3-3-1-29-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-29-04

Määruse kuupäev

22. juuni 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Julia

Laffranque, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Helmut Pikmetsa kaebus Põhja Politseiprefektuuri 31. detsembri

2003. a toimingu ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve

osakonna 15. jaanuari 2004. a määruse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 2004. a

määrus haldusasjas nr 2-3/575/04

Menetluse alus Riigikohtus

Helmut Pikmetsa erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31. detsembril 2003 koostas Harju Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna

politseinooreminspektor Sten Sabbo H. Pikmetsale väärteoprotokolli nr AB 599857 liikluseeskirja

§ 124 p 1 nõuete rikkumise eest Liiklusseaduse § 7422 alusel. Väärteoprotokolli koostamisel võeti

H. Pikmetsalt ära juhiluba ning väljastati ajutine juhiluba.

2. 2. jaanuaril 2002 esitas H. Pikmets Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonnale taotluse

juhilubade tagastamiseks. Nimetatud osakonna haldustalituse komissari 15. jaanuari 2004. a

määrusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.

Määrust motiveeriti järgnevalt: LS § 411 sätestab, et väärteo toimepanemise korral, mille eest

vastavalt LS § 413 on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, võetakse isikult viivitamatult ära

juhiluba ja antakse äravõetud juhiloa asemele sõiduki juhtimise ajutine luba, mille kehtivust

pikendatakse kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni.

VTMS § 208 lg 2 alusel tagastab kohtuväline menetleja äravõetud dokumendid või asjad vaid

juhtudel, kui väärteomenetlus lõpetatakse, samuti antakse juhiluba tagasi, kui isik kasutab sõidukit

seoses invaliidsusega. VTMS § 208 lg 3 kohaselt otsustab eriõigust tõendava dokumendi tagastamise

dokumendi väljaandnud asutus, Eesti Riiklik Autoregister, seaduses ettenähtud alustel ja korras.

3. 21. jaanuaril 2004 karistati H. Pikmetsa eelnimetatud rikkumise eest LS § 7422 alusel Põhja

Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ülemkomissari V. Vane otsusega rahatrahviga 40

trahviühikut. 11. veebruaril 2004 esitas H. Pikmets kaebuse Tallinna Linnakohtule, milles taotles

eelnimetatud rahatrahvi määramise otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

4. 16. veebruaril 2004 esitas H. Pikmets kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles tunnistada

Põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata VTMS § 58 lg 3 ja LS § 411 lg 1 ja lg 2;

tunnistada õigusvastaseks Harju Politseiprefektuuri politseinooreminspektor S. Sabbo toiming,

millega võeti kaebajalt ära juhiluba; tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna

kohtuvälise menetleja määrus, millega jäeti rahuldamata H. Pikmetsa taotlus temale juhiloa

tagastamiseks; teha Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnale ettekirjutus juhiloa

tagastamiseks. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja peatada Põhja Politseiprefektuuri

Liiklusjärelevalve osakonna 15. jaanuari 2004. a määruse kehtivus ning teha nimetatud osakonnale

ettekirjutus vaidluse ajaks juhiloa tagastamiseks.

5. Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2004. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult HKMS

§ 11 lg 4 alusel. Kohus leidis, et juhiloa äravõtmise toimingu ja väärteomenetluses kaebaja taotluse

rahuldamata jätmise peale saab kaevata maa- ja linnakohtule, kus kaebajal on võimalik esitada ka

taotlus VTMS § 58 lg 3 ja LS § 411 kohaldamata jätmiseks. Nimetatud määruse peale esitas

H. Pikmets 9. märtsil 2004 erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles taotles Tallinna

Halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule ning

esialgse õiguskaitse kohaldamist.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. märtsi 2004. a määrusega Tallinna Halduskohtu 23. veebruari

2004. a määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et politseiametnik

võttis H. Pikmetsalt juhiloa ära protokolli koostamisega alanud väärteomenetluse käigus. VTMS § 74

lg 1 p 14 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses asitõendina kasutatava või muu

äravõetud objektiga toimimise viis. Käesolevas asjas on väärteomenetluses 21. jaanuaril 2004 tehtud

otsus, milles sisaldub ka otsustus äravõetud juhiloa kohta. Viimasest nähtub, et juhiluba edastatakse

väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisel ARK-le juhtimisõiguse peatamiseks. Ringkonnakohtu

põhjenduste kohaselt saab kaebaja väärteoasja kohtuvälise menetleja otsust juhiloa ARK-le

edastamise kohta vaidlustada väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisel maa- ja linnakohtus. Selle asja

lahendamisel saab kohus kontrollida ka kaebaja osundatud LS § 411 ja VTMS § 58 lg 3 vastuolu

Põhiseadusega.

Tallinna Ringkonnakohus jättis H. Pikmetsa erikaebuse rahuldamata ka esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluses.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a määruse peale esitas H. Pikmets erikaebuse

Riigikohtusse. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a kohtumääruse ja

Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2004. a kohtumääruse tühistamist ning asja saatmist uueks

lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Erikaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) käesoleval juhul ei ole kohtuvälise menetleja poolt tehtud põhistatud määrust, mis oleks

väärteomenetluses vaidlustatav; ka vaidlustamise võimalikkusel ei taga VTMS (§ 76, § 78, § 79)

tõhusat kaitset;

2) kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt ARK-le juhiloa edastamist, kuna selline toiming

tehakse pärast väärteoasjas otsuse jõustumist; kaebaja vaidlustas vastustaja tegevuse (toimingu), mis

seisnes juhiloa asendamises ajutise juhiloaga.

Vastustaja, Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond, ei ole erikaebusele vastanud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Käesolevas asjas on vajalik selgitada juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljaandmise toimingu

peale esitatud kaebuse lahendamiseks pädev kohus.

I

9. Halduskohus ja ringkonnakohus on käesoleva asja läbivaatamisel kohaldanud Väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 58 lg-t 3, mille kohaselt seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud

eriõiguse peatamine, võetakse isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse

väärteoasja materjalidele. VTMS § 74 lg 1 p 14 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses

asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis.

10. VTMS § 58 lg 3 reguleerimisala ulatus on ebaselge. Seadus ei anna selle sättega hõlmatud

eriõiguste loendit. Eriõigusena võib käsitleda muuhulgas loasüsteemi raames isikule omistatavaid

õigusi (relva soetamise ja hoidmise õigus, jahipidamisõigus jne), mille omamist tõendatakse

lubadega. Eriseadused näevad küll ette sellise eriõiguse peatamise (näiteks Relvaseaduse § 43 lg 1;

Jahiseaduse § 31), kuid siinjuures peatamise otsusele ei eelne eriõiguse omamist tõendava dokumendi

äravõtmine. Nimetatud dokumendi peab omanik ära andma vaid pärast peatamisotsuse kättesaamist.

11. Eriõigusena on käsitatav ka juhtimisõigus, mille olemasolu tõendatakse juhiloaga. Kuigi VTMS

§ 58 lg 3 ei nimeta eraldi sellise eriõigusena juhtimisõigust, on praktikas just sellele sättele tuginedes

peetud kinni ja võetud ära ka juhiluba.

Kuivõrd juhiloa äravõtmine on toimunud kohtuvälise menetleja ametniku staatuses oleva

politseitöötaja poolt, kes on alustanud väärteomenetlust, ning eelnimetatud väärteomenetluse normid

näevad ette eriõigust tõendava dokumendi äravõtmise, on kohtud järeldanud, et vastav toiming on

väärteomenetluse toiming ning selle vaidlustamine on võimalik Väärteomenetluse seadustikus

sätestatud korras.

12. Kohtuväline menetleja võib teha neid toiminguid, mis on vajalikud konkreetses menetluses

tõendusteabe kogumiseks ning asja menetlemiseks muude tingimuste loomiseks. Väljaspool neid

piire ei ole menetlustoimingute teostamine õiguspärane.

Eriõiguse omamist tõendav dokument, ka juhiluba, võib olla menetletavas asjas asitõendiks. Sellisel

juhul juhiloa võetus ja asitõendiks tunnistamine toimub menetleja määrusega, kusjuures juhiloa

äravõtmise menetlusõiguslikuks aluseks saab olla Kriminaalmenetluse koodeksi § 139 ja § 140.

Väärteomenetluses asitõenditega seonduvatele menetlustoimingutele kohaldatakse

kriminaalmenetluse sätteid.

VTMS § 58 lg-s 3 ettenähtud alusel juhiloa äravõtmine ei ole suunatud KrMK § 140 lg-s 1 sätestatud

tunnustele vastava dokumendi võetuse reguleerimisele. VTMS § 58 lg 3 alusel äravõetud juhiluba ei

ole asitõendiks väärteoasjas ega teeni muul viisil väärteoasja menetlemise huve. VTMS § 58 lg 3

kohaselt võetakse eriõiguse omamist tõendav dokument ära juhul, kui isiku suhtes võidakse vastavalt

LS §-le 413 kohaldada eriõiguse (juhtimisõiguse) peatamist. Seega võib eeldada, et nimetatud

menetlusnormi eesmärk seondub LS § 413 kohaldamise tagamisega.

13. Juhtimisõiguse peatamine LS § 413 alusel ei toimu väärteo- või kriminaalmenetluses vaid Eesti

Riikliku Autoregistri poolt läbiviidava haldusmenetluse raames. Selline peatamine ei ole formaalselt

määratletud kui karistus. Formaalsete tunnuste alusel on juhtimisõiguse peatamise näol tegemist

haldussunnivahendiga. Asjaolu, et selline sunnivahend omab materiaalselt karistuslikku iseloomu, ei

oma käesoleva asja lahendamisel tähendust.

VTMS § 58 lg 3 on seetõttu erinormiks, millega kohtuvälisele menetlejale pannakse alustatud

väärteomenetluse väline ülesanne, mis seondub Liiklusseaduses sätestatud haldussunnivahendite

kohaldamisega haldusmenetluses.

II

Riigikohtu halduskolleegium peab järgnevalt vajalikuks analüüsida Liiklusseaduse (LS) neid sätteid,

mis käsitlevad juhiloa äravõtmist ning ajutise juhiloa väljastamist.

14. Ajutise juhiloa väljastamise üldnorm sisaldub LS § 24 lg-s 7. Viimane sätestab, et ajutine juhiluba

väljastatakse isikule, kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või tühistatud, juhiloa dublikaadi

vormistamise ajaks või muul seadusega ettenähtud juhul. Ajutine juhiluba annab õiguse juhtida

mootorsõidukit ainult Eestis. LS § 24 lg 7 kohaselt kehtib ajutine juhiluba kuni kaks kuud.

15. Liiklusseaduse § 411 lg 1 kohaselt võetakse väärteo toimepanemise korral, mille eest vastavalt

käesoleva seaduse §-le 413 on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, isikult viivitamatult ära juhiluba

ja antakse äravõetud juhiloa asemele sõiduki juhtimise ajutine luba.

LS § 411 alusel väljaantava ajutise juhiloa regulatsioon on mõneti erinev LS § 24 lg-s 7 sätestatust.

Selline ajutine luba kehtib üksnes Eestis 30 ööpäeva jooksul. Väärteo kohtuväline menetleja pikendab

loa kehtivust kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni (§ 411 lg 2).

Seega erineb ajutine juhiluba äravõetud juhiloast mitme tunnuse poolest: ajutine juhiluba kehtib

ainult Eestis, selle kehtivusaeg on tunduvalt lühem ning nimetatud dokument ei ole isikut tõendavaks

dokumendiks. Ajutine juhiluba ei ole kasutatav ka mitmetel muudel juhtudel, kui õiguslikult on

nõutav kehtiva juhiloa esitamine.

16. Liiklusseadus ei määratle konkreetset subjekti, kellel on õigus juhiluba ära võtta ja anda ajutine

juhiluba. Kuivõrd Liiklusseaduses sätestatud liiklusalaseid väärtegusid menetleva kohtuvälise

menetleja ametnikud teostavad samaaegselt ka liiklusjärelevalvet, on mõistetav, et seadusandja on

menetlusliku otstarbekuse kaalutlusel pannud juhiloa äravõtmise ülesande nendele isikutele VTMS

§ 58 lg-ga 3. Asjaolu, et isikule on lisaks järelevalvefunktsioonidele pandud ka väärteo menetlemise

ülesanded, ei ole piisavaks argumendiks toimingu allutamisel väärteomenetluse regulatsioonile.

Siinjuures sageli on sisult lähedased toimingud (nt asjade, dokumentide kinnipidamine, võetus)

võimalikud nii haldusmenetluses kui ka karistusmenetlustes. Ka Vabariigi Valitsuse 20. veebruari

2001. a määrusega nr 67 kinnitatud Liiklusjärelevalve teostamise korra § 15 p 9 osundab

liiklusjärelevalvaja õigusele pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.

17. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et LS § 411 alusel ei toimu mitte üksnes juhiloa äravõtmine,

vaid ka ajutise juhiloa väljaandmine. Ajutise juhiloa väljaandmist ei ole käsitletud Väärteomenetluse

seadustikus. Kohtuvälise menetleja ametnikul puudub seetõttu ka õigus ajutise juhiloa

väljaandmiseks väärteo menetlustoiminguna. Ajutise juhiloa saab ametnik välja anda

liiklusjärelevalvet teostava isikuna.

LS § 411 regulatsioonist tulenevalt on juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljaandmine üks

menetlustoiming. Juhiloa äravõtmine on lahutamatult ja vältimatult nii menetluslikult kui ka

õiguslikult seotud ajutise juhiloa väljaandmisega. Selles aspektis erineb juhiloa kui asitõendi võetus

juhiloa äravõtmisest juhtimisõiguse peatamise tagamiseks haldusmenetluses. Juhiloa kui asitõendi

võetus väärteomenetluses ei too vältimatult kaasa ajutise juhiloa väljastamist.

18. Käesoleva asja lahendamise seisukohast tuleb eriti rõhutada kaebaja taotlust, kes vaidlustas mitte

üksnes juhiloa äravõtmise, vaid ka juhiloa asendamise ajutise juhiloaga.

III

19. Eeltoodu alusel Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Liiklusseaduse §-s 411 ning

Väärteomenetluse seadustiku § 58 lg-s 3 sätestatu seoses juhiloa äravõtmisega ning ajutise juhiloa

väljastamisega ei ole piisavalt selge seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, sealhulgas pädeva

kohtu määramiseks. Seepärast peab Riigikohtu halduskolleegium HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel tähtsaks

asja arutamist üldkogus.

20. H. Pikmetsa kaebuses on esitatud taotlus Liiklusseaduse §-s 411 sätestatud juhiloa äravõtmise ja

ajutise juhiloa väljaandmise põhiseaduspärasuse hindamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et

Riigikohtu üldkogu saab asja läbivaatamisel kontrollida, kas Liiklusseaduse §-s 411 sätestatud piirang

on kooskõlas Põhiseadusega või piirab ebaproportsionaalselt PS §-des 19, 29, 31, 32 ja 34 sätestatud

põhiõigusi. Kontrollimist vajab ka see, kas LS § 411 kohaldamine võib kaasa tuua võrdsuspõhiõiguse

(PS § 12) rikkumise.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann