3-3-1-67-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-67-04

Otsuse kuupäev

25. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Sergei Malovi kaebus Tallinna Politseiprefektuuri toimingute

õigusvastaseks tunnistamiseks, toimingu sooritamiseks

kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2004. a

otsus haldusasjas nr 2-3/186/04

Menetluse alus Riigikohtus

Sergei Malovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sergei Malovi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-757/2003 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/186/04. Saata asi

uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. Malov taotles Politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 lg 1 ja § 51 lg 6 alusel väljateenitud

aastate pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks. Tallinna Politseiprefektuur väljastas

S. Malovile 10. juunil 2002 teatise nr TL4-4.12/31906, millel kajastati tema politseiteenistuse staaži

ja teenistuses oldud ajavahemikke. Samuti märgiti: "Politseiametniku pensioni arvestamisel soovib

pensioni taotleja võtta aluseks: -politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha, kriminaalpolitsei

inspektori ametikoht, millele käesoleval ajal vastab politseiinspektori ametikoht 2. palgaaste

kuupalgamääraga 5 250 krooni".

Tallinna Pensioniameti II pensioniosakonna otsusega määrati S. Malovile alates 7. juunist 2002

politseiametniku pension eluaegselt suurusega 3 150 krooni kuus.

2. Kaebuses halduskohtule palus S. Malov tunnistada õigusvastaseks Tallinna Politseiprefektuuri

toiming (teatise väljastamine politseiteenistuse staaži ja pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga

kohta) ning välja maksta saamata jäänud pension. Kaebuse kohaselt tulnuks tema pensioni arvutamise

aluseks oleva ametipalgana märkida abikomissari, mitte inspektori ametikoha palk. Kaebaja leiab, et

tal oli õigus valida, kas ta soovib pensioni arvutamist viimase ametikoha või viimase viie teenistuses

oldud aasta hulgast valitud ametikoha ametipalga järgi. Samuti leidis kaebaja, et tal on PolTS § 211

lg-s 1 ette nähtud pikkusega staaž abikomissari ametikohal.

3. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-757/2003 jäeti kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et Tallinna Politseiprefektuuri teatis on kooskõlas Politseiteenistuse

seadusega ja siseministri 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 ning selle teatise alusel on õigesti

arvutatud pension S. Malovi viimasest politseiametniku (inspektori) ametipalgast. Kohus leidis, et

PolTS § 211 lg 1 sätestab selgelt ja üheselt mõistetavalt, et pensioni saamiseks viie viimase

teenistusaasta seast soodsama ametipalgaga perioodi valimisel peab politseiametnik olema sellel

ametikohal teeninud, s.t reaalselt ametiülesandeid täitnud vähemalt 12 kuud järjest. Kui seadusandja

oleks ka selle sätte kohaldamisel silmas pidanud, et 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta

1. septembrini teenistuses oldud aega arvestatakse sooduskorras nagu politseiteenistuse staaži, oleks

seadusandja ka sätestanud, et valitud soodsaima ametipalgaga ametikohal on nõutav vähemalt 12 kuu

pikkune politseiteenistuse staaž.

4. Apellatsioonkaebuses palus S. Malov tühistada halduskohtu otsus ning taotles, et vastustaja

vormistaks tema pensioni ümberarvutamisega seonduvad dokumendid ümber abikomissari

ametipalgast lähtudes ja hüvitaks saamata jäänud osa politseiametniku pensionist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2004. a otsusega jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muudeti halduskohtu otsust põhjenduste osas. Ringkonnakohus

esitas oma otsuses S. Malovi taotluste tõlgenduse, mille kohaselt soovis kaebaja, et kohus tunnistaks

õigusvastaseks Tallinna Politseiprefektuuri teatise väljastamise toimingu, kohustaks Põhja

Politseiprefektuuri väljastama S. Malovile uue teatise lähtuvalt abikomissari ametipalgast ja hüvitama

tekitatud kahju (saamata jäänud osa pensionist). Ringkonnakohus leidis:

1) pensioni taotlejal on õigus valida pensioni ümberarvutamise aluseks olev ametipalk. Teatise

väljastaja peab hoolitsema, et teatises sisalduvad faktilised andmed oleksid õiged, kuid ta ei saa võtta

endale otsustusõigust selle üle, milline on pensioni arvutamise alus;

2) vaidlustatud teatise väljastamise toiming on õigusvastane. Vastustaja oleks pidanud teatisel

märkima nii andmed politseiametniku soovitud ametikoha ja teatise väljastamise ajal sellele vastava

ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta kui ka taotleja politseiteenistuses oleku aja viimase

ametikoha ning teatise väljastamise ajal sellele vastava ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta.

Sel juhul oleks teatisel olnud õigesti kajastatud taotleja soov valitud ametikoha kohta ja samas ka

esitatud pensioniametile pensioni määramise otsustamiseks vajalikud faktilised asjaolud;

3) õige on halduskohtu järeldus, et pensioni arvutamise aluseks saab olla vaid politseiametniku

ametikoha ametipalk, mitte Eesti NSV miilitsajaoskonna ülema ametipalk;

4) õige on halduskohtu järeldus, et S. Malovil ei ole PolTS § 211 lg 1 alusel õigust politseiametniku

pensionile abikomissari ametikoha järgi. Selle ametikoha ametipalga alusel saanuks pensioni

arvutada, kui see oleks olnud S. Malovi viimane ametikoht või kui ta oleks sel ametikohal teenistuses

olnud vähemalt 12 kuud järjest;

5) vaidlustatud toiming on küll õigusvastane, kuid kaebaja pole seetõttu, et tema soovi pensioni

arvutamise aluseks võetava ametikoha kajastamisel arvestati ebaõigesti, saanud politseiametniku

pensioni seaduses ettenähtust vähem. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata kohustamisnõue;

6) kaebuse esitaja on saanud politseiametniku pensioni õigesti, lähtudes tema viimase ametikoha

ametipalgast. Seetõttu tuleb rahuldamata jätta kahju hüvitamise nõue.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Kassatsioonkaebuses taotleb S. Malov ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse

tegemist, millega rahuldataks tema kaebus.

Kassaator leiab, et PolTS § 211 lg 1 järgi on tal õigus politseiametniku pensioni arvutamise aluseks

valida kas viimase ametikoha ametipalk või talle soodsaim periood viimase viie aasta hulgast.

Kassaator on soovinud talle politseiametniku pensioni arvutamist abikomissari ametipalgast lähtuvalt.

Kassaatori arvates on tal olemas selles sättes nõutav vähemalt 12 kuu pikkune staaž abikomissari

ametikohal, kuna tema teenistus abikomissarina langeb perioodi, mil PolTS § 212 lg 4 kohaselt

arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna politseiteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt.

Politseiprefektuuris keelduti vormistamast dokumente abikomissari ametikoha ja -palga kohta ega

selgitatud, miks pensioni maksmine abikomissari ametikoha järgi ei ole võimalik. Kassaatori väitel

oleks tal võimalus penioni arvutamise aluseks valida ka Eesti NSV miilitsajaoskonna ülema

ametikoha palk.

7. Põhja Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses leitakse, et kassaatorile ei ole võimalik arvutada

politseiametniku pensioni abikomissari ametikoha järgi, kuna ta ei ole sellel ametikohal teenistuses

olnud ega reaalselt ametiülesandeid täitnud vähemalt 12 kuud järjest. Vastustaja nõustub

ringkonnakohtu seisukohaga, et teatis pidanuks kajastama isiku tahet, kuid uue teatise vormistamine

ei muudaks vaidluse lõpptulemust. Kassaatorile on pension arvutatud õigesti ja talle ei ole kahju

tekitatud.

8. Tallinna Pensioniameti kirjalikus vastuses leitakse, et S. Malovile on politseiametniku pension

määratud Tallinna Politseiprefektuuri teatise alusel ja kooskõlas seadusega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. S. Malov on taotlenud Tallinna Politseiprefektuuri toimingu (teatise väljastamine tema

pensioniõigusliku staaži kohta ja ametipalga kohta, mille ta soovib võtta aluseks varem määratud

pensioni ümberarvutamisel politseiametniku pensioniks) õigusvastaseks tunnistamist, uue teatise

väljastamiseks kohustamist ja kahju hüvitamist. Tekkinud kahju seisneb S. Malovi väitel vähem

makstud pensionis, kuna politseiametniku pensioni arvutamisel on aluseks võetud ebaõige ametipalk.

Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et S. Malov oleks vaidlustanud väljateenitud aastate

pensioni ümberarvutamise politseiametniku pensioniks.

10. Käesoleva kohtuasja läbivaatamisel võtab kolleegium esmalt seisukoha vaidlustatud toimingu

(teatise väljastamine) õiguspärasuse kohta (I) ja seejärel küsimuses, kas S. Malovile pensioni

määramisel on aluseks võetud õige ametipalk (II).

I. 11. Politseiteenistuse seaduse (PolTS) §-s 211 sätestatakse isiku õigus saada politseiametniku

pensioni. PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tulenevalt arvutatakse politseiametniku pension tema viimasest

politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast

politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

Siseministri 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 on kinnitatud "Politseiametniku pensioni või

politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord"

(Kord). Korra § 4 p 1 kohaselt on üheks politseiametniku pensioni taotlemise täiendavaks

dokumendiks politseiasutuse teatis politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta.

Nimetatud määruse lisas nr 1 on kehtestatud selle teatise vorm.

12. Ringkonnakohus on tunnistanud vaidlustatud toimingu õigusvastaseks. Kohus leidis, et pensioni

taotlejal on õigus valida pensioni ümberarvutamise aluseks olev ametipalk ning teatise väljastaja peab

hoolitsema, et teatises sisalduvad faktilised andmed oleksid õiged, kuid ta ei saa võtta endale

otsustusõigust selle üle, milline on pensioni arvutamise alus.

Sarnasele seisukohale asus ka Riigikohtu halduskolleegium 6. mai 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-

1-19-04 (RT III 2004, 13, 164), märkides, et PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tuleneb isiku õigus valida

periood, mille ametipalgast lähtutakse tema politseiametniku pensioni arvutamisel, kuid nimetatud

sätetest ei tulene politseiasutuse kohustus ise sellist politseiametnikule soodsamat perioodi välja

selgitada ega ka politseiasutuse õigust keelduda isiku soovitud perioodi kohta teatise väljastamisest

isegi juhul, kui isiku valik tundub olevat ebasoodne.

Käesoleva vaidluse lahendamisel on ringkonnakohus leidnud, et vastustaja oleks pidanud teatisel

märkima nii andmed politseiametniku soovitud ametikoha ja teatise väljastamise ajal sellele vastava

ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta kui ka taotleja politseiteenistuses oleku aja viimase

ametikoha ning teatise väljastamise ajal sellele vastava ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta.

Sel juhul oleks ringkonnakohtu arvates teatisel olnud õigesti kajastatud taotleja soov valitud

ametikoha kohta ja samas ka esitatud pensioniametile pensioni määramise otsustamiseks vajalikud

faktilised asjaolud.

Osundatud Riigikohtu otsuses leidis kolleegium ka: "Haldusorgan peab oma tegevuses juhinduma

seaduslikkuse põhimõttest. Politseiametniku pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks väljastatav

vormikohane teatis peab sisaldama tõest ja seaduslikku informatsiooni. Tegemist on ühe

dokumendiga kogumist, mille alusel Pensioniamet määrab kindlaks politseiametniku pensioni

suuruse. Seega ei ole haldusorganil (politseiasutusel) õigust märkida teatises politseiteenistuse staaži

ja politseiametniku ametipalga kohta isiku taotlusel sellist perioodi või ametipalka, mis ei saa olla

aluseks pensioni määramisel ja pensioni suuruse arvutamisel."

13. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et politseiprefektuuril teatise väljastajana

ei ole õigust otsustada selle üle, milline ametipalk peaks olema pensioni arvutamise aluseks. Kahtluse

korral, millist ametipalka on võimalik pensioni arvutamise aluseks valida, tuleb tõepoolest pidada

otstarbekaks ringkonnakohtu seisukohta, et haldusorgan (politseiprefektuur), kellel pole õigust

otsustada pensioni määramise ja arvutamise üle, vaid kelle pädevuses on üksnes vormikohase tõendi

väljastamine, millel kajastuvad õiged ja seaduslikud andmed, pidanuks teatisele märkima andmed nii

isiku soovitud ametikoha ja sellele vastava ametipalga kui ka taotleja viimase politseiteenistuse

ametikoha ja ametipalga kohta.

Nagu kolleegium märkis ka juba 6. mai 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-04, ei loo teatises

politseiametniku ametipalga suuruse märkimine veel isikule õigust saada politseiametniku pensioni

sellest ametipalgast arvutatuna. Pensioniamet peab pensioni määramisel lähtuma kehtivast õigusest ja

pensioni määramiseks esitatud dokumentide kogumist.

II. 14. Ringkonnakohus, tunnistades vaidlustatud toimingu küll õigusvastaseks, leidis, et kuna kaebuse

esitaja on saanud politseiametniku pensioni õigesti, lähtudes tema viimase ametikoha ametipalgast,

tuleb rahuldamata jätta käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise ja kohustamisnõue.

Selleks, et hinnata kahju hüvitamise ja kohustamisnõude rahuldamata jätmise õigsust, analüüsib

kolleegium ringkonnakohtu järeldust, et S. Malovile politseiametniku pensioni määramisel on aluseks

võetud õige ametipalk.

15. PolTS § 51 lg 6 sätestab, et isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991. aasta

1. märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini esitada taotlus

pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab sama seaduse §-s 211

sätestatud tingimustele.

PolTS § 211 lg-s 1 on sätestatud vanuse- ja staažinõue politseiametniku pensioni saamiseks. PolTS

§ 51 lg-st 6 tuleneb täiendav tingimus, et isikule peab olema varem määratud riiklik pension.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et S. Malovile oli määratud väljateenitud aastate pension, samuti selle

üle, et S. Malov vastab PolTS §-s 211 sätestatud tingimustele, mis annab talle õiguse taotleda varem

määratud pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks.

16. Asjas on tuvastatud, et S. Malov teenis abikomissari ametikohal 1. märtsist 1991 kuni

16. detsembrini 1991. 1991. aasta detsembris jäi ta väljateenitud aastate pensionile ja naasis

1. detsembril 1992 politseiteenistusse kriminaalpolitsei inspektori ametikohale, kus ta teenis

13. juunini 1994.

Ringkonnakohus leidis, et seoses politseiteenistusse tagasipöördumisega ei ole abikomissari

ametikoht S. Malovi viimane ametikoht politseiteenistuses ning tal polnud võimalik valida ka

abikomissari ametikohta kui tema jaoks soodsamat ametikohta viimase viie teenistusaasta hulgast,

kuna ta polnud sel ametikohal teenistuses olnud vähemalt 12 kuud järjest.

Seega leidis kohus, et S. Malovile on õigesti arvutatud politseiametniku pension lähtuvalt tema

viimasest ametikohast politseiteenistuses, s.o inspektori ametikohast. Riigikohtu halduskolleegium

selle järeldusega ei nõustu.

17. Politseiteenistuse seadus sätestab küll tingimused, millele isik peab vastama, et talle saaks PolTS

§ 51 lg 6 alusel varem määratud riiklikku pensionit ümber arvutada, kuid ei reguleeri, millisest

politseiametniku ametipalgast tuleks pensioni ümberarvutamisel lähtuda.

PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tulenevalt arvutatakse politseiametniku pension tema viimasest

politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast

politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

Kolleegium leiab, et PolTS § 211 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud valikuvõimalus politseiametniku pensioni

arvutamise aluseks oleva ametipalga osas on kohaldatav ka varem määratud pensioni

ümberarvutamisel politseiametniku pensioniks.

18. Isiku jaoks, kes on politseiteenistusest lahkunud ja kellele on määratud riiklik pension, kuid kes

on hiljem politseiteenistusse naasnud, on varem määratud pensioni ümberarvutamisel

politseiametniku pensioniks aluseks võetava ametipalga valikul põhimõtteliselt kolm võimalust.

Pensioni võidakse arvutada:

1) teenistuskäigus viimase ametikoha järgi või

2) teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha

järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest või

3) selle ametikoha ametipalga järgi, millelt isik läks pensionile.

19. Eeltoodud põhjustel on ekslik kohtute seisukoht, et S. Malovile politseipensioni arvutamisel

polnud võimalik aluseks võtta abikomissari ametikoha palka.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

halduskohtule. Kohtutel tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda kolleegiumi seisukohtadest

politseiametniku pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga valiku kohta.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld