3-3-1-29-04 · Riigikohus

Kohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus, millega on ühinenud kohtunikud Tõnu Anton, Julia

Laffranque, Jüri Põld ja Harri Salmann

Riigikohtu üldkogu enamus on leidnud, et juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine on

väärteomenetluse toiming. Sellise järeldusega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel:

LS § 411 lõigetest 1 ja 2 koostoimes VTMS § 58 lg-ga 3 tuleneb, et isikult, kelle suhtes on alustatud

väärteomenetlust asjas, mis vastavalt LS §-le 413 võib kaasa tuua juhtimisõiguse peatamise, võtab

juhiloa ära kohtuvälise menetleja ametnik. LS §-st 411 võib järeldada, et sellisel juhul annab isikule

ka ajutise juhiloa kohtuvälise menetleja ametnik, kuigi sellist kohtuvälise menetleja volitust

Väärteomenetluse seadustik ei sisalda.

Leian, et ühe või teise ülesande täitmine kohtuvälise menetleja ametniku poolt ei ole piisav selleks, et

määrata, millises menetluskorras nimetatud toiming tuleb sooritada. Toimingu olemuslik kuuluvus

haldus- või väärteomenetlusse sõltub mitte niivõrd sellest, millises staatuses ametnik (politseiametnik

kohtuvälise menetleja ametnikuna või liiklusjärelevalvet teostava isikuna) seda sooritab, vaid esmalt

sellest, millise menetluse eesmärki vastav toiming teenib. Juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa

väljastamine saab olla väärteomenetlustoiminguks juhul, kui ta teenib väärteomenetluse eesmärke.

Üldkogu enamus ei ole näidanud, milliseid väärteomenetluse eesmärke juhiloa äravõtmine ning

ajutise juhiloa väljastamine teenib.

LS §-st 411 tulenevalt on juhiloa äravõtmise eesmärgiks tagada LS § 413 alusel vastu võetava

juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmine. Juhtimisõiguse peatamine ei toimu aga väärteoasjas, vaid

on võimalik Autoregistrikeskuse otsusega pärast väärteoasjas tehtud karistusotsuse jõustumist, s.o

pärast väärteomenetlust. Mööndes võimalust sooritada karistusõiguslikus menetluses toiminguid, mis

ei teeni väärteoasja lahendamist, eirab üldkogu enamus olulist menetluslikku põhinõuet, mille

kohaselt karistusõigusliku menetluse toimingud peavad olema vajalikud antud asja lahendamiseks.

Riigikohtu üldkogu enamus on kohtuasjas nr 3-4-1-10-04 leidnud, et juhtimisõiguse peatamine LS

§ 413 alusel on väärteomenetlusest tulenev vääramatu järelm ning moodustab seetõttu

väärteomenetlusega ühtse terviku.

Leian, et ajalisest järgnevusest või ka põhjuslikust seosest ei saa teha järeldust, et juhiloa äravõtmine

ja ajutise juhiloa väljastamine kuulub menetlusse, kus lahendatakse konkreetset väärteoasja. Süüteo

eest isiku karistamise õiguslikud tagajärjed võivad avalduda väga erinevates eluvaldkondades.

Sellised õiguslikud tagajärjed võivad olla ka haldusõiguslikud. Ei seadus ega ka praktika pole selliste

tagajärgede üle otsustamist senini lugenud süüteomenetluseks. Kuigi LS § 413 alusel juhtimisõiguse

peatamine on karistusliku iseloomuga, ei kohaldata ka seda sunnivahendit väärteomenetluses.

Liiklusseadus on nimetatud sunnivahendi kohaldamiseks sätestanud eraldi haldusõigusliku

menetluskorra (LS § 41, § 413 lg 10). Nendes menetlusõiguslikes aspektides, mis ei ole sätestatud

viidatud paragrahvides, tuleb aga vastavalt LS § 1 lg-le 2 kohaldada Haldusmenetluse seaduse sätteid.

Seega ei teeni juhiloa äravõtmine väärteomenetluse eesmärke.

Riigikohtu üldkogu enamuse seisukoht ei ole kooskõlas ka eelosundatud lahendi (nr 3-4-1-10-04)

seisukohtadega. Selles lahendis pidas üldkogu enamus võimalikuks käsitleda väärteomenetlusena või

selle osana juhtimisõiguse peatamise menetlust, mille viib läbi haldusorgan, kellel pole seadusega

antud väärteomenetleja volitusi, kusjuures LS §-s 413 ettenähtud karistusliku haldussanktsiooni

kohaldamine ja vastav menetlus on ette nähtud Liiklusseaduses, mitte aga Väärteomenetluse

seadustikus. Käesolevas asjas on menetluse liigi üle otsustamisel peetud aga määravaks menetlust

läbi viiva organi staatust ning seadust, milles sisaldub vastav volitusnorm. Meelevaldselt valitud

formaalsete tunnuste alusel toimingu kuuluvuse üle otsustamine on kaasa toonud lahendite ilmse

vastuolu.

Riigikohtu üldkogu on jätnud käsitlemata küsimuse, kas juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa

väljastamine rikub isiku õigusi. Riigikohtu üldkogu enamus on nentinud, et juhiloa äravõtmise ja

ajutise juhiloa väljastamise põhiseaduspärasuse küsimust saaks lahendada üksnes kaebuse sisulisel

läbivaatamisel.

Sellise seisukoha tõttu minetab H. Pikmets võimaluse kohtulikuks kaitseks. Kui juhiloa äravõtmine ja

ajutise juhiloa väljastamine oleks väärteomenetluse toiming, saaks selle vaidlustada maa- ja

linnakohtus VTMS §-s 78 sätestatud alustel ja korras. Selle kaebuse esitamine on aga võimalik

üksnes väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemiseni VTMS § 78 lg-s 2 sätestatud

tähtaja jooksul.