3-2-1-116-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-116-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed V. Kõve ja T. Tampuu

Kohtuasi

AS Eesti Ühispank ja Toomas Katu"ini hagid TOOMASE

PUIDUTÖÖSTUS OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS Elva

Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. aprilli 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-52/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ ja Toomas Katu"ini

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

11. oktoober 2004. a

Istungil osalenud isikud

T. Katu"in enda nimel ning TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ

seadusliku esindajana. Kolmanda isiku AS AARDLA PUIT

(pankrotis) seaduslik esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat

Margo Lemetti.

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2004. a otsus ja

saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebused rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Ann Saar TOOMASE

PUIDUTÖÖSTUS OÜ kassatsioonkaebuselt 27. mail 2004. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ning Toomas

Katu"inile kassatsioonkaebuselt 28. mail 2004. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Ühispank esitas 9. aprillil 2002. a Tartu Maakohtule hagi TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS

OÜ vastu, milles palus tunnustada oma 1 055 539 krooni 19 sendi suurust nõuet AS Elva

Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 86 lg 1 p-s 1 märgitud

rahuldamisjärgu nõudena.

2. Toomas Katu"in esitas 15. mail 2002. a Tartu Maakohtule hagi TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ

vastu, milles palus tunnustada oma 3 067 200 krooni suurust nõuet AS Elva Metsamajand (pankrotis)

pankrotimenetluses. Kohtuistungil palus T. Katu"in nõuet tunnustada summas 587 000 krooni.

3. Tartu Maakohtu 1. novembri 2002. a määrusega kaasati T. Katu"ini hagi menetlusse kolmandate

isikutena hageja poolel AS AARDLA PUIT (pankrotis) ja AS Eesti Ühispank.

4. Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2003. a määrusega liideti AS Eesti Ühispank ja T. Katu"ini hagid ühte

menetlusse.

5. AS Eesti Ühispank hagi kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 17. novembri 1997. a otsusega välja AS

Elva Metsamajand pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses nõude summas 1 055 539 krooni.

8. märtsil 2002. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul AS Eesti Ühispank nõuet ei tunnustatud,

kuna kostja vaidles sellele vastu.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja AS Elva Metsamajand vahel

7. mail 1996. a sõlmitud rahalise katteta akreditiivi avamise lepingust ja Rootsi äriühingu AB Allon

kasuks avatud akreditiivist. Hageja on akreditiivi alusel teinud väljamakse AB Allonile 1 949 000

Rootsi krooni. Vastavalt akreditiivi avamise lepingule kohustus AS Elva Metsamajand hagejale selle

summa tagastama. Pankroti väljakuulutamise päeva Eesti Panga ametliku kursi järgi on nõude

summaks 3 584 990 krooni 60 senti. Nõue kuulub pankrotimenetluses rahuldamisele esimeses järgus,

kuna see on tagatud kommertspandiga vastavalt hageja ja AS Elva Metsamajand vahel 6. augustil

1996. a sõlmitud ja 10. augustil 1996. a ettevõtteregistris esimesel järjekohal registreeritud

kommertspandilepingule. 19. novembril 1996. a sõlmisid hageja ja AS Elva Metsamajand lisaks

pandilepingu, millega AS Elva Metsamajand pantis Puhja vallas Vihavu külas asuva Juraku

puidutöötlemiskompleksi. 22. septembril 1998. a loovutas hageja akreditiivi lepingust tuleneva nõude

osaliselt summas 3 067 200 krooni AS-le AARDLA PUIT. 517 790 krooni 60 sendi osas jäi

võlausaldajaks hageja. Lisaks esitas hageja AS-le Elva Metsamajand (pankrotis) leppetrahvi nõude

summas 537 748 krooni 59 senti tulenevalt 19. novembri 1996. a pandilepingu p-st 11.

6. T. Katu"ini hagi põhjenduste kohaselt esitas hageja AS Elva Metsamajand (pankrotis)

pankrotimenetluses nõude summas 3 067 200 krooni. Nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei

tunnustatud, kuna sellele vaidles vastu kostja. Nõude aluseks on AS Eesti Ühispank ja AS Elva

Metsamajand vahel 7. mail 1996. a sõlmitud akreditiivi avamise leping. AS Eesti Ühispank on

lepingu alusel maksnud AB Allonile 1 800 000 Rootsi krooni. 22. septembril 1998. a loovutas AS

Eesti Ühispank nõude summas 3 067 200 krooni AS-le AARDLA PUIT, kes loovutas nõude 15. juulil

1999. a TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ-le ja viimane loovutas nõude 7. märtsil 2002. a T.

Katu"inile.

7. Kostja hagisid ei tunnistanud, leides, et hagimaterjalidest ei nähtu, et AS Eesti Ühispank oleks

teinud väljamakseid AB Allon kasuks ning AS Eesti Ühispank esindaja ei ole vastavalt akreditiivi

lepingule seadmeid üle vaadanud, samuti ei ole lisatud seadmete vastuvõtmise lubatavuse kohta AS

Eesti Ühispank kirjalikku nõusolekut. Ka ei nähtu, miks ei ole nõuet rahuldatud deposiidi arvelt.

8. AS Eesti Ühispank kolmanda isikuna hageja poolel T. Katu"ini hagis toetas hagi ja palus see

rahuldada.

9. Kolmas isik hageja poolel T. Katu"ini hagis AS AARDLA PUIT (pankrotis) leidis, et määrava

tähendusega on akreditiivi lepingu punkt 5. AS Eesti Ühispank pidi veenduma, et tarnitud seadmed

on üle antud ja nende installatsioon Elvas läbi viidud, alles siis sai AS-l Elva Metsamajand tekkida

lepingust tulenev kohustus. Nõude loovutamisega antakse üle ka nõuded tagatistele.

10. Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2003. a otsusega jäeti hagid rahuldamata.

Kohus leidis, et akreditiivi avamise lepingut, millel on viide akreditiivi numbrile 91506 MET, ei

asunud kumbki pool täitma. Liimpuidutehase seadmeid ei ole Elvasse tarnitud, AS Eesti Ühispank ei

ole tõendanud Svenska Handelsbankenile nõutud dokumentide esitamist ja AB Allonile akreditiivi

summa ulatuses väljamakse tegemist. Akreditiiv oli avatud juba enne akreditiivi lepingu sõlmimist

30. aprillil 1996. a. Akreditiivi väljaandmises on viide numbrile LC/0429/34/461/I. Kohus ei lugenud

tõendatuks, et akreditiiv nr 91506 MET oleks identne avatud akreditiiviga nr

LC/0429/34/461/I. Akreditiivi avamise lepingu p 5 kohaselt võis ostetavate seadmete üleandmis-

vastuvõtuaktile alla kirjutada ainult pärast AS Eesti Ühispank määratud esindaja poolt seadmete

ülevaatamist ja AS Eesti Ühispank kirjalikul nõusolekul. Seadmeid AS Eesti Ühispank esindaja poolt

üle vaadatud ja kirjalikku nõusolekut üleandmis-vastuvõtuaktile alla kirjutamiseks antud ei ole. AS

Elva Metsamajand tahe oli, et AB Allonile tehakse väljamakse, kui viimane on pangale esitanud

seadmete jõudmist Elvasse, paigaldamist ja katsetamist tõendava dokumendi. Vastuvõtuakt ei tõenda

nimetatud tingimuste täitmist. Nähtuvalt kauba tollideklaratsioonidest on Eestisse puidutööstuse

seadmeid akreditiivi väljamaksmiseks esitatud arve ja CMR-de (rahvusvaheliste kauba saatelehtede)

alusel tulnud maksumusega 323 000 Rootsi krooni (587 375 krooni 50 senti). Pangal lasub vastutus

kokkulepitud dokumentide õigsuse kontrollimise eest. Käesoleval juhul ei ole teada, millised

dokumendid esitati Svenska Handelsbankenile akreditiivisumma väljamaksmiseks. AS-l Elva

Metsamajand oli olemas raha akreditiivi summa deponeerimiseks. Kui AS Eesti Ühispank leidis, et

debiteerimist ei saa akreditiivi avamise taotluse alusel teostada, siis on ta põhjendamatult jätnud AS-lt

Elva Metsamajand võtmata täiendava volituse ja akreditiivi lepingu täitmata. Poolte vahel

eksisteerisid salakokkulepped akreditiivisumma vähendamiseks, mis annab aluse arvata, et akreditiivi

lepingu näol oli tegemist näiliku tehinguga, millega püüti katta mingit muud võlga, või eksisteerisid

poolte vahel mingid muud lepingulised suhted. Kuna AS Eesti Ühispank on käitunud akreditiivi

lepingu täitmisel vastuoluliselt ega ole ilmutanud oma kohustuste täitmisel krediidiasutuselt

oodatavat hoolsust, pidas kohus põhjendatuks jätta tema akreditiivi lepingust tulenev nõue ja

pandilepingust tulenev leppetrahvi nõue tunnustamata. Samadel põhjustel jättis kohus tunnustamata

ka samast lepingust tuleneva osaliselt T. Katu"inile loovutatud nõude.

11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse AS Eesti Ühispank, kes palus ringkonnakohtul

maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnustada AS Eesti Ühispank nõuet AS Elva

Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses summas 517 790 krooni 60 senti PankrS § 86 lg 1 p-s 1

nimetatud rahuldamisjärgu nõudena ning T. Katu"ini nõuet summas 3 067 200 krooni PankrS § 86

lg 1 p-s 5 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

12. Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2004. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ning uue otsusega

tunnustati AS Eesti Ühispank nõuet AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1

055 539 krooni 20 senti PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena ning T. Katu"ini

nõuet summas 3 067 200 krooni PankrS § 86 lg 1 p-s 5 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.

13. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on ära langenud kostja vastuväide AS Eesti

Ühispank nõudele, mistõttu tuleb lugeda AS Eesti Ühispank nõue tunnustatuks. AS Eesti Ühispank

esindaja esitas kohtuistungil maksekorralduse 13. aprillist 2004. a, mille järgi on ta maksnud kostjale

AS Elva Metsamajand (pankrotis) võlgnevuse katteks 23 282 krooni. Samuti esitas AS Eesti

Ühispank esindaja AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotihalduri kinnituse AS-le Eesti Ühispank,

mille järgi AS Elva Metsamajand (pankrotis) kinnitab, et ei vaidle vastu, et AS Elva Metsamajand

(pankrotis) kohustuse kostja ees täidab kolmas isik. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-le 1

võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest,

tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse,

vabaneb võlgnik täitmise kohustusest ja VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda

kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse

täidaks kolmas isik. Hagejate nõuetele esitas AS Elva Metsamajand (pankrotis) nõuete kaitsmise

koosolekul ainsana vastuväited kostja. Kostja enda nõudele, summas 3 686 616 krooni, esitas AS

Elva Metsamajand (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite Tartu Maakonna Maksuamet ja

nõue kaitsti vaid summas 23 282 krooni. Seetõttu on kujunenud olukord, kus kostja nõue AS Elva

Metsmajand (pankrotis) vastu on lõppenud ja seetõttu ei ole kostja ka enam võlausaldaja AS Elva

Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. Ringkonnakohus leidis, et sätte eesmärgi ja mõtte järgi

saab kohaldada PankrS § 103 lg-t 8. Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud

hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis nimetatud sätte järgi ei

arvestata selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele. Kui teise võlausaldaja nõudele ei

ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Kui pankrot on välja kuulutatud

enne 1. jaanuari 2003. a, ei kohaldata vastavalt EV pankrotiseaduse muutmise seaduse § 134 lg-le 2

(nõude esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) kommertspandiga tagatud nõuete rahuldamise

järjekorra määramisel PankrS § 86 lg 1 p 4 (nõude esitamise ajal kehtinud redaktsioonis), vaid

PankrS § 86 lg 1 p 1 (nõude esitamise ajal kehtinud redaktsioonis). Kuna AS Eesti Ühispank ja AS

Elva Metsmajand sõlmisid 6. augustil 1996. a kommertspandilepingu nõude tagamiseks ja

22. septembri 1998. a nõude loovutamise lepinguga loovutati nõue osaliselt, kuid ei sätestatud

kommertspandi üleminekut, tuleb AS Eesti Ühispank nõuet käsitada PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena. Ringkonnakohus leiab, et samadel põhjustel tuleb rahuldada ka AS Eesti

Ühispank, kes on kolmas isik T. Katu"ini nõude tunnustamise hagis, taotlus tühistada maakohtu otsus

T. Katu"ini hagi rahuldamata jätmise osas, hagi tuleb rahuldada ja nõuet summas 3 067 200 krooni

tunnustada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ ja

T. Katu"in, kes palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jäetakse AS

Eesti Ühispank apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Kassatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt kohaldas apellatsioonikohus vääralt VÕS § 78 lg-t 1,

leides, et kohustus on täidetud raha ülekandejuhise andmisega. VÕS § 91 lg 3 kohaselt loetakse

rahalise kohustuse täitmisel kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava

rahasumma ulatuses.

Apellatsioonikohus kohaldas vääralt ka PankrS § 103 lg-t 8, sest kostja nõuet tunnustati AS Elva

Metsamajand (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul summas 23 282 krooni. PankrS § 8 lg 3

kohaselt on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseadus ei näe ette, et võlausaldaja õigused ja kohustused lõpevad,

kui kolmas isik täidab pärast pankrotimenetluse algatamist võlgniku nõude.

Ringkonnakohus tegi otsuse T. Katu"ini suhtes, kes maakohtu otsust edasi ei kaevanud ning kelle

suhtes oli seega jõustunud kohtuotsus juba olemas. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu otsus ka

seetõttu, et T. Katu"in nõudis maakohtus oma nõude tunnustamist PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud

rahuldamisjärgu nõudena.

Ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest ja ei kontrollinud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 319 lg-le 1 vastavalt, kas esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Samuti ei taotlenud AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuses ega ringkonnakohtu

istungil maakohtu otsuse tühistamist põhjendusel, et kostja ei ole enam pankrotimenetluses

võlausaldaja. Ringkonnakohus võttis omaalgatuslikult kohtuistungil üllatuslikult esitatud tõendi oma

põhimõttelise seisukoha aluseks ning on teinud otsuse, mida olemasolevate tõendite ja taotluste alusel

ei oleks saanud teha.

16. TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ kassatsioonkaebuses märgiti lisaks kassaatorite ühistele

väidetele, et ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et võlgnik on andnud nõusoleku kohustuse täitmiseks

kolmanda isiku poolt. Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt ei ole tehing või muu õigustoiming

pankrotivaraga, seetõttu ei saa pankrotihaldur selleks PankrS § 54 lg-st 1 tulenevalt ka oma

nõusolekut anda.

Ringkonnakohus rikkus oluliselt ka TsMS § 308 lg-t 2, võttes vastu tõendid, kuigi AS Eesti Ühispank

ei nimetanud apellatsioonkaebuses, et soovib uusi tõendeid esitada ega põhjendanud nende esitamist.

17. T. Katu"ini kassatsioonkaebuses leiti lisaks kaasaatorite ühistele väidetele, et ringkonnakohtu

otsusest ei selgu, millise järgu nõudena tema nõue tunnustati.

18. Vastustes kassatsioonkaebustele palus AS Eesti Ühispank jätta need rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata.

Vastuste põhjenduste kohaselt ei saa Riigikohus kassatsioonkaebusi rahuldada ja teha uut otsust,

millega jätaks AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuse rahuldamata. Lisaks ei kontrollinud

ringkonnakohus sisuliselt maakohtu otsuse õigsust ning Riigikohus ei saa selleks vajalikke asjaolusid

ise tuvastada ja tõendeid hinnata. Ringkonnakohus kohaldas õigesti VÕS § 78 lõikeid 1 ja 2.

Kaebustes ei ole väidetud ega tõendatud, et kostja kontole ei oleks tema nõude ulatuses raha

laekunud. Kontot krediteeriti 23 282 krooni ulatuses 13. aprillil 2004. a, mistõttu on kostja nõue AS

Elva Metsamajand (pankrotis) vastu lõppenud. PankrS § 35 lg 1 p 4 ja § 54 lg 1 järgi oli

pankrotihalduril õigus anda pankrotivõlgniku nimel nõusolek võlgniku kohustuse täitmiseks

kolmanda isiku poolt. Ringkonnakohus kohaldas põhjendatult PankrS § 103 lg-t 8 olukorras, kus

võlausaldaja nõudele on vastu vaielnud isik, kes enne kohtulahendi jõustumist nõude tunnustamise

vaidluses on ise võlausaldajate hulgast välja langenud. Võlausaldaja nõude tunnustamine

pankrotimenetluses ei saa rikkuda isiku õigusi, kes ise ei ole pankrotivõlgnikuks või -võlausaldajaks.

AS Eesti Ühispank vaidlustas maakohtu otsuse ka T. Katu"ini nõude tunnustamata jätmise osas. Tal

oli selleks ka seaduslik alus, kuna selle nõude tunnustamise asjas tuvastatavad asjaolud ja

õigussuhted võivad mõjutada AS Eesti Ühispank õigusi ja kohustusi. Vastuses on viidatud seejuures

Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-133-01. T. Katu"in ei ole taotlenud oma nõude tunnustamist

pankrotimenetluses PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud järgus, vaid üldises korras.

Ringkonnakohus ei ole väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. AS Eesti Ühispank tugines

ringkonnakohtu istungil asjaolule, et ainsana tema nõudele vastu vaielnud kostja ei ole enam AS Elva

Metsamajand (pankrotis) võlausaldajaks. Apellatsioonkaebuses ei saanud sellele tugineda, sest kostja

nõue lõppes pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Sellise uue asjaoluga arvestamise kohustust

ringkonnakohtu poolt toetab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-102-02. Kassaatorid ei ole esitanud

TsMS § 342 lg 1 p 8 nõuetele vastavat taotlust asja menetlusse võtmiseks.

19. Vastuseks TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ kassatsioonkaebusele märkis AS Eesti Ühispank

täiendavalt, et TsMS § 308 lg 2 ei välista ringkonnakohtu istungil selliste tõendite esitamist, mis ei

olnud apellatsioonkaebuse esitamise ajaks kättesaadavad. Seda kinnitab muu hulgas Riigikohtu

lahend asjas nr 3-2-1-56-02.

20. Vastuseks T. Katu"ini kassatsioonkaebusele märkis AS Eesti Ühispank lisaks TOOMASE

PUIDUTÖÖSTUS OÜ kaebusele vastatule, et T. Katu"ini kassatsioonkaebus on vastuoluline ja

arusaamatu, kuna ta on vaidlustanud iseenda hagi rahuldamise. Kassaator ei ole märkinud, kuidas

puudutab või rikub tema õigusi AS Eesti Ühispank nõude tunnustamine AS Elva Metsamajand

(pankrotis) pankrotimenetluses, kuna ta ise pankrotivõlausaldajana sellele nõuete kaitsmisel vastu ei

vaielnud. Ringkonnakohtu otsuses on selgelt märgitud, et T. Katu"ini nõuet tunnustatakse PankrS

§ 86 lg 1 p-s 5 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena, st muu tähtaegselt esitatud nõudena.

21. Riigikohtu istungil jäi T. Katu"in enda ja TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ esindajana

kassatsioonkaebustes esitatud väidete juurde. Kolmanda isiku AS AARDLA PUIT (pankrotis)

esindaja toetas kassatsioonkaebuseid. Ta märkis lisaks, et ringkonnakohus väljus apellatsiooni

piiridest ka seetõttu, et AS Eesti Ühispank ei palunud maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti

tunnustamata tema leppetrahvi nõue. AS-l Eesti Ühispank puudus õigus maakohtu otsuse

vaidlustamiseks T. Katu"init puudutavas osas, sest T. Katu"ini nõude tunnustamine või tunnustamata

jätmine ei riku tema õigusi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

22. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

23. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuste väiteid seoses menetlusnormide rikkumisega

ringkonnakohtu poolt T. Katu"ini hagi rahuldamisel AS Eesti Ühispank taotlusel (I), seejärel annab

hinnangu väidetele protsessinormide rikkumisele AS Eesti Ühispank hagi rahuldamisel (II).

Kolleegium annab seejärel hinnangu väidetele ülejäänud protsessiõiguse normide rikkumise kohta

(III) ning võlaõigusseaduse (IV) ja pankrotiseaduse väära tõlgendamise kohta ringkonnakohtu poolt

(V).

I. 24. Esmalt peab kolleegium vajalikuks analüüsida küsimust, kas ringkonnakohus sai oma otsusega

rahuldada T. Katu"ini nõude, mis jäeti maakohtu otsusega rahuldamata.

25. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas AS Eesti Ühispank ka osas, mis puudutas T. Katu"ini hagi

rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuses on AS Eesti Ühispank põhjendanud oma huvi otsuse

vaidlustamiseks T. Katu"ini hagi osas väitega, et "Toomas Katu"ini nõude tunnustamise menetluses

tuvastamisele kuuluvad asjaolud võivad mõjutada Panga õigusi ja kohustusi kolmanda isik AS Aardla

Puit "pankrotis" suhtes" (toimiku I kd lk 213). Ka vastustes kassatsioonkaebustele põhjendas AS

Eesti Ühispank maakohtu otsuse vaidlustamist T. Katu"ini nõude osas sellega, et selle nõude

tunnustamise asjas tuvastatavad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjutada AS Eesti Ühispank õigusi ja

kohustusi. AS Eesti Ühispank ja AS AARDLA PUIT (pankrotis) kaasati Tartu Maakohtu 1. novembri

2002. a määrusega T. Katu"ini hagi menetlusse kolmandate isikutena hageja poolel (toimiku II kd lk

16). Kolmandate isikute kaasamine toimus T. Katu"ini enda taotlusel (toimiku II kd lk 2), mida toetas

ka kostja (toimiku II kd lk 14). Määruse ja T. Katu"ini taotluse järgi on kolmandate isikute kaasamise

taotlust põhjendatud sellega, et kui kohus jätab tunnustamata T. Katu"ini nõude, võib see õigustada

T. Katu"init esitama nõudeid AS AARDLA PUIT (pankrotis) vastu. AS AARDLA PUIT (pankrotis)

oli nõude omandanud AS-lt Eesti Ühispank, AS AARDLA PUIT (pankrotis) oli nõude loovutanud

kostjale, kes omakorda oli nõude loovutanud T. Katu"inile, AS Eesti Ühispank vaidles enda

kolmanda isikuna protsessi kaasamisele vastu ja palus enda kõrvaldamist menetlusest, kuid maakohus

jättis selle rahuldamata (toimiku II kd lk-d 31"32). T. Katu"in esitas 3. novembril 2003. a Tartu

Maakohtule küll apellatsiooniteate (toimiku I kd lk 203), kuid ei esitanud seejärel

apellatsioonkaebust. Asja materjalide kohaselt ei ole T. Katu"in AS Eesti Ühispank

apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud, küll on ta osalenud ringkonnakohtu 13. aprilli 2004. a

kohtuistungil ja teatanud seal, et "ei vaidle maakohtu otsusele vastu" (toimiku I kd lk 230). Vastustes

ringkonnakohtule vaidlustasid AS Eesti Ühispank õigust T. Katu"ini nõude suhtes maakohtu otsust

vaidlustada kostja ja AS AARDLA PUIT (pankrotis).

26. TsMS § 66 lg 1 p 1 kohaselt on protsessiosalised hagimenetluses pooled ja kolmas isik. TsMS

§ 67 kohaselt on protsessiosalisel mh õigus kaevata edasi kohtuotsuste ja -määruste peale seaduses

sätestatud alustel ja korras. Kaebeõiguse olemasolu kohtulahendile kinnitavad iseseisva nõudeta

kolmanda isiku jaoks ka TsMS § 80 lg 2 ja § 297 lg 1. Seega näeb seadus ette kolmanda isiku õiguse

vaidlustada tervikuna kohtulahendeid, seega ka esimese astme kohtu otsust. Samale seisukohale on

Riigikohus asunud näiteks ka oma 23. novembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-01 (RT III

2001, 33, 350). Nõustuda ei saa aga AS Eesti Ühispank esitatuga, et nimetatud lahendist tulenevalt

peaks AS-l Eesti Ühispank olema kaebeõigus ka hagejana, kuna vastasel juhul oleks ta seisund

menetluses kahjustatud. Käesoleval juhul on tegemist kahe erineva hagi läbivaatamisega, mis on

liidetud küll ühte menetlusse, kuid kus protsessiosalised osalevad mõlema hagi osas iseseisvalt.

T. Katu"ini hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine ei saa iseenesest kuidagi mõjutada AS Eesti

Ühispank hagi rahuldamist või rahuldamata jätmist.

27. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole AS-l Eesti Ühispank ka kolmanda isikuna õigust

vaidlustada maakohtu otsust osas, milles see puudutab T. Katu"ini hagi rahuldamata jätmist.

Kolleegium märgib esiteks, et kuigi AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuses ei ole selgelt märgitud,

et ta vaidlustab maakohtu otsust lisaks hagejana ka kolmanda isikuna, nagu nõuab TsMS § 302 lg 1

p 2, ilmneb tema tahe otsuse tervikuna vaidlustamiseks kaebusest siiski selgelt. TsMS § 80 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse üldiste põhimõtete järgi osaleb iseseisva nõudeta kolmas isik menetluses

tavaliselt kostja, erandina ka hageja poolel ning on üldjuhul huvitatud vaidluse lahendamisest selle

poole kasuks. See aitab vältida poole võimalikke hilisemaid nõudeid tema vastu. Seega peaks ka

poole ja temaga koos menetluses osaleva kolmanda isiku huvi asja lahendamise vastu olema üldjuhul

sarnane. Seetõttu ei peaks üldjuhul saama tekkida ka konfliktsituatsioone, kus kolmas isik hageja

poolel vaidlustab hagi rahuldamata jätmist, kuid hageja seda ise ei tee või, enamgi veel, on ise selle

vastu. Kuigi iseseisva nõudeta kolmandal isikul on menetluses iseseisev kaebeõigus, ei ole ta siiski

pool ja menetluse dispositiivsusest tulenevalt on just hagejale antud õigus määrata menetluse mahtu

(hagi ese või alus), suurendada või vähendada nõuet või loobuda hagist (TsMS § 73 lg 2). Kolmas

isik ei saa seega mitmeid menetlusega seonduvaid olulisi küsimusi iseseisvalt lahendada, st näiteks

hageja asemel hagist loobuda ega menetluse eset muuta. Kolmanda isiku iseseisvat kaebeõigust

õigustab kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus eelkõige § 242 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt

ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid ei või vaidlustada teises tsiviilasjas,

millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Kui kolmandal isikul iseseisvat

kaebeõigust ei oleks, peaks ta tingimusteta aktsepteerima lahendust põhiasjas, mis saab olla aluseks

tema vastu hilisema nõude esitamisele ka siis, kui pool, kellega koos ta menetluses osaleb, ise

kergekäeliselt edasikaebamisest loobub või muul viisil oma õigusi kasutamata jättes protsessi kaotab.

Välistatud ei ole ka juhtumid, kus hageja või kostja protsessi teadlikult kaotab, tagamaks endale

hilisemat lihtsamat võimalust kolmanda isiku vastu nõuete esitamiseks. Protsessiosaline (nii pool kui

kolmas isik) ei tohi oma protsessiõigusi siiski kuritarvitada (TsMS § 68). Kolmanda isiku iseseisvat

kaebeõigust ei saa kolleegiumi arvates tunnustada olukorras, kus hageja või kostja, kelle poolel

kolmas isik menetluses osaleb, ise on edasikaebamisele selgesõnaliselt vastu vaielnud ja kaebusest

tulenevalt ei saa see mõjutada poole ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid.

28. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole kohtud tuvastanud selliseid asjaolusid ega

õigussuhteid, mis võiksid mõjutada AS Eesti Ühispank või AS AARDLA PUIT (pankrotis) õigusi ja

kohustusi T. Katu"ini suhtes, ning menetlusosalised ei ole neid asjaolusid ka esitanud. Esitatud nõude

on T. Katu"in enda väidete kohaselt omandanud kostjalt " TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ-lt. Kui

see nõue ka ei kehti või ei ole sissenõutav, saab selle eest võlaõiguslikult vastutada üksnes isik,

kellega on sõlmitud leping, seega kostja. See tuleneb nii nõude tekkimise ja loovutamise ajal

kehtinud TsK § 217 lg-st 2 kui võlaõiguste üldisest relatiivsuse põhimõttest. AS Eesti Ühispank saab

seega vastutada nõude kehtetuse eest vaid AS AARDLA PUIT (pankrotis) ees, viimane aga vaid

TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ ees. T. Katu"inil ei saa nõude kehtetusest või muudest puudustest

tulenevalt olla neil asjaoludel nõudeid AS Eesti Ühispank ega AS AARDLA PUIT (pankrotis) vastu,

vaid üksnes TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ vastu. Ringkonnakohus on AS Eesti Ühispank

apellatsioonkaebuse seega põhjendamatult rahuldanud osas, mis puudutab T. Katu"ini hagi

rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus peab asja uuesti läbi vaadates kaaluma TsMS § 81 lg 4

kohaldamist, mis lubab kohtul ka omal algatusel kõrvaldada AS Eesti Ühispank ja AS AARDLA

PUIT (pankrotis) menetlusest, kui ta leiab, et asjas tuvastatud asjaolud ega õigussuhted ei saa

mõjutada kolmandate isikute õigusi ja kohustusi T. Katu"ini suhtes ning nad on ebaõigesti hageja

poolel kolmandate isikutena menetlusse kaasatud.

29. Kolleegium märgib lisaks, et T. Katu"in on hagejana käitunud vastuoluliselt ja seega ei ole ka ise

järginud TsMS § 68 ega kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Kolmandad isikud kaasati

menetlusse hageja poolel nimelt tema taotlusel. AS Eesti Ühispank taotlusele enda menetlusest

kõrvaldamiseks vaidles T. Katu"in vastu. Olles esitanud sarnaselt AS-ga Eesti Ühispank

apellatsiooniteate, võis ta jätta AS-le Eesti Ühispank mulje kaebuse esitamisest ja õigustas kaudselt

ka AS Eesti Ühispank kaebuse esitamist. AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebusele ta kirjalikke

vastuväiteid ei esitanud ning vaidlustas kaebuse esitamise teda puudutavas osas alles ringkonnakohtu

istungil. T. Katu"in ei suutnud ringkonnakohtule ega Riigikohtule veenvalt selgitada, millisel

õiguslikul põhjendusel ta ei nõustu sisuliselt tema õiguste kaitseks esitatud kaebusega ega selle

rahuldamisega. Kui T. Katu"in oleks tahtnud takistada oma hagi rahuldamist ja ei nõustunud selle

rahuldamisega, võinuks ta muuhulgas hagist loobuda ja seda nii ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu

menetluses (TsMS §-d 318 ja 352).

30. Kolleegium märgib lisaks, et T. Katu"ini nõuet rahuldades ületas ringkonnakohus ka nõude piire

ja eksis nii TsMS § 229 lg 1 vastu. Viimasel istungil maakohtus jäi T. Katu"in oma esialgse nõude (3

067 200 krooni) juurde vaid osaliselt ja palus tunnustada nõuet 587 000 krooni ulatuses (toimiku I kd

lk-d 182, 186, 188). Ringkonnakohus tunnustas tema nõuet aga AS Eesti Ühispank

apellatsioonkaebuse alusel 3 067 200 krooni ulatuses.

II. 31. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaõige ja AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebus

tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu uuesti läbi vaadata ka osas, milles rahuldati AS

Eesti Ühispank enda hagi.

32. Ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, rahuldades AS Eesti Ühispank hagi 1

055 539 krooni 20 sendi ulatuses, kuigi hageja palus apellatsioonkaebuses tunnustada oma nõuet 517

790 krooni 60 sendi ulatuses. Apellatsioonkaebuses märkis AS Eesti Ühispank, et "Pank ei taotle

Tartu Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti tunnustamata Panga leppetrahvinõue summas

537 748, 59 krooni, kuna asjas puuduvad piisavad tõendid nõude aluseks olnud rikkumiste kohta AS

Elva Metsamajand poolt." (toimiku I kd lk 208). Riigikohus on oma 22. oktoobri 2002. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02 (RT III 2002, 27, 305) asunud seisukohale, et apellatsioonkaebuse

rahuldamine suuremas ulatuses, kui apellant seda taotles, on oluliselt vastuolus TsMS § 319 lg-ga 1.

Selle sätte kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtulahendi

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati.

33. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuste väitega, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse

piire, kui lähtus kaebuse rahuldamisel mitte apellatsioonkaebuses esitatust, vaid apellatsioonikohtu

istungil esitatud tõenditest. Ringkonnakohtu istungil esitas AS Eesti Ühispank väite kostja nõude

rahuldamise kohta AS Elva Metsamajand (pankrotis) vastu ja seega võlausaldaja õiguste lõppemise

kohta ning seda kinnitavad tõendid. AS Eesti Ühispank esindaja väitis ringkonnakohtu istungil

tõendeid esitades, et "makstes kinni võlausaldaja nõudeõiguse, langeb võlausaldaja menetlusest välja"

(toimiku I kd lk 230).

34. Kuigi TsMS §-d 308 ja 319 ei näe üldreeglina ette apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja

tõendite esitamist, tuleb seda võimalust kolleegiumi arvates siiski erandina tunnustada olukorras, kus

menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja

lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa

kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt

võimalik täita. See tuleneb nii TsMS §-st 3 kui üldisest menetlusökonoomia põhimõttest

tsiviilkohtumenetluses. Teise poole huvide kaitseks tuleb tagada teisele poolele võimalus esitada

asjaoludele ja tõenditele vastuväiteid, vajadusel lükata asja arutamine edasi või saata asi uueks

lahendamiseks esimese astme kohtule. Uute asjaolude esitamise võimalikkust põhjendavale

seisukohale jõudis Riigikohtu tsiviilkolleegium näiteks ka 15. oktoobri 2002. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-102-02 (RT III 2002, 27, 301).

35. TsMS § 308 lg 1 ei piira uute tõendite esitamise võimalust ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse

esitamise ajaga. Kui esimese astme kohus keeldus tõendit põhjendamatult vastu võtmast või kui

tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada, võib tõendi esitada asja sisulise

arutamise lõppemiseni ringkonnakohtus, muuhulgas ringkonnakohtu istungil (vt ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 21. mai 2002. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-02 (RT III 2002, 16, 194)).

36. Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtub, et kohus tegi uute väidete ja tõenditega tutvumiseks

vaheaja. T. Katu"in ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist seoses täiendava seisukoha

kujundamise vajadusega. Kostja esindaja taotles esialgu küll istungi edasilükkamist, kuid seejärel

loobus taotlusest (toimiku I kd lk 230). Kuna pooled olid asja arutamisega nõus, ei saa

ringkonnakohtule ette heita, et ta ei oleks võimaldanud menetlusosalistel esitatud asjaoludele ja

tõenditele reageerida ega takistanud AS-l Eesti Ühispank teisi menetlusosalisi uute väidete ja

tõenditega pahatahtlikult üllatamast.

III. 37. Põhjendamata on kassatsioonkaebuste väited, et T. Katu"in nõudis maakohtus oma nõude

tunnustamist PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud järgu nõudena. Viimasel istungil maakohtus palus

T. Katu"in tunnustada oma nõuet 587 000 krooni suuruses summas "üldises nõude rahuldamise

korras" (toimiku I kd lk 182). Kassatsioonkaebustes ei ole ka viidatud, kuidas ja millal T. Katu"in

taotles oma nõude tunnustamist PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud järgus.

38. Väär on T. Katu"ini kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millise järgu

nõudena tema nõue tunnustati. Ringkonnakohtu resolutsiooni kohaselt tunnustati tema nõuet AS Elva

Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 86 lg 1 p-s 5 nimetatud rahuldamisjärgu

nõudena.

39. Kolleegium nõustub vastustajaga, et T. Katu"ini kassatsioonkaebuses ei ole märgitud, kuidas

puudutab või rikub tema õigusi AS Eesti Ühispank nõude tunnustamine AS Elva Metsamajand

(pankrotis) pankrotimenetluses. T. Katu"in osaleb menetluses hagejana nagu vastustaja ning tegemist

ei ole ühise nõude, vaid üksnes liidetud menetlusega. Sellisel juhul ei ole ühel hagejal ainuüksi

menetluste liitmise põhjendusel õigust vaidlustada kohtuotsust teise hageja hagi puudutavas osas.

Kuna kassatsioonkaebuse esitas AS Eesti Ühispank nõude rahuldamist puudutavas osas aga ka kostja,

ei mõjuta see, et T. Katu"inil puudus õigus ringkonnakohtu otsust vaidlustada AS Eesti Ühispank

nõuet puudutavas osas, antud asja lahendust.

40. Õige on vastustaja väide, et Riigikohus ei saa teha käesoleval juhul ise uut otsust. TsMS § 362 p 5

järgi kassatsioonkaebust rahuldades saab Riigikohus teha ise uue otsuse vaid siis, kui ringkonnakohus

on kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu.

41. Iseenesest õige on ka vastustaja väide, et kassaatorid ei ole esitanud TsMS § 342 lg 1 p 8 nõuetele

vastavat taotlust asja menetlusse võtmiseks, vaid on palunud anda asjas menetlusluba. Kassaatorite

tahe on kolleegiumile ja ilmselt ka vastustajale, sõltumata sõnastuslikust ebatäpsusest, siiski

arusaadav.

IV. 42. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuste väitega, et ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 78

lg-t 1. Selle sätte järgi võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea

kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt isiklikult täitma. Kui kolmas isik

täidab kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest. VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja

keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik vaidleb vastu

sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. AS Eesti Ühispank esitas apellatsioonikohtule ka AS Elva

Metsamajand (pankrotis) pankrotihalduri kinnituse 8. aprillist 2004. a, mille järgi ei vaielnud AS Elva

Metsamajand (pankrotis) vastu, et tema kohustuse TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ ees täidab

kolmas isik. Järelikult võis AS Eesti Ühispank rahuldada TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ nõude

AS Elva Metsamajand (pankrotis) vastu. AS Elva Metsamajand (pankrotis) võlg TOOMASE

PUIDUTÖÖSTUS OÜ ees on tasutud ja sellega pankrotivõlausaldaja nõue pankrotimenetluses

lõppenud.

43. Kassaatorid ei ole väitnud, et AS Eesti Ühispank makstud raha ei ole T. Katu"inini jõudnud,

mistõttu ei ole kohtul võimalik käsitleda VÕS § 91 lg 3 väärat tõlgendamist ringkonnakohtu poolt.

Kolleegium märgib seejuures vaid, et iseenesest ei oma tähendust ka see, kas ülekanne jõudis

T. Katu"inini ringkonnakohtu istungi päeval, oluline on, et see oleks toimunud ringkonnakohtu otsuse

tegemise ajaks.

44. Kolleegium ei nõustu ka TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ kassatsioonkaebuse väitega, et

võlgniku nõusolekut kohustuse täitmiseks ei saanud anda AS Elva Metsamajand (pankrotis)

pankrotihaldur. PankrS § 35 lg 1 p-st 4, § 36 lg-st 1 ja § 54 lg-st 1 tuleneb, et pankrotihaldur esindab

võlgnikku tema varaga seotud tehingutes ja toimingutes. Nõusoleku andmine võlast vabastamiseks on

ilmselgelt võlgniku varasse puutuv ja seega on nõusoleku andmine kolmandale isikule kohustuse

täitmiseks ka pankrotihalduri pädevuses.

V. 45. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga PankrS § 103 lg 8 tõlgendamisel.

46. 1. jaanuarist 2004. a kehtiv PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet,

selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Sama sätte kolmanda lause kohaselt on juhul, kui nõude

või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Sama põhimõtte sätestas 1. jaanuarini 2004. a

kehtinud PankrS § 74 lg 1. Kolleegium on oma 23. oktoobri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

01 (RT 2001, 28, 310) asunud seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete

tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam

lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle

rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu

vaielnud selleks õigustatud isik. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise

kohta kohtuotsust. 1. jaanuarist 2004. a kehtiva PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue

on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi

rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise

võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks.

47. Käesoleval juhul tähendab see, et võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud

isikuks, kes võib vastu vaielda AS Eesti Ühispank nõude tunnustamisele AS Elva Metsamajand

(pankrotis) pankrotimenetluses. Seega ei nõustu kolleegium kassatsioonkaebuste väitega, et kui

kostja nõudele ei vaielnud nõuete tunnustamise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, ei

võinud tema võlausaldaja õigused ja kohustused hiljem lõppeda. Võlausaldaja huvi on

pankrotimenetluses oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Kostja esindaja ei osanud ka

Riigikohtu istungil välja tuua ühtki õiguslikku põhjendust, milline huvi peaks tema kui võlausaldaja

nõude rahuldamise järel tal võlgniku pankrotimenetluses säilima. Kui tema nõue on täies ulatuses

rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Võlgniku

seadusliku esindajana saab pankrotihaldur nõuete kaitsmise koosolekul kahtluse korral nõude

põhjendatuse üle nõudele või pandiõigusele vastu vaielda. 1. jaanuarist 2004. a on selline

pankrotihalduri kohustus sätestatud PankrS § 103 lg-s 2. Selle kohustuse rikkumisega võib kaasneda

ka halduri vastutus PankrS § 63 järgi.

L. Laarmaa. V. Kõve, T. Tampuu