3-3-1-29-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-29-04

Otsuse kuupäev

25. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter

Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea

Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann,

Tambet Tampuu, Peeter Vaher

Kohtuasi

Helmut Pikmetsa kaebus Põhja Politseiprefektuuri

31. detsembri 2003. a toimingu ja Põhja Politseiprefektuuri

liiklusjärelevalve osakonna 15. jaanuari 2004. a määruse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 2004. a

määrus haldusasjas nr 2-3/575/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helmut Pikmetsa erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. september 2004. a

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Helmut Pikmets, õiguskantsleri esindaja nõunik

Aare Reenumägi ja justiitsministri esindaja Liina Lust

Resolutsioon

Jätta Helmut Pikmetsa erikaebus rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna politseinooreminspektor Sten Sabbo

koostas 31. detsembril 2003 H. Pikmetsale väärteoprotokolli liiklusseaduse (LS) § 7422 alusel lubatud

sõidukiiruse ületamise eest. Väärteoprotokolli koostamisel võeti H. Pikmetsalt ära juhiluba ning

väljastati ajutine juhiluba. H. Pikmets esitas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonnale

taotluse juhiloa tagastamiseks, mis jäeti rahuldamata 15. jaanuari 2004. a määrusega.

2. 21. jaanuaril 2004 karistati H. Pikmetsa eelnimetatud rikkumise eest LS § 7422 alusel rahatrahviga.

H. Pikmets vaidlustas selle otsuse Tallinna Linnakohtus.

3. 16. veebruaril 2004 esitas H. Pikmets kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Harju Politseiprefektuuri politseinooreminspektor S. Sabbo toiming, millega võeti

kaebajalt ära juhiluba; tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna määrus, millega

jäeti rahuldamata H. Pikmetsa taotlus temale juhiloa tagastamiseks; teha Põhja Politseiprefektuuri

liiklusjärelevalve osakonnale ettekirjutus juhiloa tagastamiseks; tunnistada põhiseadusega vastuolus

olevaks ning jätta kohaldamata väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 58 lg 3 ja LS § 411 lg 1 ja

lg 2.

4. Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2004. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Kohus

leidis, et juhiloa äravõtmise toimingu ja väärteomenetluses kaebaja taotluse rahuldamata jätmise

peale saab kaevata maa- ja linnakohtule. Nimetatud määruse peale esitas H. Pikmets 9. märtsil 2004

erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. märtsi 2004. a määrusega erikaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et politseiametnik võttis H. Pikmetsalt juhiloa ära protokolli koostamisega

alanud väärteomenetluse käigus. VTMS § 74 lg 1 p 14 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja

otsuses asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis. Käesolevas asjas on

väärteomenetluses 21. jaanuaril 2004 tehtud otsus, milles sisaldub ka otsustus äravõetud juhiloa

kohta. Viimasest nähtub, et juhiluba edastatakse väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisel Eesti

Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse peatamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt

saab kaebaja väärteoasja kohtuvälise menetleja otsust juhiloa ARK-le edastamise kohta vaidlustada

väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisel maa- ja linnakohtus. Selle asja lahendamisel saab kohus

kontrollida ka kaebaja osutatud LS § 411 ja VTMS § 58 lg 3 vastuolu põhiseadusega.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a määruse peale esitas H. Pikmets erikaebuse

Riigikohtusse. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a kohtumääruse ja

Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2004. a kohtumääruse tühistamist ning asja saatmist uueks

lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse.

7. Riigikohtu halduskolleegium andis 22. juuni 2004. a määrusega HMKS § 70 lg 1 p 2 alusel asja

läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Halduskolleegium leidis, et LS §-s 411 ning VTMS § 58 lg-s 3

sätestatu seoses juhiloa äravõtmisega ning ajutise juhiloa väljastamisega ei ole piisavalt selge seaduse

ühetaolise kohaldamise tagamiseks, sealhulgas pädeva kohtu määramiseks. Halduskolleegium leidis

samuti, et Riigikohtu üldkogu saab asja läbivaatamisel kontrollida, kas LS §-s 411 sätestatud piirang

on kooskõlas Põhiseadusega või piirab ebaproportsionaalselt põhiõigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Erikaebuse esitaja leiab, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse ja põhjendab seda asjaoluga, et

käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja teinud põhistatud määrust, mis oleks väärteomenetluses

vaidlustatav. Ka vaidlustamise võimalikkusel ei taga VTMS (§-d 76, 78, 79) tõhusat kaitset. Lisaks ei

ole kaebaja vaidlustanud vastustaja poolt ARK-le juhiloa edastamist, kuna selline toiming tehakse

pärast väärteoasjas otsuse jõustumist. Kaebaja vaidlustas vastustaja tegevuse (toimingu), mis seisnes

juhiloa asendamises ajutise juhiloaga. Erikaebuse esitaja leiab, et LS § 411 ei ole põhiseadusega

kooskõlas. Ajutise juhiloa andmisega kaotab isik õiguse juhtida mootorsõidukit välisriigis. Tegemist

on piiranguga, mis riivab PS §-s 34 sätestatud liikumisvabaduse põhimõtet. Selline piirang ei ole

mingilgi määral õigustatud ega demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Samuti rikub LS § 411

õigusselguse põhimõtet, süütuse presumptsiooni ning võrdsuspõhiõigust.

9. Vastustaja, Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond ei esitanud Riigikohtule seisukohta

selle kohta, milline kohus on pädev kaebust läbi vaatama. Vastustaja on seisukohal et

LS §-s 411 sätestatud ajutise juhiloa väljaandmisega seonduv ei piira isiku õigusi sellises ulatuses, et

tegemist oleks põhiseaduses sätestatud põhiõiguste riivega. Tegemist on vajaliku meetmega

õiguskorra tagamiseks.

10. Õiguskantsler ei võtnud seisukohta küsimuses, milline on antud asjas pädev kohus. Õiguskantsler

leiab, et Riigikohtu menetluses oleva vaidluse lahendamiseks ei ole võimalik analüüsida LS § 411

põhiseaduspärasust, sest tegemist ei ole antud asjas asjassepuutuva õigusaktiga. Riigikohus ei ole

erikaebe korras esitatud kaebuse läbivaatamisel pädev võtma seisukohta lahendatavate

materiaalõiguslike küsimuste osas. Selleks puuduvad halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

HKMS) § 52 lg-st 1 tulenevad menetluslikud eeldused, milleks on ringkonnakohtu otsus, kus kohus

on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, ja selle

peale esitatud kassatsioonkaebus. Riigikohtu halduskolleegium andis asja läbivaatamiseks üldkogule

HKMS § 70 lg 1 punkti 2 alusel, mitte HKMS § 70 lg 11 alusel. Riigikohus ei peaks LS § 411

põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama H. Pikmetsa kaebuse menetlusse võtmise küsimust

teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral.

11. Riigikogu ei võtnud seisukohta pädeva kohtu osas. Riigikogu õiguskomisjon leidis, et LS § 411

eesmärgiks on tagada liiklusalaste õiguserikkumiste sujuv ja viivitusteta menetlemine, sh

menetlusaluse isiku ilmumine menetleja juurde.

12. Justiitsminister ei võtnud seisukohta pädeva kohtu osas. Justiitsminister leidis, et LS § 411 ei ole

kooskõlas põhiseadusega. Justiitsminister leiab, et probleemne on eelkõige sõiduki juhtimise ajutise

loa kehtivuse ruumiline piirang, mille kohaselt kehtib ajutine luba üksnes Eestis. See piirang võib

oluliselt riivata õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning ettevõtlusvabaduse

teostamist. Juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise eesmärk on see, et juhtimisõiguse

hilisema peatamise korral ei saaks isiku valdusesse jääda juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samas

saaks haldusorgani otsuse täitmist tagada ka sunnirahaga, mis oleks isiku õigusi märgatavalt vähem

piirav kui juhiloa asendamine ajutise juhiloaga. Justiitsminister leiab, et ajutise juhiloa andmine võib

viia ka võrdsuspõhiõiguse rikkumiseni. Samuti ei ole piirang kooskõlas süütuse presumptsiooniga.

VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKTID

13. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654; 655; 2003, 26, 156; 78, 522;

2004, 46, 329) sätestab:

"§ 411. Ajutise juhiloa väljaandmine

(1) Väärteo toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 413 on ette nähtud

juhtimisõiguse peatamine, võetakse isikult viivitamatult ära juhiluba ja antakse äravõetud juhiloa

asemele sõiduki juhtimise ajutine luba.

(2) Ajutine juhiluba kehtib üksnes Eestis 30 päeva jooksul. Väärteo kohtuväline menetleja pikendab

loa kehtivust kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Ajutise loa vormi kehtestab siseminister."

Väärteomenetluse seadustik (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 593;

2004, 46, 329; 54, 387; 390; 56, 403) sätestab:

"§ 58. Väärteomenetluse alustamine

[...]

(3) Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse

väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument,

mis lisatakse väärteoasja materjalidele."

RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT

I

14. Riigikohtu halduskolleegium andis 22. juuni 2004. a määrusega H. Pikmetsa erikaebuse

HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel lahendamiseks Riigikohtu üldkogule seaduse ühetaolise kohaldamise

tagamiseks.

15. Kuna halduskolleegiumi määrus on tehtud erikaebemenetluses, mille esemeks on kohtu pädevuse

küsimus, peab üldkogu otsustama, kas H. Pikmetsa kaebuse läbivaatamine on halduskohtu või maa-

või linnakohu pädevuses.

Kahtlust ei ole selles, et politseiametnik võtab juhiloa ära avalik-õigusliku suhte raames. Avalik-

õiguslike vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, v.a juhul, kui seadus näeb ette

teistsuguse menetluskorra (HKMS § 3 lg 2). Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tegevuse peale

kaebamise korda kuni väärteoasjas otsuse tegemiseni reguleerivad VTMS §-d 76–80, millest

tulenevalt kohtuvälise menetleja, s.o politseiametniku väärteomenetluse seadustikule tuginev tegevus

on vaidlustatav maa- või linnakohtus.

16. Küsimus, kas juhiluba võetakse ära haldus- või väärteomenetluses, tõusetub seetõttu, et juhiloa

äravõtmist reguleerivad paralleelselt VTMS § 58 lg 3 ja LS § 411, s.o väärteo- ja haldusmenetluse

norm. Lisaks tuleb arvestada politseiametniku n-ö dualistliku iseloomuga – tegemist on üheaegselt

liiklusjärelvalvet teostava ametiisikuga ja väärteoasjade kohtuvälise menetlejaga. Määramaks, kas

tegemist on väärteo- või haldusmenetluse toiminguga, tuleb välja selgitada, kumb eelnimetatud

normidest on käsitatav volitusnormina juhiloa äravõtmiseks.

Erinevalt VTMS § 58 lõikest 3 ei sätesta LS § 411 lg 1 isikut, kellel on õigus juhiluba ära võtta. Seega

tuleneb politseiametniku volitus juhiloa äravõtmiseks VTMS § 58 lg-st 3, mis annab vastava õiguse

väärteoasja menetlevale ametiisikule, kes peab võtma loa ära viivitamatult pärast väärteomenetluse

alustamist. Äravõetud juhiluba lisatakse väärteoasja materjalidele. Ka Tallinna Ringkonnakohtu

määruse kohaselt on tõendatud, et politseiametnik võttis H. Pikmetsalt juhiloa ära alanud

väärteomenetluse käigus.

Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et juhiluba edastatakse loa väljaandnud asutusele kohtuvälise

menetleja või kohtu karistamisotsuse alusel. Kohtuväline menetleja või kohus peab vastavalt VTMS

§ 74 lg 1 p-le 14 ja § 111 p-le 7 otsuses märkima asitõenditega või muude äravõetud esemetega (sh

juhiloaga) toimimise viisi. Sama kehtib juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus lõpetab

väärteoasjas menetluse – sellisel juhul tagastatakse luba kohtuvälise menetleja määruse või

kohtuotsuse alusel menetlusalusele isikule ilma seda loa väljaandnud asutusele edastamata.

17. Juhiluba võetakse ära LS § 413 lg-te 1–8 alusel juhtimisõiguse peatamise tagamiseks. Viimase

puhul on tegemist ühe või mitme seaduses sätestatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest

kohaldatava karistusliku iseloomuga meetmega. Juhtimisõiguse peatab juhiloa väljaandnud asutus

väärteomenetluses tehtud karistamisotsuse alusel. Seejuures selgitatakse rikkumise asjaolud ja isiku

süü välja väärteomenetluses, juhiloa väljaandnud asutus lähtub seevastu LS § 413 lg-te 1–8 kohaselt

üksnes karistamise faktist. Sellisena on juhtimisõiguse peatamine seaduses sätestatud juhtudel väärteo

eest karistamisega kaasnev automaatne järelm. Kuigi juhtimisõiguse peatamine on iseenesest

haldusakt, moodustab selle andmiseks läbiviidav menetlus väärteomenetlusega ühtse terviku (vt

Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-10-04, p 23).

18. Suur osa juhtimisõiguse peatamiseks vajalikust menetlusest (asjaolude tuvastamine, isiku

ärakuulamine) toimub väärteomenetluses. Menetlusökonoomika seisukohalt on põhjendatud

seadusandja valitud lahendus, mille kohaselt ka juhtimisõiguse peatamise tagamine antakse

väärteoasja kohtuvälisele menetlejale, s.o isikule, kes tuvastab rikkumise asjaolud.

19. Enne väärteoasjas otsuse tegemist on juhiloa äravõtmine kohtuvälise menetleja ametniku poolt

seetõttu vaidlustatav VTMS §-des 76–80 sätestatud korras. VTMS § 76 lg 1 sätestab: "(1)

Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse

tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale."

Kohtuvälise menetleja juht lahendab kaebuse VTMS § 77 lg-te 1 ja 2 kohaselt viie päeva jooksul

kirjalikus menetluses määrusega. Kohtuvälise menetleja juhil on õigus jätta kaebus rahuldamata,

rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada

isiku õiguste rikkumist või tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming

täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. VTMS § 78 lg 2 sätestab: "Kui isik ei nõustu

käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse

kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada

kaebus maa- või linnakohtule." Maa- või linnakohtunik vaatab kaebuse läbi viie päeva jooksul selle

saamisest. Kaebuse saanud kohtul on VTMS § 79 lg 4 kohaselt õigus määrus või menetlustoiming

peatada. Kaebust lahendades on kohtul õigus kõrvaldada õiguse rikkumine, tühistades määruse või

peatades toimingu, või kui rikkumise kõrvaldamine ei ole võimalik, tunnistada isiku õiguste

rikkumist. Üldkogu leiab, et kirjeldatud menetlus tagab lähtuvalt lühikestest menetlustähtaegadest ja

kohtuvälise menetleja juhi või kohtu pädevusest lahendi tegemisel puudutatud isiku õiguste kiire ja

piisava kaitse.

20. Kaebuse esitaja on lisaks juhiloa äravõtmisele vaidlustanud ajutise juhiloa väljaandamise, mida

VTMS § 58 lg 3 ei reguleeri. Ajutise juhiloa andmine on aga lahutamatult seotud juhiloa

äravõtmisega. Juhul, kui isikult ei võetaks ära juhiluba, puuduks vajadus ajutise juhiloa

väljaandmiseks. Nii juhiloa äravõtmine kui ajutise juhiloa andmine teenivad ka üht menetluslikku

eesmärki. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsele, mis eeldab kaebuse

läbivaatamist võimalikult lihtsa ja kiire kohtupidamise kaudu. Ajutise juhiloa andmise iseseisev

vaidlustamine halduskohtumenetluses oleks põhjendamatu, mistõttu juhiloa äravõtmist ja ajutise

juhiloa väljaandmist tuleb vaidlustada koos maa- või linnakohtus.

II

21. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib

Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus vaid asjassepuutuva õigustloova akti

vastavust põhiseadusele. Asjassepuutuvad on normid, mis on vaidluse lahendamise seisukohalt

otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus nr 3-4-1-10-00 – RT III 2001,

1, 1, p 10). Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse

põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral (vt

Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 – RT III 2002, 28, 308, p 15).

22. Üldkogu leiab, et kohtupädevus ei sõltu sellest, kas norm, mis näeb ette juhiloa äravõtmise, on

põhiseadusega kooskõlas või mitte, mistõttu LS § 411 ei ole asjassepuutuv norm (vt Riigikohtu

üldkogu 30. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-77-03 – RT III 2004, 13, 159, p 25). Küsimust, kas

juhiloa äravõtmine rikub isiku põhiõigusi, saaks lahendada üksnes kaebuse sisulisel läbivaatamisel.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque,

Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu, Peeter Vaher