3-3-1-35-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-35-04

Otsuse kuupäev

29. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS TTP kaebus Tallinna linna poolt PES §-st 47 tuleneva

kohustuse täitmata jätmise kui toimingu õigusvastaseks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. aprilli 2004. a

otsus haldusasjas nr 2-3/143/04

Menetluse alus Riigikohtus

AS TTP kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16. september 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

AS TTP esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

Tallinna Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Ain Alvin

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS TTP kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2003. a otsus haldusasjas nr 3-355/03 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/143/04.

Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 30. mai 1996. a otsusega nr 57 (p 2.2) kehtestati Pirita linnaosas Merivälja

tee, Ranniku tee, Mähe põik ja Mähe tee vahelise kvartali (nn Kaasiku elamukvartali)

detailplaneering. Viimase alusel väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet AS-le TTP Ehitus

(hilisema ärinimega AS TTP) 10. mai 1999. a projekteerimistingimused nimetatud kvartali

sisetänavate ja tehnovõrkude projekteerimiseks. Teede ehitusprojekt kinnitati Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni 22. septembri 1999. a otsusega nr 214

ning ehitusluba anti välja 19. novembril 1999.

2. AS TTP ehitas Kaasiku elamukvartali teed ja insenervõrkude (sadevete kanalisatsiooni ja

tänavavalgustuse) I etapi valmis. Valminud infrastruktuurid võeti asjakohase komisjoni otsusega

vastu ja lubati ekspluatatsiooni 13. septembril 2000. Kaasiku elamukvartali teede ja I etapi

insenervõrkude kogumaksumus on AS TTP andmetel 18 383 573 krooni (koos käibemaksuga).

3. AS TTP on korduvalt pöördunud Tallinna Linnavalitsuse ja selle ametite poole rajatud

infrastruktuuri kompenseerimise küsimustes. Tallinna linn AS TTP kompenseerimistaotlust ei ole

rahuldanud.

4. AS TTP esitas 5. detsembril 2002 kaebuse Tallinna Halduskohtusse Tallinna linna poolt PES §-st

47 tuleneva kohustuse täitmata jätmise ning Tallinna linna kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste

hüvitamisest keeldumise kui toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes.

Kaebust põhistati järgmiste asjaoludega:

PES §-st 47 tuleneb Tallinna linna kohustus oma haldusterritooriumil detailplaneeringu kohaste teede

ja tehnovõrkude väljaehitamise tagamiseks, v.a juhul, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei

ole kokku leppinud teisiti;

Tallinna linn ei ole AS-ga TTP sõlminud kokkulepet, mille alusel täidab Kaasiku elamukvartali

detailplaneeringust tuleneva Tallinna linna kohustuse teine isik;

teede ja tehnovõrkude "väljaehitamise tagamine" tähendab Tallinna linna poolt selle avalik-õigusliku

kohustuse täitmist või lepingu alusel teise isiku poolt nende väljaehitamisega seotud kulude kandmist.

Kaebaja leidis, et tema põhjendatud huvi Tallinna linna tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks

seondub sooviga esitada vastustaja vastu nõue RVS § 2 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus oma seletuses vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27. märtsi 2003. a kohtuotsusega AS-i TTP kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt:

Kaasiku elamukvartali detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagamata

jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole ka põhjendatud huvi selle

õigusvastasuse kindlakstegemiseks;

ehitusluba ei saa PES § 47 kontekstis käsitleda kaebajale kui kinnisvaraarendajale ja transpordimaa

omanikule teede ehitamiseks antud ehitusluba, vaid kui ehitusluba, mida ei tohi ehituskrundil

ehitusõigust taotlevale isikule anda enne, kui ehituskrundini on välja ehitatud teed ja tehnovõrgud,

kui ehitusloa taotlejaga ei ole kokku lepitud teisiti; kaebaja ei ole PES § 47 tähenduses õigustatud

isikuna;

ajaks, mil kaebajale väljastati ehitusload ehituskrundil ehitusõiguse teostamiseks, olid välja ehitatud

teed ja tehnovõrgud vastavate kruntideni; kaebaja ei ole esitanud Tallinna Linnavalitsusele

pretensioone teede ja tehnovõrkude krundi piirini väljaehitamata jätmise kohta;

PES § 47 ei reguleeri teede ja tehnovõrkude väljaehitamisega seonduvate kulutuste finantseerimist;

väljaehitatud rajatised on jätkuvalt kaebaja eraomandis.

6. AS TTP esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldataks.

Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

halduskohus ei ole õigesti määratlenud vaidlustatud toimingut. Kaebaja ei ole esitanud kohtule

taotlust tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt teede ja tehnovõrkude ehitamata jätmine, vaid

kaebaja poolt teede ja tehnovõrkude rajamisega põhjustatud kulutuste kompenseerimata jätmine;

seadus ei kohusta kaebuse esitajat koos tuvastamiskaebusega esitama kahju hüvitamise nõuet;

AS TTP oli Kaasiku elamukvartalis ehituskruntide ehituslubade taotleja, kellele kuulus subjektiivne

õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt PES § 47 järgse kohustuse täitmist. Asjaolu, et sama isik ehitas

ehituskruntide ehitusloa taotlejate huvides valmis teed ja tehnovõrgud, ei muuda tema õiguslikku

staatust ehituskrundi ehitusloa taotlejana;

Isegi kui oletada, et PES §-st 47 tulenev kohustus ei pea tingimata tähendama nende teede ja

tehnovõrkude maksumuse hüvitamist kohaliku omavalitsuse poolt, on linn selleks AS TTP suhtes

kohustatud oma keeldumisele eelneva tegevuse tõttu, mis seisnes pikema aja jooksul kaebajale

valmisoleku avaldamises teede ja tehnovõrkude väljaehitamise eest rahalise hüvituse maksmiseks.

Tallinna Linnavalitsus oma kirjalikus vastuses palus jätta kaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. aprilli 2004. a kohtuotsusega AS TTP apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2003. a otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt:

PES §-st 47 tuleneva ülesande täitmine võib toimuda kohaliku omavalitsuse poolt avalik-õiguslikus

või eraõiguslikus vormis, samuti võib omavalitsus korraldada ülesande täitmise viisil, et võimaldab

kolmandal isikul teed ja tehnovõrgud välja ehitada; PES §-st 47 ei tulene kohalikule omavalitsusele

kohustust ülesande täitmist ise finantseerida;

kuna PES § 47 eesmärgiks on aga ehitusloa taotleja ja omaniku õiguste kaitse, siis võib kohalik

omavalitsus oma kohustust olla rikkunud, kui teede ja tehnovõrkude väljaehitamine jääb sellekohase

kokkuleppeta täielikult ehitusloa taotleja kuludesse;

isiku subjektiivne õigus nõuda ehituskrundi piirini teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagamist

sõltub isiku õigusest nõuda ehituskrundile ehitamiseks ehitusloa väljastamist;

käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et kohalik omavalitsus oleks kaebaja PES §-st 47

tulenevaid õigusi rikkunud; kõikide ehituskruntide piirideni, millele ehitamiseks on väljastatud

kaebuse esitajale ehitusload, on teed ja kommunikatsioonid rajatud;

kuna vastustaja on kaebuse esitaja suhtes PES §-st 47 tuleneva kohustuse täitnud, ei saa vaidlustatud

toiming, milleks on vastustaja keeldumine hüvitise maksmisest kaebuse esitajale viimasele kuuluvate

ehituskruntideni ulatuvate teede ja tehnovõrkude eest, rikkuda kaebuse esitaja PES §-st 47 tulenevaid

õigusi;

kaebuse esitaja on end määratlenud ka kui isikut, kes on kohaliku omavalitsuse eest täitnud avalik-

õigusliku kohustuse ning kellel on seetõttu tekkinud rahaline nõue kohaliku omavalitsuse suhtes;

kaebuse esitajal puudub aga ka siis põhjendatud huvi nimetatud keeldumise õigusvastasuse

tuvastamiseks;

kaebuse esitaja on valinud oma rahalise nõude realiseerimiseks ebaõige õiguskaitsevahendi; kaebajal

tuleb tuvastamiskaebuse esemeks valida toiming või haldusakt, millel on põhjuslik seos kaebajale

tekitatud kahjuga. Kahju põhjuseks ei saa ilmselgelt olla haldusorgani keeldumine kahju eest hüvitise

maksmisest, mistõttu saab niisuguse toimingu õiguspärasuse hindamiseks põhjendatud huvi

puudumise tuvastada juba tuvastamiskaebuse menetlemisel;

kuna ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud toimingu õiguspärasust, ei selgita ta otsuses

muuhulgas, kas ja millises õiguslikus vormis Tallinna Linnavalitsuse keeldumine kaebuse esitajale

hüvitise maksmisest aset leidis.

8. Eelnimetatud kohtuotsuse peale esitas AS TTP kassatsioonkaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

väär on kohtu järeldus, et AS-l TTP puudub põhjendatud huvi tehtud kulutuste kompenseerimise osas

Tallinna linna sellekohase keelduva toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks; AS TTP on Tallinna

linna PES §-st 47 tuleneva kohustuse linna nimel täitnud ja tal on põhjendatud huvi oodata lubatud

vastusooritust;

kaebaja lähtus kaebuse esitamisel Tallinna linna enda poolt PES §-le 47 antud sisust ja tõlgendusest,

millega aastate jooksul kinnitati oma kohustuse olemasolu;

kohus ei ole teinud ühtegi viidet haldusasjas kogutud tõenditele, selgitamaks, et tegemist ei ole

kaebaja õiguste rikkumisega; kohus on otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 47 lg 3 ning TSMS § 231

lg 4 ja § 330 lg 6 nõudeid;

kohus on PES §-s 47 sätestatud "tagamise kohustust" osaliselt ebaõigesti sisustanud; arusaamatuks

jääb seisukoht, et PES § 47 järgse kohustuse täitmine võib toimuda ka muus vormis kui nende teede

ja tehnovõrkude rajamise finantseerimise teel;

kaebajal oli ja on õigustatud ootus Tallinna linna poolt antud kinnituste ja kohustuste täitmiseks;

kohus on jätnud tähelepanuta AS-i TTP suhtes võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise teede ja

tehnovõrkude ehitamiseks kasutatud kulutuste kompenseerimisel; Tallinna linn ei ole põhjendanud,

miks ta kohtleb AS TTP erinevalt teistest kinnisvaraarendajatest;

kahju hüvitamise nõuet ei pea esitama koos tuvastamiskaebusega.

10. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ning ringkonnakohtu otsus muutmata.

Vastustaja märgib, et PES §-st 47 ei tulene kaebajat kaitsvat õigust ja sellest ei tulene kaebaja

subjektiivset õigust nõuda sättest kinnipidamist. Tuvastamiskaebus saab olla põhjendatud, kui sellel

on mingi tähendus reaalsetes suhetes; kassaatori tuvastamisnõude rahuldamise korral ei toimu

reaalselt mingisugust hüvitamist. Vastustaja on seisukohal, et kassaator taotleb läbi

tuvastamiskaebuse sisuliselt kohustamiskaebuse eesmärke (soodustava haldusakti andmist). Kohtule

ei ole esitatud ühtegi haldusakti, millest nähtuks, et Tallinna linn oleks keeldunud hüvitise

maksmisest, küll ei ole Tallinna linn soovinud ehitusmaksumuse hinna eest omandada kassaatorile

kuuluvaid (tee)kinnistuid.

Vastustaja märgib samuti, et Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2000. a korralduse nr 3813-k alusel

on kassaatorile välja makstud 947 000 krooni Kaasiku elamukvartali infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Riigikohtu istungil toetasid menetlusosalised oma varasemaid seisukohti.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. HKMS § 19 lg 7 kohaselt ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega.

Halduskohus peab uurimisprintsiipi rakendades ulatusnõude raames välja selgitama kaebaja tegeliku

taotluse ning seda põhistavad asjaolud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohtud on

tõlgendanud AS TTP kaebust ekslikult.

AS TTP kaebustest halduskohtutesse nähtub, et AS TTP on pöördunud kohtusse seetõttu, et Tallinna

linn on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tugineb PES §-le 47 ning on keeldunud kompenseerimast

AS TTP kulutusi, mida viimane on teinud linna kohustuse täitmisel.

PES § 47 sätestas: "Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni

ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik

omavalitsus ei lepi kokku teisiti". Riigikohtu halduskolleegium leiab, et nimetatud normist tuleneb

vaieldamatult kohaliku omavalitsuse kohustus tagada detailplaneeringu kohaste teede ja

tehnovõrkude väljaehitamine, kusjuures nimetatud rajatised peavad olema üldjuhul välja ehitatud

enne ehitusloa väljastamist. Tagamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui rajatised on ehituslikult

lõpetatud. Selle kohustuse võib täita ka ehitusloa taotlejaga või muude isikutega teede ja

tehnovõrkude väljaehitamist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu.

12. Kassaatori väitel puudus AS TTP kui ehitusloa taotleja ja Tallinna linna vahel PES §-s 47

nimetatud lepe, millega Tallinna linn oleks vabanenud kohustusest tagada vastavate teede ja

tehnovõrkude väljaehitamine enne ehitusloa andmist. Samas järeldub kaebusest, et AS TTP teostas

nimetatud ehitustööd kokkuleppel Tallinna linnaga, kusjuures Tallinna linn on endale võtnud

kohustuse nimetatud kulutused kompenseerida.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et juhul, kui selline kokkulepe oli sõlmitud, saab ka kokkuleppe

õiguslikuks aluseks olla PES § 47. Põhjendamatu on kohalikule omavalitsusele kohustust seadva PES

§ 47 selline kitsendav tõlgendamine, mille kohaselt nimetatud norm reguleerib üksnes ehitusloa

taotleja ning kohaliku omavalitsuse vahelisi suhteid.

13. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kuivõrd enne hoonete ehituslubade väljastamist olid

vajalikud infrastruktuuri rajamise tööd lõpetatud, on Tallinna linna PES §-st 47 tulenev kohustus

ehitusloa taotleja ees ära langenud. Samas ei saa sellest järeldada, et Tallinna linnal puuduksid

kohustused selle isiku ees, kes reaalselt teostas vastavaid ehitustöid.

14. Käesoleva kaebuse lahendamine eeldab, et halduskohtud tuvastaksid, kas AS TTP ja Tallinna

Linnavalitsuse vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt infrastruktuuri rajamise tööd teostas AS

TTP, kas ja millises ulatuses selline kokkulepe nägi ette tööde maksumuse kompenseerimise või kas

muudel alustel oli AS-l TTP alust eeldada, et tema kulutused kompenseeritakse.

Asja materjalidest tulenevalt on AS TTP teostanud infrastruktuuri rajamise töid Tallinna

Linnavalitsuse teadmisel ja viimase poolt väljastatud ehituslubade alusel. Asja sisulisel

läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas AS TTP ja Tallinna Linnavalitsuse vahel oli kirjalik

kokkulepe, mis hõlmas ka poolte vahekordi tööde teostamisel ja selle järgselt (ehituse

kaasfinantseerimine, kompenseerimine, objekti väljaostmine vms). Sellise halduslepingu tunnustele

vastava kokkuleppe olemasolu võib ilmneda ka näiteks menetlusosaliste kirjavahetusest.

Käesoleva asja sisulisel lahendamisel vajab hindamist ka see, kas ja millistel motiividel on Tallinna

linn keeldunud kompensatsiooni tasumisest. Kompenseerimiskohustust võib mõjutada seegi, et asja

materjalidest lähtuvalt paiknevad AS TTP poolt ehitatud rajatised AS TTP kinnistul ja on AS TTP

omandis.

15. Halduskohtud on AS TTP kaebuse jätnud sisuliselt läbi vaatamata motiivil, et kaebajal puudub

põhjendatud huvi kompenseerimisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebaja on

tuvastamiskaebuse näol valinud ebaõige õiguskaitsevahendi.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu eelnimetatud seisukohaga. Kaebajal on õiguskaitsevahendi

valiku vabadus. Nimetatud vabaduse kasutamisel on aga oluline, et valitud vahendi kaudu oleks

võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Juhul, kui õiguste kaitse on saavutatav mitme

õiguskaitsevahendiga, saab kohus juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile. Kuigi

kaebaja oleks saanud oma õigusi kaitsta ka muude, võimalik, et efektiivsemate vahenditega, ei ole

selles asjas tuvastamiskaebuse näol tegemist sobimatu õiguskaitsevahendiga. AS TTP on kaebuses

põhjendanud õiguskaitsevahendi valikut asjaoluga, et kompenseerimisest keeldumise õigusvastasuse

tuvastamisel soovib ta esitada kahjunõuet. Õiguspärane oleks ka see, kui kaebaja on valinud

tuvastamiskaebuse, et vältida rahalise nõude esitamisega kaasneva riigilõivu tasumist enne, kui selle

nõude põhjendatus ei ole kohtuotsusega lõplikult tuvastatud. Tuvastamiskaebuse esitamine

eraldiseisvana kahjunõudest ei ole vastuolus menetlusseadusega.

16. Eeltoodu alusel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu otsus ja Tallinna

Ringkonnakohtu otsus tühistada. Asi tuleb saata Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld