3-3-1-62-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-62-04 Määruse kuupäev 28. oktoober 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi AS Desintegraator kaebus Vabariigi Valitsuse ja Majandusministeeriumi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/121/04 Menetluse alus Riigikohtus AS Desintegraator erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada AS Desintegraator erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/121/04. Määrata AS Desintegraator poolt Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsuse haldusasjas nr 3-55/2003 peale apellatsioonkaebuse esitamisel makstava riigilõivu suuruseks 10 krooni. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Desintegraator esitas 20. detsembril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Eesti Vabariigilt õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt tekitati kahju õiglase hüvitise maksmisest keeldumisega Tallinnas Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 sundvõõrandamise eest. Kaebuse täpsustamise järel jäi nõutava hüvitise suuruseks 37 692 515 krooni ja 16 senti. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 10 krooni. Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-55/2003 mõisteti Eesti Vabariigilt (Vabariigi Valitsuse ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) AS-i Desintegraator kasuks välja 3 415 312 krooni suurune hüvitis. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. 2. AS Desintegraator esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles kaebuse rahuldamist täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus AS Desintegraator riigilõivu 10 krooni, tuginedes Riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg-le 9 ja TsMS § 47 lg 4 esimesele lausele. AS Desintegraator leidis, et riigilõivu apellatsioonkaebuse pealt tuleb tasuda lähtudes sellest, kui palju tuleks tasuda hagi või avalduse esitamisel esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuses leiti samuti, et tegemist on sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamise kaebusega. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/121/04 kohustati AS-i Desintegraator tasuma Tallinna Halduskohtu otsuse vaidlustamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel 1 028 306 krooni suurune riigilõiv. Määruses märgiti, et käesoleva kaebuse halduskohtule esitamise ajal tuli selle pealt tasuda riigilõivu 10 krooni. Puudus regulatsioon, mille kohaselt halduskohtule esitatud varalise nõude puhul tulnuks riigilõivu tasuda muus suuruses. Apellatsioonkaebuse esitamise

ajaks oli Riigilõivuseadust 1. jaanuaril 2002 muudetud. Ringkonnakohus leidis, et käesolevas asjas tuli apellandil RLS § 37 lg-te 91 ja 15 kohaselt tasuda riigilõivu 3% apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast (34 277 203 krooni) lähtudes. Teistsugust seisukohta ei tingi ka asjaolu, et kaebus esitati halduskohtule ajal, mil riigilõivu suurus määrati kindlaks teisiti ning ei kehtinud veel RLS § 37 lg 91. Riigilõivuseaduse muudatustest ei nähtu seadusandja tahet kohelda protsessiosalisi juba menetluses olevates haldusasjades soodsamalt võrreldes isikutega, kes pöördusid kohtusse pärast 1. jaanuari 2002. Halduskohtule esitatud kaebuse tegelik sisu, põhjendused ja eesmärk ei ole ilmses vastuolus selle formuleeringuga kahju hüvitamise nõudena HKMS ja RLS § 37 lg 91 mõttes. 4. AS Desintegraator esitas taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks või tasumise tähtaja pikendamiseks. Taotluses leiti, et täiendava riigilõivu nõudmine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, apellandil oli mõistlik ootus, et kogu asja edaspidise menetluse kestel kehtib tema kaebuse suhtes riigilõivu 10-kroonine üldmäär. Ringkonnakohus ei ole määruses isegi kindlalt väitnud, et tingimata on tegemist kahju hüvitamise nõudega HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel, kuna möönab, et "millisel alusel ja millist liiki nõudena esitatud kaebust käsitada tuleks, lahendatakse lõplikult asja sisulise läbivaatamise käigus". Samuti viitas apellant Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2004. a määruse p-le 19 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-04, kus võeti käesoleva haldusasjaga analoogilises tsiviilasjas seisukoht, et tegemist pole kahju tekitamise juhtumiga, vaid vara sundvõõrandamisest tekkiva hüvitamiskohustuse täitmata jätmisega. Juhuks, kui ringkonnakohus otsustab apellandi riigilõivu tasumisest vabastada vaid osaliselt või keeldub sellest vabastamisest, paluti taotluses riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/121/04 jäeti AS-i Desintegraator taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustati AS-i Desintegraator tasuma riigilõivu 1 028 306 krooni. Määruses leiti, et viited õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele on asjakohatud. Kaebuse esitajale ei pea halduskohtu otsuse vaidlustamine ringkonnakohtus olema tagatud samadel tingimustel, mis kehtivad kaebuse esitamisel halduskohtule. Kohtuvaidluse algatamine halduskohtus ei tingi kaebuse esitaja poolt ringkonnakohtusse pöördumist. Apellatsioonkaebuse esitamine on eraldiseisev otsustus kaebeõiguse kasutamise üle. Kaebuse, sealhulgas taotluse esemeks oleva rahasumma suuruse põhjendamisel on kasutatud kahju hüvitamise juhtumile omaseid argumente. Ringkonnakohtu seisukoht apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda tuleva riigilõivu määra suhtes on sedavõrd kindel, kui see on antud menetlusstaadiumis võimalik. Riigikohtu viidatud määrusega anti tsiviilasi lahendamiseks Riigikohtu haldusja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule. Selles määruses avaldatud seisukohti ei saa võtta Riigikohtu lõplike seisukohtadena asjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. AS Desintegraator esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada AS-i Desintegraator taotlus riigilõivust

vabastamiseks summas 1 028 306 krooni. Erikaebuse kohaselt on ringkonnakohus tähelepanuta jätnud sama asja sisuliselt läbi vaadanud Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsuses väljendatud seisukoha, mille järgi AS-i Desintegraator esitatud kaebus kujutab endast kohustamiskaebust sundvõõrandatud vara eest õiglase hüvitise maksmiseks ning tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega. Halduskohtu seisukohta on jaganud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma määruses. Ehkki selle määrusega anti asi lahendamiseks Riigikohtu erikogule, on tegemist arvestatava ning olulise Riigikohtu poolt avaldatud seisukohaga, mis kassaatori arvates on õige. Ülisuure riigilõivu tasumise nõudmine olukorras, kus asja sisuliselt läbi vaadanud kohus ning Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et tegemist on kohustamiskaebusega, mille puhul on riigilõiv 10 krooni, rikub AS-i Desintegraator põhiõigust kohtusse pöördumisele. AS-i Desintegraator vabastamine riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ei välista riigilõivu hilisemat sissenõudmist (HKMS § 95, TsMS § 64). 7. Vabariigi Valitsuse ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses leitakse, et AS Desintegraator ei saa apellatsioonkaebuses muuta kaebuse eset ja asuda seisukohale, et kaebuse esemeks on taotlus ettekirjutuse tegemiseks ehk kohustamisnõue, kui kohtusse pöörduti õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Erikaebuse esitaja on jätnud vaidlustamata Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2004. a määruse, mistõttu ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks küsimus, kas tasumisele kuuluv riigilõiv on õigesti määratud, vaid üksnes küsimus, kas esines või ei esinenud aluseid AS-i Desintegraator vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Puuduvad HKMS §-s 91 sätestatud alused riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kahju hüvitamise kaebus ja hüvitise väljamaksmiseks kohustamise kaebus on mõlemad kohustamiskaebused ning lähtuda tuleb lõivustamisel vaidlustatavast ehk väljanõutavast summast. Puudub loogiline põhjus erinevalt lõivustada raha väljamaksmiseks kohustamise kaebust ja kahju hüvitise väljamõistmise kaebust. Kuna riigilõivu hüvitamise küsimus on ammendavalt reguleeritud HKMS-is, ei kuulu kohaldamisele erikaebuse esitaja viidatud TsMS § 64. 8. Riigikohtu halduskolleegiumi 30. augusti 2004. a määrusega peatati Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määruse haldusasjas nr 2-3/121/04 täitmine kuni AS-i Desintegraator poolt nimetatud määruse peale esitatud erikaebuse kohta tehtava Riigikohtu lahendi jõustumiseni. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. AS Desintegraator esitas kaebuse halduskohtusse 20. detsembril 2001. Sel ajal kehtinud RLS § 37 lg 9 kohaselt tuli riigiasutuse või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 krooni. Teistsugused riigilõivumäärad olid ette nähtud vaid maksude ning mõnede teiste valdkondadega seotud kaebuste puhul (RLS § 37 lg-d 10-12 ja 18). 1. jaanuaril 2002 jõustus RLS § 37 lg 91, mis nägi ette, et kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse.

10. Nimetatud sättega täiendati Riigilõivuseadust 1. jaanuaril 2002 jõustunud Riigivastutuse seaduse §-ga 29. Riigivastutuse seaduse lõppsätted ei reguleerinud selgesõnaliselt, kuidas toimub pooleliolevates kohtuasjades riigilõivu tasumine edasikaebamise korral. Kuid RVS § 31 pealkirjaga "Seaduse rakendamine" sisaldas lõiget 1 järgmise sõnastusega: "Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid." Kuna muud rakendussätted RLS § 37 lg 91 kohta puuduvad, tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi arvates kohaldada RVS § 31 lg-t 1 ka riigilõivu tasumisele sellise apellatsioonkaebuse esitamisel, mille puhul esialgne kaebus oli esitatud enne 1. jaanuari 2002. Sama sätte abil tuleb tõlgendada ka RLS § 37 lg-t 14, mille kohaselt tasutakse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esitamisel esimese astme kohtule. Kuna AS Desintegraator pidi kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 10 krooni, siis pidi RVS § 31 lg-st 1 tulenevalt olema sama suur ka apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv. 11. Eeltoodud põhjusel tuleb AS-i Desintegraator erikaebus rahuldada. Riigikohus tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määruse haldusasjas nr 2-3/121/04 ja määrab riigilõivu suuruseks AS-i Desintegraator apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsuse peale 10 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld