3-1-1-105-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-105-04

Otsuse kuupäev

11. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea

Kivi

Kohtuasi

A. A. väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Lääne-Viru Maakohtu 2. juuni 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-125/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. oktoober 2004. a

Resolutsioon

1. Jätta Lääne-Viru Maakohtu 2. juuni 2004. a otsus A. A.-i väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 järgi

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. A.-it karistati Lääne-Viru Politseiprefektuuri 10. oktoobri 2003. a otsusega Liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 7419 järgi 200 trahviühiku (12 000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et olles alkoholijoobes

juhtis ta 12. septembril 2003. a Tapal sõiduautot Ford Escort.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja Sergei Razguljajev vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Lääne-Viru

Maakohtus, taotledes otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei juhtinud A. A. autot joobeseisundis. Politseipatrull tuli seisva auto juurde, milles A. A.

magas. Lisaks märgiti kaebuses, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud talle arusaadavas keeles tema

õigusi, ülekuulamine toimus eesti keeles ilma tõlgi juuresolekuta. Ta ei valda eesti keelt ja seetõttu ei saanud

tutvuda väärteoprotokolli sisuga. Samuti ei võimaldatud tal tutvuda asja materjalidega ning ei vastatud tema

18. septembri 2003. a taotlusele.

3. Lääne-Viru Maakohtu 2. juuni 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohus leidis, et politseitöötaja I. Illisoni ja tunnistaja N. V. ütlustega on tõendatud, et A. A. peeti kinni auto

juhtimisel. Seda, et ta oli alkoholijoobes, kinnitas menetlusalune isik ise; seda tõendavad ka I. Illisoni

ütlused, et autos oli tugev alkoholilõhn ja tunnistaja S. T. ütlused, et ta jõi A. A.-ga koos siidrit.

Samas tõdes kohus, et väärteoasja kohtuvälises menetluses esines menetlusõiguse rikkumisi. Kohtuvälise

menetleja ametnik kuulas üle vene keelt rääkivad tunnistajad S. T. ja N. V. ning menetlusaluse isiku A. A.-i,

kuid protokollid on koostatud eesti keeles. Protokollid tõlkis ülekuulatud isikutele menetleja. Vastavalt

VTMS §-le 24 ja KrMK § 112 lg-le 1 oleks I. Illison pidanud kaasama tõlgi. Samas tugines kohus Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. aprilli 1997. a otsusele asjas nr 3-1-1-36-97, kus leiti, et menetlusnormide

rikkumisega saadud ütlusi võib pidada lubatavateks tõenditeks, kui need langevad kokku samast isikulisest

allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud menetlustoimingutes, mis on

teostatud menetlusnorme järgides. Kohtuistungil kinnitas N. V. oma esialgseid ütlusi täielikult. S. T. ütlustes

esineb erinevusi, kuid osas, mida S. T. kohtuistungil ei kinnitanud, kohus tema ütlusi arvesse ei võtnud.

Kohus ei võtnud arvesse ka A. A.-i kohtuvälises menetluses antud ütlusi, sest need olid saadud

menetlusõigust rikkudes.

Kohus luges menetlusõiguse rikkumiseks kaitsja mittevõimaldamise A. A.-le ehkki ta soovis kaitsja osavõttu.

Kohus leidis aga, et kuna A. A.-l oli võimalik kaitsjaga kontakteeruda pärast ekspertiisi, ei olnud tegemist

rikkumisega, mis peaks kaasa tooma kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaat M. Korlenko,

kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteoasja menetluse lõpetada.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on asja menetlemisel rikutud oluliselt menetlusõigust, mis seisneb selles, et

kohtuvälises menetluses ei osalenud tõlk. A. A.-il ei olnud võimalik tutvuda joobeekspertiisi aktiga, kuna ta

ei valda eesti keelt. Ka ei antud talle selle akti koopiat, mistõttu tal ei olnud võimalik akti vaidlustada.

Menetlusõigust rikuti ka sellega, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud väärteomenetluse alustamisel ja

esimeste menetlustoimingute tegemisel tema õigusi. Neid tutvustati alles väärteoprotokolli koostamisel

pärast joobeekspertiisi ja ülekuulamist. Politseitöötaja ei võimaldanud A. A.-il võtta ühendust kaitsjaga,

A. A.-lt võeti ära telefon ja ta paigutati arestikambrisse. Sellega rikuti VTMS § 19 lg-t 2. Lisaks on

kohtuvälise menetleja otsuses näitamata tõendid, millele tuginedes otsus on tehtud. Joobeekspertiisi

tegemisel rikuti vastava korra nõudeid. Ekspertiis oli ebaobjektiivne ning välja ei selgitatud alkoholisisaldust

veres. Seega ei ole A. A. oobeseisund tõendatud.

5. Ida Politseiprefektuuri vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Kohtuvälises menetluses suheldi menetlusaluse isikuga vene keeles. Kuigi ülekuulamise protokoll koostati

eesti keeles, kuulati A. A. kaebemenetluse käigus Lääne-Viru Maakohtus üle väärteomenetluse seadustiku

nõuete kohaselt. Pealegi jättis kohus arvestamata menetlusnorme rikkudes võetud ütlused. Tunnistajate

ülekuulamisel puudub menetlusalusel isikul menetlustoimingus osalemise ja selle kohta märkuste tegemise

õigus, kusjuures ka tunnistajate puhul lähtus kohus üksnes ütlustest, mida kohtuistungil korrati.

Ülekuulamisel selgitati A. A.-le õigused ja kohustused vene keeles, mille kohta ta andis ülekuulamise

protokolli allkirja.

Vastuses leitakse, et arusaamatu on joobeseisundi vaidlustamine kassatsioonkaebuses. Maakohtus seda

asjaolu ei vaidlustatud, vaid A. A. tunnistas, et oli joobes.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri menetluse keelega seonduvat, vaid VTMS §-dest 2 ja 24

tulenevalt tuleb lähtuda kriminaalmenetluse regulatsioonist. Kohtuvälise menetluse ajal kehtinud KrMK § 16

lg 1 nägi ette, et kriminaalmenetluse keeleks on eesti keel, kuid menetlus võib toimuda kohtu

(väärteomenetluse erisustest tulenevalt ka kohtuvälise menetleja) ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus

keeles, kui nad seda valdavad. Kohtuvälise menetleja vastuses kassatsioonkaebusele ongi väidetud, et

menetlusaluse isikuga suheldi vene keeles. Selle väitega seoses märgib kriminaalkolleegium, et juhul kui

kohtuväline menetlus ei toimunud eesti keeles, pidi kohtuvälise menetluse ajal kehtinud KrMK § 16 lg-st 4

tulenevalt olema ka menetlusdokumendid koostatud menetluse keeles. Vastav nõue haakub menetlusaluse

isiku õigusega tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise regulatsiooniga, mille

kohaselt tunnistaja ütlused protokollitakse võimalikult sõna-sõnalt ning ülekuulamisprotokoll antakse

tunnistajale läbi lugeda.

Samas juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et kõnealust probleemi käsitles ka Lääne-Viru

Maakohus, kes rikkumised kõrvaldas. Tunnistajad ja menetlusalune isik kuulati kohtumenetluses uuesti üle

ja otsuse tegemisel arvestas kohus üksnes kohtus antud ütlusi. Sama kehtib ka joobeseisundi tuvastamise

kohta. Maakohus lähtus joobeseisundit tuvastatuks lugedes A. A. enda kohtuistungil mitmel korral öeldust, et

ta oli tarvitanud alkoholi - mitu purki siidrit (tl 38 ja 39). Maakohtule esitatud kaebuses A. A. enda

alkoholijoovet ei vaidlustanud. Samuti ei pidanud ta vajalikuks joobeseisundi tuvastanud arsti ülekuulamist

kohtus.

7. VTMS § 58 lg-te 1 ja 2 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, mille käigus

tuleb menetlusalusele isikule teatada tema õigused vastavalt VTMS §-le 19. Väärteoasja materjalidest

nähtub, et A. A.-le tutvustati õigusi väärteoprotokolli koostamisel ja ülekuulamise alguses.

Kassatsioonkaebuse kohta antud vastuses leiab Ida Politseiprefektuur, et esimeseks menetlustoiminguks oligi

A. A. ülekuulamine menetlusaluse isikuna.

Tuginedes Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2004. a otsusele asjas nr 3-3-1-77-03 (RT III 2004, 13, 159) leiab

kriminaalkolleegium, et esimeseks menetlustoiminguks oli A. A. toimetamine joobeseisundi tuvastamiseks

tervishoiuasutusse. Sellest tulenevalt oleks tulnud A. A.-le tema õigusi tutvustada enne tervishoiuasutusse

toimetamist.

VTMS § 150 lg-s 1 väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste loetelus ei ole menetlusalusele isikule tema

õiguste tutvustamata jätmist esimese menetlustoimingu tegemisel. A. A. väärteoasja kohtuväline

menetlemine toimus enne Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2004. a otsuse tegemist. A. Abinile tema õiguste

tutvustamine alles pärast esimese menetlustoimingu tegemist ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega

põhjendamatut kohtuotsust, sest A. A. ei ole oma alkoholijoovet kohtuvälises menetluses ega esimese astme

kohtus vaidlustanud. Seega puudub alus tunnistada käesoleval juhul A. A.-le tema õiguste tutvustamist pärast

esimese menetlustoimingu tegemist väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel.

8. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik soovib kaitsjat.

VTMS § 19 lg 2 kohaselt peab menetlusalusele isikule võimaldama kaitsjaga ühendust võtta kohe menetluse

alustamisel, s.o esimese menetlustoimingu tegemisel, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu

tegemist.

Asjaolu, et menetlusalusele isikule kaitsjaga ühenduse võtmist esimese menetlustoimingu tegemisel ei

võimaldatud, kinnitavad kohtuvälise menetleja ametniku maakohtus antud ütlused (tl 45).

Kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul kaitsja puudumist ei loeta VTMS § 150 lg-s 1 sõnaselgelt

väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuid see rikkumine võidakse tunnistada oluliseks

menetlusõiguserikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel, kui see tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu

lahendi.

Arvestades, et pärast väärteoprotokolli koostamist ei olnud A. A. võimalused kaitsja valimiseks piiratud,

leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et esimese menetlustoimingu tegemisele A. A.-il kaitsja kutsumise

mittevõimaldamine ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtulahendit. Seega puudub VTMS

§ 150 lg 2 järgi alus selle rikkumise tunnistamiseks väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.

Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsioonkaebuse

rahuldamata ja Lääne-Viru Maakohtu otsuse muutmata.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi