist ei olnud vaidemenetlusega,

millisel juhul hakkaks tähtaeg kulgema kaebuse rahuldamata jätmise otsuse teatavaks tegemisest

(HKMS § 9 lg 3). Pealegi pidi kaebuse esitaja esindaja ka kohtuväliste õiguskaitse abinõude

kasutamisel ette nägema, et kohtusse pöördumise võimalus langeb kohtusse pöördumise tähtaja

möödumise tõttu ära.

Ringkonnakohus leidis, et õige ei ole erikaebuse esitaja väide, et kaebus on kohtule esitatud juba

21. oktoobril 2003. Haldusasjas nr 3-32/2003 nähtub 24. oktoobri 2003. a istungiprotokollist, et

kohus ei pidanud kaebuse täiendamist viie erineva taotlusega võimalikuks ning tagastas kaebuse

täienduse, juhtides kaebaja esindaja tähelepanu sellele, et kaebus tuleb esitada eraldi haldusasjana.

Kaebuse esitaja esitas kaebuse alles 2. veebruaril 2004. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtis

kontrollida, kas kaebuse esitajal oli enne pärimisõiguse tunnistuse välja andmist õigus kaebust

esitada, sest kaebust ei esitatud ka 30-päevase tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistuse

väljaandmisest arvates.

Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tähtaja ennistamise taotluse esitamise vajalikkusest, jäi

kaebuse esitaja seisukohale, et kaebus on tähtaegne ja taotlust ei esitanud. Ringkonnakohtus ei ole

võimalik esitada uusi taotlusi (HKMS § 34 lg 3), seega ei saa ringkonnakohus enam anda kaebuse

esitajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kuna kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlust ei ole esitatud, on halduskohus kaebuse tagastanud õigesti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. A. Andrekson palub Riigikohtule esitatud erikaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

määruse. Erikaebuses leitakse, et halduskohtule esitati kaebus tähtaegselt ja kohtul ei olnud alust

nõuda taotlust tähtaja ennistamiseks. Erikaebuses väidetakse järgmist:

1) Pärnu Linnavolikogule 19. märtsil 2003 esitatud kaebus on käsitatav vaidena ja esindajal V. Vooril

oli õigus esitada selline vaie. Vaides sisalduva taotluse rahuldamata jätmisel on õigus esitada kaebus

halduskohtule 30 päeva jooksul;

2) HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt sai ta pöörduda halduskohtusse alles pärast pärimisõiguse tunnistuse

väljaandmist 7. oktoobril 2003. Esindaja esitas 21. oktoobril 2003 haldusasjas nr 3-32/2003 kaebuse

täienduse, milles taotleti haldusaktide tühistamist. Kohus tagastas selle, viidates taotluse muutmise

ebaotstarbekusele, kuid kaebuses sisalduvad nõuded olid esitatud tähtaegselt;

3) kohtud jätsid välja selgitamata, kas Nikolai 27 asuva hoone vormistamisel Pärnu linna omandisse

oli olemas EEN 21. septembri 1994. a otsus. See otsus jäi Riigiarhiivist väljastamata, sest otsust pole,

mitte aga seetõttu, et on kehtestatud juurdepääsupiirang.

6. Pärnu Linnavolikogu kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et erikaebuse väited ei anna alust

kohtute määruste tühistamiseks.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 19. veebruari 2003. a otsusega (p 1) tunnistati omandireformi

objektiks Pärnus Nikolai 27 asuv maa (krundi suurus 1223 m2, tähtajatu põhirendiõigus maale) ja

subjektiks (p 3) Leonore Andrekson.

8. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või

toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi.

HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva

jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja

lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui

halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.

9. Kohtud on leidnud, et kaebus esitati tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole

esitatud. Erikaebuse esitaja leiab, et esitas kaebuse tähtaegselt. Seejuures viitab ta asjaolule, et

haldusaktide tühistamiskaebust sai esitada alles pärast seda, kui notar oli pärimisõiguse tunnistuse

7. oktoobril 2003 väljastanud.

10. Omandireformi aluste seaduse § 161 lg 1 kohaselt on nõudeõigus päritav tsiviilseadustes

sätestatud korras. Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seaduste sätteid, sõltumata pärandi

avanemise kohast. Kui vara tagastamise või kompenseerimise otsust ei ole tehtud, on nõudeõiguse

pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Sellisel juhul

tagastatakse või kompenseeritakse vara pärijale.

Pärimisseaduse § 1401 lg 1 kohaselt väljastab notar pärija või annakusaaja nõudel pärimistunnistuse

pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt väljastab notar

pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.

11. Käesoleva haldusasja juurde võetud haldusasja nr 3-32/2003 toimikus on lehekülgedel 85 ja 88

Pärnu notari 7. oktoobril 2003 koostatud ja välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Selle

tunnistuse kohaselt Leonoore-Eliisabet Silvere (ka Leonora Silvere), sündinud 5. veebruaril 1901,

surnud 15. jaanuaril 1999, vara pärijateks seaduse järgi on võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed

Avo Andrekson ja Linda Andrekson. Pärandvara koosneb muuhulgas ka nõudeõigusest Leonoore-

Eliisabet Silverele tagastatavatele maadele (asukohaga Pärnu linnas Nikolai 27, kinnistu nr 2152,

pindalaga 1223 m2) vastavalt ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni otsusele nr 1, mis on välja antud

19. veebruaril 2003.

Ringkonnakohtu 19. juuli 2004. a määruses on tuvastatud, et "Nikolai 27 maa osas tunnistati kaebaja

ema õigustatud subjektiks ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 19.02.2003 otsusega. Vastavalt 7. oktoobril

2003 koostatud ja välja antud pärimisõiguse tunnistusele pärisid nimetatud nõudeõiguse kaebuse

esitaja ja Linda Andrekson."

Seega tekkis A. Andreksonil ja tema õel L. Andreksonil nõudeõigus Pärnus Nikolai 27 asuvale

tagastatavale maale 7. oktoobril 2003. Samal ajal tekkis neil ka HKMS § 7 lg-s 1 sätestatud

kaebeõigus.

12. Ringkonnakohus leidis, et kaebust halduskohtule ei esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud 30-

päevase tähtaja jooksul, arvates pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest, vaid alles 2. veebruaril

2004. Erikaebuse esitaja väidab, et kaebus esitati tähtaegselt 21. oktoobril 2003 (haldusasi nr 3-

32/2003), kui ta kaebust täiendas.

Käesoleva haldusasja juurde võetud haldusasja nr 3-32/2003 toimikus on A. Andreksoni 20. märtsil

2003 Pärnu Halduskohtule esitatud kaebus taotlusega tühistada Pärnu Linnavolikogu 20. veebruari

2003. a otsuse nr 21 p 1.1, millega otsustati võõrandada Nikolai 27 asuv kinnistu. Pärnu Halduskohus

jättis kaebuse neljal korral käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kõige olulisemaks

puuduseks loeti seda, et kaebajal polnud pärimisõiguse tunnistust. Pärast pärimisõiguse tunnistuse

esitamist 7. oktoobril 2003 võeti haldusasi menetlusse. 24. oktoobri 2003. a kohtuistungi protokolli

(tl 121) kohaselt esitas A. Andreksoni esindaja V. Voor kaebuse täienduse koos taotlusega viie

haldusakti tühistamiseks, kuid protokollilise määrusega jättis kohus selle käiguta ja tagastas HKMS

§ 19 lg 8 alusel, sest pidas nõude muutmist ebaotstarbekaks. Kohus selgitas kaebajale võimalust

esitada uue nõudega eraldi kaebus. A. Andreksoni esindaja esitaski 2. veebruaril 2004 Pärnu

Halduskohtule kaebuse, mis sisaldab muuhulgas ka samu tühistamistaotlusi, mis olid haldusasjas

nr 3-32/2003.

13. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega selles, et A. Andrekson oli oma esindaja kaudu

hiljemalt aprillis 2003 teadlik vaidlustatud haldusaktidest, kuid nõudeõigus ja kaebeõigus tekkis tal

alles pärimisõiguse tunnistuse saamisel 7. oktoobril 2003. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et

kohus eksitas kaebuse esitajat, pidades 24. oktoobri 2003. a istungil kaebuse täiendust

ebaotstarbekaks ja tagastades selle koos ettepanekuga esitada selles osas eraldi kaebus. Seetõttu on

tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused. Mõjuvaks põhjuseks on halduskohtu eksitav tegevus, mille

tagajärjel A. Andreksoni esindaja esitas 2. veebruaril 2004 uue kaebuse.

14. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. juuli 2004. a määrus ja Pärnu Halduskohtu

4. mai 2004. a määrus tuleb tühistada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi Pärnu

Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann