3-3-1-68-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-68-04

Määruse kuupäev

26. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Orest Kotsjuba kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 24. novembri

1997. a korraldusega nr 623 tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuni 2004. a

määrus haldusasjas nr 2-3/785/04

Menetluse alus Riigikohtus

Orest Kotsjuba erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Orest Kotsjuba erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2004. a määrus haldusasjas nr 3-871/2004 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuni 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/785/04 ning

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Orest Kotsjuba esitas 19. jaanuaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 26. veebruari 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-3/186/2003 õigusvastaseks

tunnistatud Jõelähtme Vallavalitsuse 24. novembri 1997. a korraldusega nr 623 tekitatud 1 815 600

krooni suuruse kahju hüvitamiseks.

2. Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2004. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste

kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Üheks puuduseks oli nõutava

riigilõivu tasumata jätmine. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõude eest tuleb Riigilõivuseaduse

(RLS) § 37 lg 91 kohaselt tasuda riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, seega

käesoleval juhul 54 468 krooni.

3. Vastuses kohtumäärusele leidis O. Kotsjuba, et on RLS § 16 lg 3 p 2 alusel riigilõivu tasumisest

vabastatud, kuna tegemist on õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara

tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlusega. Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2004. a määrusega

jäeti kaebus uuesti käiguta ja anti 5 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebuse

esitaja ei ole asjas omandireformi õigustatud subjekt, vaid maa erastamise õigustatud subjekt,

mistõttu tema suhtes RLS § 16 lg 3 p 2 ei kohaldata ja ta peab tasuma kaebuselt riigilõivu vastavalt

RLS § 37 lg-le 91.

4. O. Kotsjuba esitas 10. märtsil 2004 halduskohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

põhjusel, et ta on maksujõuetu. Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2004. a määrusega jäeti taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustati O. Kotsjubat tasuma riigilõivu 54 468

krooni 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus leidis, et kaebuse esitaja

maksujõuetus ei ole tõendatud.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 6. aprilli 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-871/2004 kaebuse

HKMS § 11 lg 3 alusel selle esitajale, kuna puudused jäid 19. märtsi 2004. a määrusega antud tähtaja

jooksul kõrvaldamata. O. Kotsjuba esindaja sai 19. märtsi 2004. a määruse kätte 24. märtsil 2004,

mistõttu tuli riigilõivu tasumist tõendav dokument kohtule esitada hiljemalt 5. aprilliks 2004. Kohus

leidis, et kaebuse esitaja ei vastanud kohtumäärusele ega kõrvaldanud kaebuse puudusi. Kohus jättis

tähelepanuta O. Kotsjuba esindaja poolt 5. aprillil 2004 kell 21:43:05 asja menetleva kohtuniku

elektronposti aadressile saadetud digitaalallkirjaga taotluse kohtu 19. märtsi 2004. a määrusele

vastamise tähtaja pikendamiseks 5. maini 2004 täiendavate tõendite hankimiseks O. Kotsjuba

maksujõuetuse kohta, kuna kaebuse esitaja ega tema esindaja ei ole esitanud sellist taotlust

registreerimiseks Tallinna Halduskohtu kantseleisse paberkandjal, faksiga ega digitaalallkirjaga

elektronpostiga. Küll aga tõendavat kohtuniku elektronposti aadressile saadetud kiri seda, et

halduskohtu 19. märtsi 2004. a määrust ei ole selles määratud tähtajaks täidetud ja kaebuse puudused

on kõrvaldamata.

6. O. Kotsjuba esitas Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2004. a määruse peale erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule, paludes määruse tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks samale

halduskohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 1. juuni 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-

3/785/04 O. Kotsjuba erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitajal ja tema esindajal on alates kaebuse esitamisest

19. jaanuaril 2004 kuni riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamiseni 10. märtsil 2004 olnud

piisavalt aega kaebuse esitaja maksujõuetust tõendavate dokumentide kogumiseks. Halduskohus tegi

tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kaebuse esitajale teatavaks juba 19. veebruari 2004. a

määruses, mistõttu oli kaebuse esitajal ka piisavalt aega riigilõivu tasumiseks võimaluste otsimiseks.

Ringkonnakohus märkis, et Digitaalallkirja seaduse (DAS) § 4 lg 2 alusel kasutatakse avalik-

õiguslikes suhetes digitaalallkirja vastavalt samale seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. DAS

§ 4 lg 3 näeb ette, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud

ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud on kohustatud hoidma üldkasutatavas

andmesidevõrgus kättesaadavana teavet digitaalallkirja kasutamise võimaluste ja korra kohta nende

asutuste ja isikutega suhtlemisel. Kohtutele digitaalselt allkirjastatud dokumentide esitamine on

reguleeritud justiitsministri 5. augusti 2003. a määruses nr 54 "Maa- ja linnakohtu kantselei

kodukord" ning vastav viide on ka Tallinna Halduskohtu koduleheküljel lingi all "Digitaalallkirjaga

dokumendid". Kodukorra § 2 lg 1 kohaselt toimub dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja

väljastamine kohtu kantselei kaudu. Iga kohtu kantseleil on digitaalselt allkirjastatud dokumentide

vastuvõtmiseks spetsiaalne elektronposti aadress. Elektronpostiga Tallinna Halduskohtule esitatavad

digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumendid tuleb saata aadressil talhk.menetlus@just.ee, mitte

asja menetleva halduskohtuniku elektronposti aadressil. Kohtunikud võivad vahetada

menetlusosalistega infot ka elektronposti teel, kuid kohtunike elektronposti aadressid ei ole mõeldud

digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas O. Kotsjuba erikaebuse Riigikohtule, taotledes määruse

tühistamist ja asja esimese astme kohtule menetlemiseks saatmist. Erikaebuses väidetakse, et

erikaebuse esitamise ajal ei olnud Tallinna Halduskohtu kodulehel olemas Tallinna Ringkonnakohtu

määruses viidatud juhendit ega kohtu eriaadressi digitaalselt allkirjastatud dokumentide esitamiseks.

Ringkonnakohus ei ole märkinud, millal nimetatud muudatused koduleheküljele tehti.

Ekslik on ringkonnakohtu viide kohtute kantselei kodukorrale kui kohtumenetlust reguleerivale

õigusaktile. Kodukord on kohtute sisemine akt, mis ei puuduta kohtuväliseid isikuid. Kohtute seaduse

§ 42 lg 3 rõhutab, et kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid. Juhul kui

menetlusdokument saabus ebasobivas vormis, on kohtul võimalik taotleda vormi muutmist. Kohus

suhtus vaidlusalusesse elektronkirja valikuliselt. Elektronkiri kõlbas küll tuvastamaks kohtu

korralduse täitmata jätmist, kuid pikendamistaotluse esitamiseks oli see kõlbmatu. Kohtunike

elektronposti aadressid on avaldatud kohtute kodulehekülgedel ning puudub keeld nendele

aadressidele menetlusteavet saata. Ühelgi normil ei põhine ringkonnakohtu väide, et kohtunike

elektronposti aadressid ei ole mõeldud digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide esitamiseks.

Halduskohtu tegevus kohtuniku elektronposti aadressile saadetud taotluse tähelepanuta jätmisel ei

vasta halduskohtule omasele uurimisprintsiibile ja euroopalikule menetlusjoonele. Kaebuse esitaja

soovis oma maksujõuetuse kohta tõendeid esitada, kuid seoses tema Ukrainas viibimisega ei saanud

esindaja temaga kontakti kohtu poolt nõutud 10 päeva jooksul.

9. Jõelähtme Vallavalitsus leiab kirjalikus vastuses erikaebusele, et esitatud väited ei anna Tallinna

Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus leidis õigesti, et digitaalselt

allkirjastatud menetlusdokument tuleb saata kohtu kantselei digitaalselt allkirjastatud

menetlusdokumentide vastuvõtmiseks avatud elektronposti aadressil, mitte aga otse haldusasja

menetlevale kohtunikule. Kui kaebuse esitaja esindaja otsustas valida menetlusdokumentide

esitamiseks digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide vormi, oli ta kohustatud järgima selleks

õigusaktides sätestatud korda. Paljasõnaline on väide, et halduskohtu määruse peale erikaebuse

esitamise ajal ringkonnakohtu määruses viidatud digitaalallkirjaga dokumentide kohtule esitamise

kord Tallinna Halduskohtu koduleheküljel puudus. Asjas ei oma tähtsust, kas vastav hüperlink oli

kohtu kodulehel olemas erikaebuse esitamise ajal, tähtsust omab, kas see oli olemas halduskohtu

poolt tähelepanuta jäetud taotluse esitamise ajal. Ringkonnakohus ei ole kohtute kantselei kodukorda

käsitanud kohtumenetlust reguleeriva õigusaktina. Haldusasja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu,

et kaebuse esitaja lepinguline esindaja ja asja menetlenud halduskohtunik on vahetanud aastate

jooksul kohtumenetlust puudutavat teavet elektronposti vahendusel. Õige ei ole väide, mille kohaselt

peaks kohus taotlema dokumendi vormi muutmist, kui see on esitatud kohtule ebasobivas vormis.

Kohtul ei lasu kohustust esitada menetlusosalisele taotlusi. Halduskohus ei ole kaebuse esitajale

teinud takistusi menetlustaotluse esitamiseks, vaid tagastas kaebuse selle esitajale põhjendatult seoses

kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmisega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et O. Kotsjuba erikaebus on põhjendatud ning tuleb

rahuldada.

11. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et O. Kotsjuba esindaja saatis digitaalselt allkirjastatud

taotluse 19. märtsi 2004. a kohtumäärusele vastamise tähtaja pikendamiseks elektronkirjaga antud

haldusasja menetlenud Tallinna Halduskohtu kohtuniku avalikule elektronposti aadressile ning

kohtunik sai elektronkirja kätte enne 6. aprilli 2004. a määruse tegemist. Tallinna Halduskohtu

6. aprilli 2004. a määruses on taotluse saabumise üksikasjad ka äramärkimist leidnud.

Määrusest nähtub, et kohtunikule oli saabunud elektronkirja põhjal üheselt arusaadav, millise tema

menetluses oleva haldusasjaga esitatud taotlus seondus ning milles seisnes taotluse sisu. Määruse

kohaselt oli taotluse kohtu poolt tähelepanuta jätmise ainsaks põhjuseks selle saatmine halduskohtu

kantselei asemel otse asja menetleva kohtuniku avalikule elektronposti aadressile.

12. Halduskolleegium nõustub erikaebuse esitajaga, et menetlusdokumendi esitamise viisi sobimatuse

korral oleks kohus pidanud nõudma selle esitamist sobival viisil, mitte jätma taotlust tähelepanuta.

Kohus saab nõuda menetlusdokumendi vormi muutmist kaalutlusõiguse kohaselt, kui see on kohtu

arvates vajalik kohtuasja õigeks ja kiireks lahendamiseks ning nõue ei koorma dokumendi esitajat

ülemääraselt.

13. Asjas ei oma tähtsust, millal lisati Tallinna Halduskohtu veebilehele juhend digitaalallkirjaga

dokumentide esitamiseks ning loodi nende vastuvõtmiseks kohtukantseleis vastav elektronposti

aadress talhk.menetlus@just.ee. Õige on küll vastustaja seisukoht, et kui menetlusosaline valib

kohtule dokumentide esitamiseks kindla vormi, siis peab ta järgima ka selleks kehtestatud korda, kuid

ekslikult valesti saadetud dokumenti, mis tegelikult adressaadini jõuab, ei või siiski jätta

tähelepanuta. Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg-st 2 tulenev uurimispõhimõte tähendab

muuhulgas ka seda, et kui kohtule on saanud teatavaks andmed, mis võivad haldusasja lahendamisel

tähtsust omada, peab kohus tegema endast oleneva, et vastavaid andmeid saaks asja menetlemisel

arvesse võtta.

14. Nimetatud asjaolusid silmas pidades ei olnud haldusasja menetlenud kohtunikul alust jätta

O. Kotsjuba esindaja taotlust tähelepanuta. Saabunud digitaalallkirjaga elektronkiri tulnuks suunata

registreerimiseks kohtu kantseleisse või juhtida kirja saatja tähelepanu vajadusele esitada taotlus

kohtu kantselei kaudu.

15. Eeltoodut arvestades rahuldab Riigikohtu halduskolleegium O. Kotsjuba erikaebuse ning tühistab

Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2004. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. juuni 2004. a määruse. Kuna O. Kotsjuba kaebuses esinenud puudused on veel kõrvaldamata, tuleb

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld